Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile (8)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #1 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #2 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #3 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #4 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #5 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #6 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #7 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #8 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #9 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #10 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #11 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #12 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #13 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #14 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #15 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #16 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #17 Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 338 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LJC Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus

Keemia
thumbnail
29
rtf

Konspekt

V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia ­ teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon ­ protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine ­ koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

Keemia
thumbnail
34
pdf

Üldkeemia

metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH­ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Kaasaegse keemia isaks peetakse Antoine Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete

Üldkeemia
thumbnail
54
docx

Keemia aluste eksam I semester

Nõrk hape pole lahuses täielikult deprotoneerunud (CH3COOH). Tugev alus on lahuses täielikult protoneerunud (OH-, NaOH). Nõrk alus pole lahuses täielikult protoneerunud (NH3). Arrheniuse definitsioon (1884) – hape sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus annab veega reageerides hüdroksiidiooni. Puudus: töötab ainult vesilahuses. Bronsted-Lowry definitsioon (1923) – hape on prootoni (vesinikiooni) doonor. Alus on prootoni aktseptor Stöhhiomeetria – keemia kvantitatiivne aspekt – kui palju ainet kulub või moodustub Teoreetiline saagis – maksimaalne hulk saadust, mis on lähteaines võimalik saada. Arvutatakse reaktsioonivõrrandi põhjal. Saagis (tegelik saagis) – see osa teoreetilisest saagisest, mis tegelikult saadakse. Väljendadakse sageli protsentides. Protsendiline saagis = tegelik saagis/teoreetiline saagis * 100%. Kaod on see osa teoreetilisest saagisest, mis tegelikult saamata jääb: saagis+kaod=teoreetiline saagis (100%) 1

Keemia
thumbnail
26
odt

Keemia kordamine

Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760)

Keemia
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

Keemia
thumbnail
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik Henry Cavendish vesiniku, lisades metalli (Zn) happesse. Nähes vedelikus tekkinud mulle, otsustas Cavendish isoleerida reaktsioonist tekkinud õhulaadse toote (divesiniku), mis põlema pannes plahvatas ( gaasi algne nimetus „põlev õhk“) Võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu (kummutas tol ajal kehtinud arusaama, et eksisteerivad vaid 4 põhielementi – maa, tuli, õhk ja vesi). Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone, mida ta uuris, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. Ta demonstreeris

Rakenduskeemia
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

Alumiiniumsulfaat- esineb kristallhüdraadina alumiiniumsulfaat-vesi ja alumiiniumkaaliummaarja koostises. Sulfaadi ja maarja lahusega immutatakse tekstiilkangaid enne värvimist, sulfaati kasut koagulandina veepuhastusjaamades. Maarja lahust kasut välispidiselt põletuslike protsesside ravil, varem tõkestati väiksemaid verejookse. 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? Süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. · Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid. Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma liikmetest. Väiksema aatomiraadiuse tõttu on süsiniku korral levinud C=C, C C ja C=O sidemed, mida teistel rühma elementidel esineb harva. Süsinik moodustab 14. rühmas ainsana ühest elemendist koosnevaid anioone ja annab karbiide.

Keemia alused



Lisainfo

1. Aatomi ehituse planetaarne mudel.
2. Aatomi ehituse kvantmehaaniline mudel.
3. Perioodilisusseadus ja perioodilisustabel.
4. Keemiline side. Kovalentne mittepolaarne side.
5. Kovalentne polaarne side. Polaarsus.
6. Iooniline ja metalliline sied.
7. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid.
8. Elektrolüüdid. Liigitus. Dissotsiatsioon.
9. Reaktsioonid elektrolüütide lahustes.
10. Soola hüdrolüüs.
11. Metallide omadused. Redoksreaktsioonid.
12. Mitte metallide omadused (peamiselt VI A ja VII A rühma näitel)

13. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kiirus. Ühtlases sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand.
14. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid keha koordinaadi, nihke ja hetkkiiruse leidmiseks.
15. Ühtlane ringliikumine. Kesktõmbekirendus. Periood ja sagedus.
16. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused. Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel.
17. Jõudude liigid. Raskusjõud. Keha kaal ja kaalutus. Hõõrdejõud. Hõõrdetegur. Elastsujõud. Hooke’i seadus.
18. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Tasakaalu tingimused. Tasakaalu püsivus.
19. Keha impulss. Impulsi jäävuse seadus. Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon.
20. Kineetiline energia. Kineetilise energia teoreem. Raskusjõu töö. Keha potentsiaalne energia. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Mehaaniline võimsus.
21. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste kontsentratsioon.
22. Molekulaarkineetilise teooria põhilaused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine).
23. Temperatuur. Absoluutse temperatuuri skaala ja selle seos Celsiuse skaalaga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand.
24. Isoprotsessid.


Meedia

Kommentaarid (8)

missliisu profiilipilt
missliisu: Super hea info, pm kõik vajalik olemas !
17:07 11-09-2010
epoch profiilipilt
Annan Abi: Väga positiivne materjal.
23:43 11-11-2009
Spazm profiilipilt
Spazm: Väga-Väga Mõnus !
17:28 17-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun