Kas vana hea rootsi aeg? - sarnased materjalid

talupoeg, talupojad, rootsi aeg, reduktsioon, pärisorjus, liivimaa, mõisnikud, akadeemiline, haridus, tartu ülikool, saksakeelne, zeitung, vene ajal, eesti keelsed, keelsed, vana kirjaviis, stahl, piiblikonverentside, nõiajaht, vabastamine, talurahvakoolid, mõisate reduktsioon, karl xi, sunnismaisus, mõisaid, koormised, põhjasõda, hiiumaa
1
“Kas oli “Vana hea Rootsiaeg””? Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. ...
Märksõnad: talupoeg, talupojad, haridus, reduktsioon, tartu ülikool, liivimaa, pärisorjus, akadeemiline, mõisnikud, rootsi aeg, saksakeelne, ajakirjanduse, zeitung
Ajalugu - Kutsekool
4 allalaadimist, 0 arvamust
2
Kas vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aega kutsutakse tihti vanaks heaks Rootsi ajaks, kuid väga lühike periood oli tegelikult hea- Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni suure näljani. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju, 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Olulised muutused toimusid ka vaimuelus, Rootsi riik hakkas tutvustama aktiivselt Luterluse põhitõdesid, Tartusse asutati Tartu ülikool ja talupoegade jaoks asutati talurahva koolid. Talupoegade jaoks üks tähtsamaid muutuseid oli see, et 1645.aastal pärisorjus ja sunnismaisus kehtestati nüüd juriidiliselt. 1...
Märksõnad: talupoeg, talurahva, näljahäda, mõisnik, rootsi aeg, sunnismaisus, pärisorjus, tartu ülikool, rootsi riik, liivimaa, haridus, talupojad, 1695
Ajalugu - Keskkool
17 allalaadimist, 1 arvamus
2
Vana hea Rootsi aeg? Kui rääkida Eesti ajaloost, mainitakse tihti vana head Rootsi aega. See periood ei avaldanud siinsetele oludele ainult halba mõju. Ma arvan, et vast kõige õiglasem oleks seda aega pidada n.ö. “neutraalseks”, sest selle plussid ja miinused enam- vähem tasakaalustavad üksteist. Nagu varemgi, ei suutnud Eesti moodustada ühtset tervikut, vaid jäi hoopis jagatuks Eesti- ja Liivimaa kubermangu vahel. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. See periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega. Eesti aladel algas Rootsi aeg erinevatel aegadel. Juba 1561. aastal alistus Rootsile Põhja-Eesti. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Sa...
Märksõnad: talupoeg, liivimaa, rootsi aeg, kubermang, 1695, liivimaa kubermang, kaotasid, reduktsioon, näljahäda, mõisnikud, gottfried, 1684, forselius, talv
Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist, 0 arvamust
2
Rootsi aeg on periood, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 1629–1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt.Ühe seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Pärast sõdade perioodi saabus eesti alale rahu, kuid maa oli laastatud ja rahva arv vähenenud. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid maha jätnud enda talud.1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teistest rahvastest inimsesi, kes moodustasid Lõuna–Eestis koguni 17% talurahvast.Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus...
Märksõnad: talupoeg, mõisnik, rootsi aeg, näljahäda, talurahva, mõisnikud, talupojad, katk, 1695, talurahva olukord, stahl, pärisorjus, köstrid
Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist, 0 arvamust
5
....a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 – 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid j...
Märksõnad: liivimaa, talupoeg, reduktsioon, kubermang, talurahva, rootsi võim, kuberner, talupojad, pärisorjus, kindralkuberner, rüütelkonnad, vaherahu
Ajalugu - Keskkool
60 allalaadimist, 1 arvamus
7
...ohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik. Pidevates sõdades kurnatud maa andis masendavat pilti. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahelvaremetes. 1620 oli siinne rahvaarv <100 000. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talupoegadest. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud. Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõ...
Märksõnad: liivimaa, kubermang, talurahva, reduktsioon, rootsi võim, kuberner, kindralkuberner, rüütelkonnad, liivimaa kubermang, vaherahu, talurahva olukord
Ajalugu - Keskkool
129 allalaadimist, 3 arvamust
2
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldavad. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis algas selle tõttu et rootslased ei olnud rahul oma valdustega. Liivi sõja lõppedes jäid Eestimaa ning Põhja-Läti Rootsi võimu alla. Põhja-Eesti vasallid alistusid 1651. aastal Rootsile, 1629. aastal loovutas Poola Rootsile Altmarki vaherahuga Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti. 1645. aastal loovutas Taani Rootsile Brömsebro rahuga Saaremaa ja Muhumaa.. Rootsi aeg järgnes pikale sõd...
Märksõnad: rootsi aeg, talurahva, pärisorjus, reduktsioon, talupojad, põllumajandus, manufaktuurid, talurahva olukord, käsitöö, rahvastik, liivi sõda, toiduainete
Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist, 1 arvamus
10
Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: • Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa • Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus • Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: • Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-...
Märksõnad: liivimaa, ordu, mõisnik, piiskop, aadlik, vaherahu, maapäev, kirik, aadel, hertsog, kuberner, ivan iv, vürst, kuningas, sõjategevus, vana liivimaa
Ajalugu - Keskkool
127 allalaadimist, 3 arvamust
4
...esti keele grammatika, kus pani kokku Forseliuse ning Stahli põhjal Põhja-Eesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19.saj keskpaigani Vene ajal 19. saj algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu maal neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasiumid kubermangulinnades ning ülikool. Gümnaasiumites õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. Kreiskoolides õpetati matemaatikat, loodusteadusi ning geograafiat. Elementaarkoolides õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamiseks asutati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19. saj tekkis kohustuslik koolisundlus. KIRJAPILT NING GRAMMATIKA 19. saj esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Peamisteks levitajateks olid kalendrid, mida ilmus juba saj keskpaig...
Märksõnad: kubermang, liivimaa, talupoeg, omavalitsus, talurahva, eestimaa kubermang, rüütelkond, liivimaa kubermang, kirik, koormised, seminar, tartu ülikool
Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
2
See on arutlus varauusajast Eestis, kasutatud on erinevaid materjale, enda mõtted ja teiste mõtted. Mis juhtus, mis toimus ja enda arvamused.
Märksõnad: talupoeg, rootsi aeg, talupojad, nõid, näljahäda, talurahva, nälg, saak, kaotasid, mõisnikud, 1695, tapmine, nõiad, talv, saksakeelne, luteri usk
Ajalugu - Kutsekool
18 allalaadimist, 1 arvamus
2
... saab endale Saaremaa. Peale seda sündmust on Eesti täielikult Rootsi võimu all. „Vana head Rootsi aega“ võib vaadata erinevatest vaatepunktidest, sest ega Rootsi aeg ainult lust ja lillepidu polnud, sel ajal oli ka oma pahesid, mida ei tasuks mainimata jätta. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Kui tuli Rootsi aeg, siis tuli läbi viia muutusi. Üheks muutuseks oli Karl XI poolt läbi viidud reduktsioon. Reduktsioon oli riigimaade tagasivõtmine ja selle all said kannatada mõisnikud. See oli talupoegadele positiivne, sest reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Lisaks tulid kasutusele vakuraamatud. Vakuraamatutes peeti koormiste üle arvestust. Tänu vakuraamatute tulekuga vähenesid talupoegade koormised, sest mõisnikud ei võinud enam ebanormaalselt suuri koormiseid nõud...
Märksõnad: talupoeg, rootsi aeg, vaherahu, talupojad, reduktsioon, haridus, mõisnikud, karl xi, kirikuelu, pärisorjus, sõjad, läbiviimine, teenima, zeitung
Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist, 0 arvamust
5
...le algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad • 1611–1632 Gustav II Adolf • 1632–1654 Kristiina • 1654–1660 Karl X Gustav • 1660–1697 Karl XI • 1697–1718 Karl XII Poola kuningad • 1587–1632 Zygmunt III Waza • 16...
Märksõnad: kirik, liivimaa, kubermang, talupoeg, rootsi aeg, talupojad, nõid, mõisnik, rootsi võim, pastor, karl x, kohtusüsteem, talurahva, karl xi
Ajalugu - Kutsekool
110 allalaadimist, 2 arvamust
7
...…………………………………..4 3. TALUPOEGADE KOHUSTUSED…………………………………………………..5 4. KIRJANDUS…………………………………………………………………………..6 5. KASUTATUD MATERJALID………………………………………………………7 Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Eesti ala läks Rootsi riigi võimu alla Liivisõja (1558-1583) ja sellele järgnenud sõdade tulemusena. • 1561. aastal alistus Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile • 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, sai Rootsi endale kogu Põhja-Eesti. • 1629. aastal kogu Eesti mandriala läks Rootsile • 1645. aastal sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu • 1660. aastal sai Rootsi endale Ruhnu saare Rootsi ajal jagati Eesti kaheks: Eestimaa kubermang – Tallinn ja Liivimaa kubermang – Riia. Kubermangusid valitsesid Rootsi kuninga poolt määr...
Märksõnad: talupoeg, mõisnik, rootsi aeg, talurahva, kokk, talupojad, rahvastik, kubermang, liivimaa, stahl, talupoegade kohustused, kuberner, kohtusüsteem
Ajalugu - Kutsekool
8 allalaadimist, 0 arvamust
7
...ohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Kas see aeg oli just eesti talupoegadele hea aeg, ei oska mina täpselt öelda, kuigi allikaid uurides tundub et nende olukord siiski paranes piisavalt Rootsi ajal. Rootsi aeg, mis kestis Eestis rohkem kui 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks on kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotus välja kujundamine. Kuid just aadlikele seisukohalt oli üheks suuremaks muudatuseks reduktsioon, mis tekitas nurinat ja meelepaha väga paljudes. Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõig...
Märksõnad: liivimaa, talupoeg, kirik, kubermang, talupojad, aadlik, reduktsioon, adolf, nõid, kuningas, pastor, kuberner, haridus, karl xi, rootsi aeg
Ajalugu - Keskkool
21 allalaadimist, 0 arvamust
5
Ajalugu §20-25 1. „vana hea Rootsi aeg” „ vana hea Rootsi aeg” (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunu...
Märksõnad: talupoeg, mõisnik, liivimaa, rootsi aeg, reduktsioon, forselius, karl xi, adolf, põhjasõja, talupojad, talud, nälg, haridus, peeter i, maast, kaotasid
Ajalugu - Põhikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
6
...rast seda, kui Pontus de la Gardie oli venelased siit lõplikult välja tõrjunud ja oma võidud 1583.aastal Pljussa rahuga fikseerinud. Ka Rootsi aja lõppu on ajaloolased suhtunud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Rahvapärimusse on 17. sajand kui "vana hea Rootsi aeg". Sellega on hinnang antud võib-olla mitte niivõrd Rootsi ajale endale kui sellele, mis tuli pärast. Eesti haldusjaotus Rootsi võimu all Päras...
Märksõnad: rootsi aeg, kirik, mõisnik, talupoeg, forselius, rootsi võim, mõisnikud, luterlik, talupojad, stockholm, pastor, liivimaa, põhjasõja, adolf, stahl, ordu
Ajalugu - Kutsekool
65 allalaadimist, 4 arvamust
22
EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr – 13 saj. algus: • Valdav osa Eesti ajaloost • Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: • Pulli asula(peaks olema vanim asula) • Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) • kütid-korilased • püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr • omapäraselt ilustatud savinõude järgi • väga laia levikuga • esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta • arenenum tööriistade valmistamine • esimesed teadmised matusekomme...
Märksõnad: ordu, liivima, liivimaa, piiskop, sõjategevus, talurahva, haridus, piiramine, talupoeg, sakslased, liivi ordu, gild, käsitöö, vaimuelu, saksa keel
Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist, 0 arvamust
2
„Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni” 1227. aastal muistse vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimal...
Märksõnad: talupoeg, ordu, talurahva, pärisorjus, rootsi aeg, liivimaa, haridus, talupojad, liivi ordu, maarahvas, talurahvas, teoorjus, muistse, rikkus, katoliiklus
Ajalugu - Keskkool
50 allalaadimist, 1 arvamus
25
...estel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. ? Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629–1699. ? Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. ? Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt: 1) 1710,kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, 2) 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. 3) Lõppes Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. ? Keskvõimuks on Rootsi kuningas ? Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik – asevalitseja. Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt. ? Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur. ? Kindralkuberneri juures nõuandjateks – 2 assistentnõunikku. ? Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke. ? Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest ? Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele. ? ...
Märksõnad: liivimaa, rootsi aeg, kirik, kindralkuberner, kubermang, talurahva, rootsi võim, adolf, tartu ülikool, talupoegade kohustusedrl x, kohtunikud, haridus
Ajalugu - Keskkool
52 allalaadimist, 1 arvamus
19
... lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg 2 Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Eesti alad Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja ...
Märksõnad: talupoeg, mõisnik, liivimaa, kirik, forselius, pastor, talurahva võim, karl x, talupojad, seminar, karl xi, kubermang, rahvakoolid, mõisnikud
Ajalugu - Keskkool
55 allalaadimist, 0 arvamust
2
...ib küsimus: “Kellel, peale rootslaste muidugi, oli siis hea?” Ka paljud mõisnikud kaotasid reduktsiooni käigus oma valdused. Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid külgi. Siin võiks mainida näiteks luterluse võidukäiku (selle punkti üle võib muidugi vaielda – me ei tea ju, võib-olla oleks katoliikluse taastamine olnud parem). Samuti levis haridus lihtrahva seas ning arendati ka kirjakeelt. Kahe sõja vahel oli üsna pikk rahuaeg, mida ei tohi mingil juhul arvestamata jätta, sest see võimaldas kohalikul elanikkonnal vähemalt taastuda. Rootsi ajal oli lisaks juba mainitule veelgi nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Viimased on kahjuks üsnagi tugevad, nii et minu arust ei ole selle aja nimetamine “vanaks ja heaks” täiel määral õigustatud. See ei tähenda muidugi, et see periood avaldas siinsetele oludele ainult halba mõju. Ma arvan, et vast kõige õiglasem oleks seda aega pidada n.ö. “neutraalseks...
Märksõnad: talupoeg, mõisnikud, talupojad, kaotasid, pärisorjus, vakuraamatud, rootsi aeg, talurahva, saak, talupoegade olukord, linnaõigused, riigivõim, õiglus
Ajalugu - Keskkool
2862 allalaadimist, 19 arvamust
18
...avaks probleemiks maapuudus Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus Võeti osa põllumeeste seltside tegevusest kust saadi õpetust maaharimise ja loomakasvatuse kohta Algas ühistegevuslik liikumine Loodi piimaühistuid hoolitsesid piima ümbertöötlemise ja turustamise eest masinaühistuid koos osteti kalleid põllumajandusmasinaid Kasutatud kirjandusAin Mäesalu Tõnis Lukas Mati Laur Tõnu Tannberg Ago Pajur Eesti ajalugu Kirjastus “Avita” Tallinn 2001 Eesti XX sajandil1 Eesti vabariik 1917 1939Autonoomia Jaan Poska Aluse autonoomiale pani Veebruarirevolutisoon ja Venemaa asumine demokraatiateele 30 märtsil 1917 avaldas Venemaa ajutine valitsus määruse Eesti valitsemise uue korra kohta Eestimaa ja Põhja Liivimaa ühendati ähtseks kubermanguks mille etteossa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska Valitsema hakkas Ajutine Maanõukogu Maapäev kes seadis ametissetäidesaatva võimu M...
Märksõnad: talupoeg, vald, poliitik, liivimaa, ordu, asva, poliitika, mõisnik, moskva, sakslased, piiskop, talurahva, baltikum, haridus, partei, jannsen, kubermang
Ajalugu - Keskkool
19 allalaadimist, 0 arvamust
3
...lt aga Liivimaa aadlikud olid vallutatud Rootsi poolt. RAHVASTIK 8. Millised alad olid sõdade perioodil rohkem või vähem kannatada saanud? Tallinna ümbrus, Virumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Järvamaa olid jõukamad ja said seetõttu rohkem kannatada. Vähem said kannatada Saaremaa ja Hiiumaa. 9. Milliste rahvaste esindajaid tuli Eestimaale kõige rohkem? Venelased, soomlased, lätlased. ROOTSI – VENE SÕDA 10. Millal toimus Rootsi-Vene sõda ja milliste tulemustega see lõppes? Rootsi-Vene sõda toimus 1656 – 1661. Lõppes Kärded rahuga ja Rootsi ei anna ühtegi oma ala ära. REDUKTSIOON 11. Mis oli reduktsioon, miks seda teostati ja millised olid tulemused? S.o. eravalduses olnud mõisnike maade tagasi võtmine riigile. 1672 teatas Rootsi kuningas, et riigi kassa on tühi ja mõisa maad tuleb võta riigile ja mõisnikud peavad hakkama makse maksma. Mõisnikud avaldasid vastupanu. ÜMBERKORRALDUSED LIIVIMAAL 12. Kes o...
Märksõnad: põhjasõda, liivimaaubermangirik, talurahva, mõisnikud, rootsi võim, vene sõda, rüütelkonnaduningas, reduktsioon, põhjasõja, halduskorraldus
Ajalugu - Keskkool
25 allalaadimist, 0 arvamust
17
...kolleegiumi kujundama, mille raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartusse tõlkide seminar. Jesuiitide kolleegiumile kuulusid 2 kirikud ja elumaja. Jesuiitide populaarsus linnades eriti suur polnud, küll aga maarahva seas. Et vaimulike eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, tuli trükkida raamatuid. Eestikeelsetest on säilinud ainult üks, 1622. aasta „Agenda Parva“. Säilinud on raamatuid vähe, sest peale tuli Rootsi aeg, kus luterlased need hävitasid. 3. Rootsi aeg. Haldusjaotus, majanduslik ja õiguslik olukord, kohtusüsteem. Rootsi võimu kehtestamisega, kujunes ka uus haldusjaotus. See jäi püsima ka pärast Vene võimu kehtestamist. Eesti ala ei moodustanud ühtset tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Üks oli Eestimaa kubermang Põhja-Eestis, kuhu kuulusid neli maakonda: Läänemaa, Virumaa, Harjumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Eestist kujunes Liivimaa kubermang, ...
Märksõnad: liivimaa, talupoeg, talurahva, mõisnik, omavalitsus, kirik, haridus, talurahvas, kuberner, kindralkuberner, aadel, talupojad, talurahvaseadus, maapäev
Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
30
... * Hakati ehitama linnuseid * Majapidamistesse ilmusid relvad * Mõju hakkasid avaldama idaslaavlased * Rahulikud kaubandussidemed asendusid Skandinaavia saagade teadetest sõjaretkedest * Viikingid korraldasid sõjakäike Eestisse 5 • NOOREM RAUAAEG (IX saj. – XIII saj. algus) – Noorem rauaaeg, mis algas IX saj., oli eestlaste elus tähelepanuväärsekt tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja kogu maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpuks elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt Henriku Liivimaa Kroonika). Peamiseks elatusalaks oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi. Künnipõllunduse arengule aitas kaasa rauast teradega adra kasutusele võtmine VII-VIII saj. paiku. Kasutati juba kolmeväljasüs...
Märksõnad: talupoeg, ordu, talurahva, liivimaa, asva, mõisnik, piiskop, raua, kuningas, kaubandus, vägi, talupojad, magnus, talud, talurahvas, vaherahu, koormised
Ajalugu - Keskkool
96 allalaadimist, 1 arvamus
5
1 Variant Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg 1494 1535 liivi ordu ordumeister tajus vene ohtu 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492 sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks Seda võib pidada sõja ettekäändeks 1558 jaanuar algas sõda tungiti tartu piiskopkonda Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks Aprill narva piiramine suur kahju alistumisemeeleolu Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid Tartu Vallutati 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu Aega kasutati abi saamiseks Gotthard Kettler Liiviordu u...
Märksõnad: liivimaa, vaherahu, piiskop, ordu, adolf, piiramine, konnad, seminar, magnus, maapäev, rüütelkond, rzeczpospolita, mõisnik, võnnu, järva, tartu maks
Ajalugu - Keskkool
45 allalaadimist, 1 arvamus
2
...aanud nad enam selleks õigusi ning neid ei usutud ka enam, kuna mõisnikud olid ennast „puhtaks” ostnud. Korruptsioon on õitsenud juba aegade algusest peale. Üks hea asi mida Rootsi talupoegade õnneks tegi oli Eesti – Rootsi viljaait, mis andis võimaluse oma vilja vahetada ja müüa. Paraku ka see asi ei osutunud kõige paremaks, kuna Rootslased hakkasid näljahädade ajal talupoegadelt rohkem vilja nõudma. 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis pärisorjus ja sunnimaisus, mis keelas talupoegadel lahkuda mõisniku juurest omavoliliselt, mõisnikud võisid talupoegadele aga anda ihunuhtlust. Rootsi aja üheks parimaks asjaks oli hariduse arendamine. Haridus sai aga areneda tänu usule ja kirikule. Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist kui nad leeris käisid. Kahjuks oli aga paljudel halvustav suhtumine muudesse ususektidesse kui luteri usk. Pastoritel ja mõisnikel olid kindlaks vee...
Märksõnad: rootsi aeg, haridus, talupojad, mõisnikud, näljahäda, pärisorjus, ajaloolased, luteri usk, nõiaprotsessid, tüüfus, düsenteeria, kiidetud
Ajalugu - Põhikool
81 allalaadimist, 2 arvamust
1
...-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla. Kuidas muutus talupoegade seisund Rootsi aja tulekuga? Kas see muutus tuli neile kasuks või kahjuks? Pärast Liivi sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350000 - 400000 inimeseni. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Pärast vaenutegevuse lõppu hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõige pikk rahuaeg, mis soodustas sündimist. Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Rootsi võimu kehtestamisega kogu mandrialal kujunes uus halduskorraldus. Nagu varem, nii ei moodustanud Eesti ala ka nüüd halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel ? Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Nüüd oli maa jaotatud ja rahvast täis, kuid kuidas talupoegade elu kulges? Enne Rootsi aega oli arusaam, et tal...
Märksõnad: talupoeg, kubermang, sunnismaisus, liivimaa, koormised, karistamine, talupojad, mandri, rootsi aeg, õiguslik seisund, valitsusaeg, maapäev, sätted
Ajalugu - Põhikool
136 allalaadimist, 9 arvamust
3
...õhjasõda pikaks ajaks viimaseks suureks sõjaks, jättes rahva mällu väga sügava jälje. Põhjasõja rahvapärimustes avalduv selge rootsimeelsus ei jäta kahtlust, kummale poole eestlased hoidsid 1. Kuidas õnnestus eesti rahval püsima jääda, kuigi 17.sajandi alguseks oli rahvaarv langenud kriitilise piirini? Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid ning soodustas omakorda sündimuse kasvu. 2. Mil moel säilis eesti keel ja kultuur, kuigi Eestisse asus elama hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid? Võõrad asusid elama enamjaolt laialipillutult eestlaste hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed. 3. Mis oli sisemigratsiooni, mis v...
Märksõnad: liivimaa, kubermang, talurahva, kindralkuberner, jüriöö ülestõus, põhjasõja, jüriöö, jüriöö ülestõusu, liivimaa kubermang, aadel, põhjasõda
Ajalugu - Keskkool
19 allalaadimist, 0 arvamust
2
Kas hea või halb Rootsi aeg ? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eest...
Märksõnad: rootsi aeg, kindralkuberner, liivimaa, näljahäda, reduktsioon, haridus, rüütelkonnad, käsitöö, manufaktuurid, karl xi, luterlus, eesti linnad
Ajalugu - Keskkool
91 allalaadimist, 9 arvamust
2
1620 – Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 – Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 – Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad – Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad – Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 – Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 – Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober – Avatakse Tartu Ülikool 1632 – Gustav II Adolfi surm 1634 – Johan Sk...
Märksõnad: liivimaa, tartu ülikool, karl xi, talupoeg, piiskop, kuningas, reduktsioon, forselius, maapäev, kindralkuberner, katk, joachim jhering, jhering
Ajalugu - Keskkool
135 allalaadimist, 4 arvamust
3
Rootsi aeg, kordamisküsimused 1)Millal ja mis sündmustega algas Rootsi aeg? Liivi sõjaga, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi mõju alla. Sõlmiti Altmargi vaherahu(1629), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Brömsebro rahu- 1645, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. 2)Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti? 2 kubermangu, (keda valitsesid kindralkubernerid)Eestimaa ja Liivimaa kubermang. Liivimaa kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kube...
Märksõnad: kubermang, kirik, talupojadubandus, liivimaa kubermang, liivimaa, kindralkuberner, forselius, sool, lina, adolf, rootsi aeg, seminar, forseliuse seminar
Ajalugu - Keskkool
151 allalaadimist, 5 arvamust
83
...-Eesti (Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa) alistusid Rootsi kuningas Erik XIV-le + 28.november Liivi ordu alistub Poolale + 1570 – 1578 Liivimaa kuningriik ? Riigi keskuseks Põltsamaa, meie ainsaks kuningaks Magnus! ? Kui Ivan IV kuuleb Magnuse reetlikkusest, likvideeritakse Liivimaa kuningriik + Saaremaa kuulub Taanile ? 1577. ? 1579. Poola pealtung ? 1581 Rootis pealetung ? 1582 Jam Zapolski vaherahu + Ivan IV tunnustab, et Lõuna-Eesti Poolale ? 1583 Pljussa vaherahu + Põhja-Eesti Rootsile + Saaremaa Taanile + Venemaa, kui sõja põhjustaja jääb kõigesti üle ? 1563-1570 Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Osapooled ? Tartu piiskopkond 18.07.1558 venelastele ? Saare-Lääne piiskopkond sept 1559 Taani kuningale ? Põhja-Eesti ja Tallinn 4.06 ja 6.06.1561 Rootsile ? L...
Märksõnad: ordu, eesti ajalugu, piiskopirik, liivimaa, rist, mõisnik, talupoeg, rauaaeg, rooma, talurahva, vaherahu, vall, orjus, sakslased, erik, liivi ordu, vägi
Ajalugu - Keskkool
60 allalaadimist, 1 arvamus
7
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil – sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrku...
Märksõnad: liivimaa, kirik, talupoeg, aadlik, ordu, koormised, talupojad, reduktsioon, mõisnik, piiramine, asehaldus, talurahva, karl xi, rootslased, aadel, saksa keel
Ajalugu - Keskkool
67 allalaadimist, 2 arvamust
4
Vene aeg (õ. lk. 125-144) Mõisnikud toetasid pigem Vene võimu, kuna venelased lubasid aadlikele nende maad tagasi anda. Rootsi ajal oli toimunud reduktsioon ehk mõisamaade riigistamine. Talupojad toetasid pigem Rootsit, kuna nad ei teadnud, mida Vene võim võib endaga kaasa tuua. Rootsi võim ei olnud olnud neile nii ränkraske ning talupoegadele ei meeldinud muutused. Sõja ajal olid Rootsi väed talurahvasõbralikumad. Balti erikord – Peeter I poolne lubadus siinsetele aadlikele säilitada kõik eelnev korrald...
Märksõnad: mõisnikupoeg, liivima, liivimaa, pärisorjusurahva, vene võim, mõisnikud, balti erikord, erikord, vallasvara, peeter i, positiivsed määrused
Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
14
...ed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi saab rahvaluulest, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses Selleks on näiteks väga informatsioonirikas Hendriku Liivimaa kroonika. 2. Muinasaja periodiseering. Muinasaeg- üheksandast aastatuhandest e. Kr. Kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel ...
Märksõnad: vall, liivimaa, ordu, talupoeg, kirik, piiskop, mõisnik, koormis, pärisorjus, liivi ordu, asva, maast, maapäev, vägis, erik
Ajalugu - Keskkool
127 allalaadimist, 0 arvamust
16
...ed ja usuline kasvatus, TÜ usuteaduskond, kirikuõpetaja Otepääl (al. 1872), hiljem Peterburis, Eesti Kirjameeste Seltsi I president, rahvaluule ja vanavara kogumine, “Saada suureks vaimult!” C. R. Jakobson – (1841-1882), e. Linnutaja, lapsepõlv Tormas, isa köster ja kooliõpetaja, Cimze seminar, köster Tormas, tormakas ja äge iseloom > lahkus Peterburi, 1878 “Sakala” “Kolm isamaa kõnet”, 1868-1870 > valguse, pimeduse ja koidu-aeg, jõukas eesti talu, majanduslik iseolemine, terav vastandumine (balti)sakslusele V. Reiman – pani aluse eesti ajaloo teaduslikule uurimisele, vedas karskusliikumist, liberaalsete demokraatide mõõdukas tiivas Jaan Tõnisson – (1868-1941?), liberaalsete demokraatide mõõdukas tiivas, sünd. Viljandimaal, hernhuutlik kasvatus, TÜ õigusteaduskond, EÜS-i esimees, EkmS, 1896 Postimehe peatoimetaja (kuni 1935), Rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht, venestamise ja saksastamise vastu, Nn...
Märksõnad: liivimaa, talurahva, kubermang, talupoeg, mõisnik, kirik, haridus, omavalitsus, poliit, kindral, aadlik, kuberner, aadel, maapäev, vene ajal, ordu, magnus
Ajalugu - Keskkool
92 allalaadimist, 1 arvamus
19
Ajaloo eksam 1 Muinasaja uurimine Esiaeg e Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni Muistis–muinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu kinnis ja irdmuistendid Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus Arheoloogid Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete usu eluviisi ja muu kohta Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust suhu edasi kantud vahel ka kirja pandud jutud Kroonikad: Kirjalikud allikad Tuleb suhtuda kriitiliselt sest on sagely kirja pandud eesti vaenulike inimeste poolt Hendriku Liivimaa kroonika 2 Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg paleoliitikum lõppes 9600 a eKr Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000 5000 a eKr Noorem kiviaeg ne...
Märksõnad: vall, liivimaa, piiskop, ordu, kirik, talupoeg, koormis, talurahva, mõisnik, talud, revolutsioon, omavalitsus, maapäev, asva, kuningas, vägi, rauaaeg
Ajalugu - Keskkool
53 allalaadimist, 1 arvamus
8
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor...
Märksõnad: revolutsioon, napoleon, absolutism, kuningas, talurahva, talupojad, valgustus, napoleoni, tsaar, türgi, ajutine valitsus, deklaratsioon, poliitika
Ajalugu - Põhikool
161 allalaadimist, 6 arvamust
6
1.Talupoegade olukord 13-19 saj 13.saj - Peale Vabadussõda(?) sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepingud, mis eelkõige panid paika kaotajate(eestlaste) kohustused, kuid ka mõningad õigused. - Kes ristiusu vastu oli võtnud, kuulutati isiklikult vabaks. Maaomand jäi esialgu püsima. - Kaubandus ja meresõit jäid linnakodanike pärusmaaks. - Põllumajanduse tööriistad ja -viisid jäid samadeks. Feodaalid midagi uut näitama ja õpetama ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümn...
Märksõnad: talupoeg, mõisnik, talurahva, koormised, jannsen, jakobson, pärisorjus, talupojad, talurahvas, teotöö, hurda, perno, kümnis, peterson, mais, postimees
Ajalugu - Keskkool
116 allalaadimist, 6 arvamust
3
1. Aastaarvud ? Liivi sõda – 1558-1583 ? Jam Zapolski rahu – 1582 ? Pljussa vaherahu – 1583 ? Altmargi rahu – 1629 ? Brömsebro rahu – 1645 ? Oliwa rahu – 1660 ? suur näljahäda – 1696-1697 ? Forseliuse seminari tegutsemisaastad – 1684 ? esimene eesti keelne grammatika – 1637 ? Tartu ülikooli asutamine – 1632 2. Isikud ? Balthasar Russow – Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik ...
Märksõnad: liivimaa, talupoeg, kuningas, talupojad, kubermang, vaherahu, aadlikud, rahvastik, adolf, omavalitsus, rüütelkond, osalejad, kindralkuberner, katk
Ajalugu - Keskkool
131 allalaadimist, 6 arvamust
12
...äb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika erilisi tulemusi ei andnud. + 1601-1603 näljahäda. 1629.aastal algas Rootsi aeg. 1695.aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni-pikk rahuaeg,(Eesti alad jäid sõjategevusest puutumata) ei võetud mehi Rootsi väkke, lisaks rohkesti sisserännanuid (venelased Peipsi äärde, + soomlased ja lätlased) 1696-1697 Suur näljahäda- 330 000 . 1712.aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur katkulaine, kus ¾ elanikkonnast suri. 18.sajandil hakkas rahvaarv jällegist kasvama.(soodsad tingimused) Talurahva omavalitsuse kujunemine uusajal 1802. ja 1804. a talurahva muudatustega seoses...
Märksõnad: kirik, liivimaa, talurahva, talupoeg, mõisnik, omavalitsus, luteri kirik, raudtee, haridus, liivi sõda, pärisorjus, tartu ülikool, baltikum, duuma
Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
6
...ujunes mõisnik Johann Reinhold von Patkul, opositsioonijuht mõisnike seas. Patkul asus looma mitmeid liite ja intriige Rootsi vastu. Käis Poola ja Peterburis Peeter I juures, tahtis, et need riigid Roosile kallale tungiks. Patkuli käitumine üheks põhjuseks, miks Põhjasõda puhkes (suht väike, aga ikkagi) Aadlike vastuseisuga tekitas Rotsi endale negatiivse olukorra, Põhjasõja alagdes mõisnikud kohe venelaste poolel, talupojad aga pooldasid rootis võimu. Paljud linnad kaotasid rootsi ajal oma linnaõiguse, kuna liivi sõja ja katkude tulemusena oli rahvastik väga palju vähenenud. Mitmed asulad liideti mõisa maadega. Väga oluliseks tõusis Narva, ilus suur võimas linn, kuhu ehitati uhkeid hooneid jne.Narva muutus palju olulisemaks Tlna-st kaubasuhetes Venemaaga nt. Rootsi tahtis isegi kroonida Narvat teiseks riigi pealinnaks. Sajandi lõpupoole jälle sõjaline oht, Venemaa tugevnes. Seega asuti linnu kindlustama neise hakati eh...
Märksõnad: aadlik, talupoeg, liivimaa, mõisnik, venelased, ordu, kuningas, aadlikud, haridus, talurahva, maksud, vastuseis, pärisorjus, sõjategevus, mõisnikud
Ajalugu - Keskkool
52 allalaadimist, 0 arvamust
18
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg – ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia – ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala – pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika – ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia – rahvateaduse uurimine. Rahvaluule – luulevorm, mida antakse edasi põlvest ...
Märksõnad: ordu, liivima, liivimaa, talupoeg, vall, piiskop, kirik, mõisnik, talurahva, jakobson, liivi ordu, asva, kubermang, hurt, jannsen, talud, talurahvas
Ajalugu - Keskkool
301 allalaadimist, 7 arvamust
3
Talurahva olukord Rootsi ajal Tinglikult algas Rootsi aeg Liivi sõja lõpus aastal 1629. Rootsi aja lõpu üle aga vaieldakse. Osad arvavad, et Rootsi aeg sai läbi, kui Eesti ala läks Vene ülemvõimu kätte aastal 1710 ja teised arvavad, et Rootsi aeg sai läbi, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu, 1721 aastal, mida loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järg lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aega nimetatakse ka Rootsi-Poola ajaks. Peale mitmeid pikki sõdu, oli Eestimaa alad täiesti laastatud. Inimesi elas siin arvatavasti alla 100 000. Paljud linnad, kindlused, mõisad olid varemetes. Mõisnikud, kes soovisid kiiresti tööjõudu kasvatada, pakkusid talurahvale mõni aasta maksuvaba elu nende alal. Nii liikuski umbes kolmandik rahvast vähe viljakatelt aladelt laastatud viljakamatele aladele. Talurahvas valis endale viljakamaid maid elamiseks...
Märksõnad: mõisnik, talurahva, rootsi aeg, talurahvas, mõisnikud, reduktsioon, talupojad, karl xi, pärisorjus, põhjasõja, rahvastikust, nälg, järg, katk
Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist, 0 arvamust
13
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg – kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 – 300 000 inimest *1620: 100 000 – 14...
Märksõnad: liivimaa, kirik, kubermang, kirikuõpetaja, mõisnik, karl xi, maapäevüütelkond, haridus, kuberner, talurahva, karl xii, talupojad, teenistus, kuningas
Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
6
V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: • Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, ke...
Märksõnad: liivimaa, kubermang, reduktsioon, vana liivimaa, käsitöö, piiskop, mõisaid, talurahva, forselius, kaubandus, riigiametniksog, seminar, talupojad
Ajalugu - Keskkool
33 allalaadimist, 1 arvamus
4
... poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. • Gustav II Adolf ajal – 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi edukas (1645 läks rootsi valdusesse taanile kuulunud saaremaa) - Ve...
Märksõnad: kirik, liivimaa, adolf, maapäev, barokk, bastionid, maanõunik, kindralkuberner, arhitektuur, kaupmees, koormised, forselius, ingerimaa, talurahva
Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist, 0 arvamust
3
Liivi sõda. 1558-1583 Eesti-ja Liivimaa pinnal. Soome pinnal lõppes 1595. Vana Liivimaa olukord enne sõda. Killustatus – ordu ja 2 piiskopkonda. Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri (vasallid võtsid õigusi), 16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn...
Märksõnad: liivima, liivimaa, talupoeg, aadlik, ordu, kuningas, talupojad, mõisnik, aadlikud, haridus, rootsi aeg, rootsi võim, pärisorjus, forselius, maksud
Ajalugu - Keskkool
36 allalaadimist, 1 arvamus
24
Kordamine 10 klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu Muinasaja uurimine Lk 8 9  esiaeg muinasaeg muistis arheoloogia dendrokronoloogiline skaala numismaatika etnoloogia rahvaluule kroonikad *esiaeg muinasaeg Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19 saj alguses p Kr Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks *muistis ehk muinasjäänused Nt: omaaegsed asulakohad linnused kalmistud ohverdamispaigad jäljed põldudest metallitöötlemiskohad aga ka muinasajal valmistatud töö ja tarberiistad ...
Märksõnad: ordu, liivima, liivimaa, vall, piiskop, talupoeg, talurahva, kirik, mõisnik, liivi ordu, asva, adra, talurahvas, maapäev, kuningas, talurahvaseadus
Ajalugu - Keskkool
58 allalaadimist, 1 arvamus
7
... 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eests 9. at eKr kuni 5.at eKr, valmistati töö ja tarberiistu kivist sarvest ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg, kestis 5.at e.Kr kuni 2.at keskpaik, siis kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad 3. Mesoliitikumi asulad Kunda kultuur – sinna kuuluvad kõik asulad, mis on Kunda Lammasmäega samavanad, ja mille leiud sarnanevad Lammasmäelt avastatudega.Vanim praegu teadaolev inimeste peatuspaik Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võialik ...
Märksõnad: liivimaa, piiskop, kirik, ordu, talupoeg, mõisnik, kuberner, kuningas, kindralkuberner, maapäev, maahärra, kubermang, kaas, liivi ordu, talurahva, aadel
Ajalugu - Keskkool
173 allalaadimist, 1 arvamus
2
Kas võib rääkida vanast heast Rootsi ajast? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivisõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla ning lõpuks Põhjasõda. Rootsiaeg kestis mitukümmend aastat ja see aeg tõi kaasa endaga väga palju muutusi. Rootsi aega meenutatakse, kui vana head Rootsi aega. Kuigi see „hea aeg“ ei kestnud väga kaua, tõi see kaasa olulise muutuse rahava mentaliteedis. Peale Liivisõda oli Eestimaal paljud linnad sõjast purustatud ja tühjaks jäetud- maa oli laastatud, kuid rahvaarv taastus üllatavalt...
Märksõnad: haridus, rootsi aeg, sunnismaisus, talurahva, liivisõda, rootsi võim, tartu ülikool, rootsiaeg, akadeemiline, seminar, õpetajate seminar, heinrich stahl
Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist, 0 arvamust
8
Rootsi valduste kujunemine: Aasta Leping Maaala Märkusi 1617. a. Stolbovo Ingerimaa Nüüdsest oli Venemaa Läänemerest ära lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola – Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi – Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola – ...
Märksõnad: liivimaa, kirik, talurahva, kubermang, kaubandus, talupojad, kindralkuberner, mõisnik, rüütelkond, näljahäda, venelased, luteri kirik, haridus, pastor
Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist, 1 arvamus
6
1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: ? Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. ? Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. ? Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. ? Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita – unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. ? Rootsi kuningriik – talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laien...
Märksõnad: liivimaa, ordu, vaherahu, talupoeg, kuningas, erik, kindralkuberner, reduktsioon, piiskop, mõisaid, rüütelkond, mandri, aadel, halduskorraldus
Ajalugu - Keskkool
28 allalaadimist, 1 arvamus
2
Märksõnad: reduktsioon, liivimaa, nälg, talupojad, kohtunik, kubermang, näljahädagade kohustused, tartu ülikool, rootsi aeg, suur nälg, vihmad, 1695
Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
4
...or tõdes, et talupojad ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk ja nõidus ületavad igasuguse piiri. Protestantlik kirik hakkas agaralt nõidu jälitama. See põhjustas üle kogu maa läbi viidavaid nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal, Rootis ajal ka mõõgaga surmamine. Sõjad 1. Iseloomustage Liivi sõjas 1577. aastal tekkinud olukorda: 1)Mida olid saavutanud sõjas osalejad: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola, hertsog Magnus? Taani sai omale Saaremaa; Rootsi sai omale Hiiumaa, hiljem ka Põhja- ja Lääne- Eesti; Poola sai Lõuna-Eesti, Riia ja Läti alad; Venemaa sai ülemvõimu ja Eesti+Liivi alad ; hertsog Magnus sai 2) Mis tõi sõjasündmustesse murrangu a)Rootsi poolelt - K...
Märksõnad: liivimaa, talupoeg, reduktsioon, põhjasõja, patkul, talupojad, karl xi, mõisnik, riigivõim, vana liivimaa, võimsus, sündmus, opositsioon, hertsog
Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
3
Võimukorraldus (1629-1699) ? Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. ? Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. ? Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad ? Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ? Need koondasid siinseid aadlikke ...
Märksõnad: reduktsioon, liivimaa, kindralkuberner, riigivõim, rootsi riigivõim, rüütelkonnad, talupojad, kuningas, patkul, 1695, reinhold, käsitöö, koormised
Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist, 0 arvamust
7
... Kuningale andis parlament täitevõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele. Kuningas määras ministrid, kes käisid aru andmas parlamendile. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuninga jagab oma võimus parlamendiga. 3.EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS Millega seoses läks Eesti ala Rootsi võimu alla, mis sajandil oli Eestis Rootsi aeg, milline oli eesti talupoegade olukord, milliseid muudatusi tõi sellesse reduktsioon (mis see on?), haridus ja kultuur Rootsi ajal (Forseliuse tegevus, gümnaasiumid, ülikool, Uus Testament), Rootsi kuninga Gustav II Adolfi tähtsus Eesti ajaloos. Poola ja Rootsi sõdisid Baltikumi pärast. Peale jäid rootslased, kes said endale kogu Lõuna-Eesti ja Põhja läti. Saaremaa omastamisega oli kogu Eesti rootslase käes. Rootsi aeg 17. Sajandil Eestis. Talurahva elu oli kasin. Elati korstnata s...
Märksõnad: revolutsioon, napoleon, talupoeg, absolutism, napoleoni, talurahva, sündmus, talupojad, deklaratsioon, cromwell, parlament, kodusõda, liivimaa, liberalism
Ajalugu - Põhikool
88 allalaadimist, 4 arvamust
9
Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. • Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge • Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd • Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus • Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu • ...
Märksõnad: talupoeg, liivimaa, kubermang, mõisnik, manufaktuur, käsitöö, koormis, aadlikud, maapäev, reduktsioon, rootsi võim, lina, maanõunik, patkul
Ajalugu - Keskkool
102 allalaadimist, 3 arvamust
9
...oli Baltikumi valduste keskpunktiks ning Tartul oli olemas hariduse andmise traditsioon (oli asunud seal ka Jesuiitide gümnaasium). Praktiline töö tehtud J. Skytte poolt. Mõlemasse kubermangu rajati üks gümnaasium: 1630a.Tartusse 1631a. Tallinnasse Gümnaasiumis õpiti palju keeli (ladina, kreeka, heebrea, prantsuse keel). Õpiti ka aritmeetikat, geomeetriat, retoorikat, ajalugu ja loogikat. 1632a. – rajati ülikool (ülikoolile oli ainuomane teaduskraadide väljaandmine ja oma autonoomia olemasolu). Gustav II Adolf kirjutas alla ülikooli rajamise ürikule. Tema järgi sai ülikool nimeks Akadeemia Gustaviana. Selleks, et ülikool üldse eksisteerida saaks, oli vaja raha. Ülikooli kasutusse anti Ingerimaal asuvad riigi mõisad, millelt saadud tulu kasutati ülikooli ülalpidamiseks. Ülikoolis erinevad teaduskonnad: kunsti-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. ...
Märksõnad: talupoeg, kubermang, liivimaa, mõisnik, talupojad, talurahva, reduktsioon, maapäev, kubermangus, eestimaa kubermang, haridus, rootsi aeg, kaubandus
Ajalugu - Keskkool
66 allalaadimist, 2 arvamust
3
...8.a Narva. Nad küüditasid sealt jõukamad perekonnad ja seejärel lasid linna õhku. 1710.a vallutasid nad Riia, Pärnu, Kuressaare ja Tallinna. 1721.a lõppes põhjasõda Uusikaupunki rahu lepinguga. Sellega oli kogu Eest, Liivi ja Ingerimaa läinud Vene võimu alla järgmiseks 2 aasta sajaks. • Põhjasõda laastas Eestit rohkem kui mis tahes teine sõda. Põllumaad ja loomad olid hävinenud. Eestlasi oli u 120 000-140 000. Kui Eesti rahvas taastus kiiresti Juba 1800.a lõpuks oli eestlasi pool miljonit. Enamik eestlasi elas maal, vähem linnas. Linnas elasi philiselt Venelased(Tallinnas). Vene asustus oli suur Peipsi rannikul. Rootslased elasid rohkem väike saartel ja Hiiumaal. 18.saj rännas siia palju sakslastest käsitöölisi ja kaupmehi. Linnades paiknesid ja Vene sõjaväed. Balti erikord • Vene ajal säilis samasugune halduskord nagu Rootsi ajal. Peetr1 aga polnu...
Märksõnad: talupoeg, talurahva, põhjasõda, talupojad, liivimaa, talurahva olukord, haridus, baltisaksa, vene võim, vene väed, luteri usk, venelased, browne
Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist, 0 arvamust
56
...i võitis. 1701 - Rootsi saatis enamuse oma vägedest kodumaale tagasi. Liivimaad jäid kaitsma garnisoni- ja väliväed. Erastvere lahing - Rootslased saavad lüüa. 1702 Hummuli lahing - Rootslased saavad taas lüüa. Peter I hakkas rajama Peterburi linna. 1704 Narva ja Tartu langevad Venelaste kätte. Kastres sattusid Rootsi väed lõksu. 16 Talupoegade olukord halvenes, sest tuli hakata Rootis armee varustust loovutama. Maa inimeste omakaitseks moodustati maamiilitsa üksused. Suurem osa eestlastest võitles Rootsi poolel. 1708 Vinni - viimane välilahing eestis. Venelased võitsid. Suuremosa Tartlastest küüditati Siberisse. 1709 Boltava - Sõja pealahing. Toimus Ukrainas. Venelased võitsid. Loodus olud olid väga rasked. Enne lahingut sai Rootslaste kuningas haavata ja läks Türki. 1710 Vanalaste kätte langesid Tallinn ja Riia. Lõppes Rootsiaeg, algas Veneaeg. 1710/1711 Eesti ...
Märksõnad: ordu, mine, talupoeg, piiskop, asva, rist, liivimaa, vald, venelased, talud, berg, tsaar, maapäev, peter, armee, sakslased, mõisnik, toom, erik, talupojad
Ajalugu - Keskkool
103 allalaadimist, 2 arvamust
6
Periodiseering – 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp – 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at – 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 – 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg – sõdade...
Märksõnad: liivimaa, kaubandus, talupoeg, orjus, mõisnik, rahvus, piiskop, talurahva, talupojad, peter, jakobson, pärisorjus, sakslased, käsitöö, linnused
Ajalugu - Keskkool
4 allalaadimist, 0 arvamust
9
...raadile. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Balti erikord ühelt poolt vähendas eestlaste kui siinse põlisrahva õigusi, kuid teisalt aitas säilitada etnilist omapära ja tugevdada sidemeid saksa kultuuriruumiga. Valitsemine: Balti aadlil ja linnadel säilis Vene riigi koosseisus laialdane omavalitsus, mida kinnitati 1721. aasta rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindralkubernerid Tallinnas ja Riias, tavaliselt olid nendel ametikohtadel välismaalased. Kindralkubernerid täitsid sageli oma sõjalisi kohustusi ning nii jäid valitsemisohjad kohaliku aadli hulgast määratud valitsusnõuniku kätte. Ametlikult eksisteerisid Eesti- ja Liivimaa hertsogkonnad. Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaal r...
Märksõnad: talupoeg, liivimaa, mõisnik, talurahva, peter, eesti 18, maapäevrhitekt, ülem, eisen, peeter i, katariinaadel, kadrioru, maanõunik, mets, talupojad
Ajalugu - Keskkool
58 allalaadimist, 3 arvamust
27
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula Pulli asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi Periodiseerimine: Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis umbes 9000 eKr kuni 13 sajandini Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227 aastat ent viimasel ajal pole seda tavaliselt nii...
Märksõnad: liivimaa, piiskop, ordu, valdus, raua, liivi ordu, venelased, poliitika, keskaeg, foogt, talupojad, konflikt, talurahva, rauaaja, vana liivimaa, maapäev
Ajalugu - Keskkool
72 allalaadimist, 2 arvamust
1
Arutlus „Vana hea Rootsi aeg“ Rootsi aeg kestis aastatel 1629-1699, see algas, kui 1629. aastal sõlmiti Altmargi vaherahu ja poolakad loovutasid kogu Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti Rootsile. 1695. aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saaremaa, seega oli kogu Eesti Rootsi võimu all. Rootsi võimuga suurenesid talupoegade kohustused. Kehtestati pärisorjus ja talupojad pidid tegema tööd mõisnike heaks. Mõisa juures sündinud talupoeg ei tohtinud sealt ilma mõisniku loata lahkuda. Aastal 1654 vähenesid koormised, kuid peale Karl XI võimul...
Märksõnad: talupoeg, rootsi aeg, pärisorjus, talupojad, haridus, kirikuelu, levimine, kihistus, aadlikud, kasvamine, jõukus, talupoegade kohustused, koormised
Ajalugu - Põhikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
1
Vana hea Rootsi aeg Rootsi võim algas Põhja-Eestis 1561. Aastal 1629 sõlmiti Ahmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel ja tänu sellele läks terve Lõuna-Eesti Rootsi alla,ning siis langes juba peaaegu terve Eesti (va saared)Rootsi alla. Aastal 1583 sõlmiti Pljusa rahu Rootsi ja Venemaa vahel ja selle rahu alusel jäi Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. Tänu Brömsebro rahule ,mis oli Taani ja Rootsi vahel,sai Rootsi Saaremaa endale. Peale seda hakkas Rootsil täielik valitsemisaeg. Kas vana hea Rootsi aeg oli eestlastele hea? Kõigepealt oli...
Märksõnad: talupoeg, rootsi aeg, haridus, rootsi võim, rootsi viljaait, rukis, haridus, talupojad, kirjaoskus, saksakeelne, ajakirjandus, zeitung, tartu ülikool
Ajalugu - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
2
See on siiski minu isiklik arvamus Rootsi aja mõjust.
Märksõnad: kubermang, liivimaa, talupoeg, liivimaa kubermang, rootsi aeg, rootsi võim, reduktsioon, eestimaa kubermang, talupoegade elu, kindralkuberner
Ajalugu - Keskkool
64 allalaadimist, 4 arvamust
2
Rootsi aeg 1.Kuidas Rootsi riik haldas liivimaad? Eesti ala ei olnud halduslik tervik, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu ja Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu. Eestimaa kubermangu kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning Liivimaa kubermangu kuulusid Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu maakond ja ka Saaremaa. Mõlemal kubermangul oli kindralkuberner. Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jägisid raha laekumist ja kulutamist, kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrasho...
Märksõnad: liivimaa, reduktsioonäsitöö, rahvastik, riigivõim, rootsi riik, rüütelkonnad, haridus, aadlikud, eesti rahvastik, näljahäda, teravili, põhjasõja
Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist, 0 arvamust
1
...erahu. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu ja muid asulaid olid varemetes. Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada võtsid mõisinkud küladesse uut rahvast. Rahvastik hakkas arenema, põlde hakati rohkem harima. Enamik mandri rahvast oli tulnud Saaremaalt. Eestisse hakkas sisseränna hulgaliselt suurenema. Ida-Eestisse tuli hulgaliselt venelasi. Suurt osa etendasis soomlased. Valga ümbrusesse kolis rohkelt lätlasi.86 Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Säilitati sunnismaisus ja kehtestati pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Suur osa eramõisadest läks riigi kätte. Talupeogadele oli see kasulik, kuna nad allusid nüüdsest kuningale. Sellega kaasnes maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoja kohustus...
Märksõnad: nälg, saak, 1695, talurahva, mõisnikud, rukis, näljahäda, talud, rahvastik, koormised, varane, talurahvas, talupojad, oleviste gild, oleviste, gild
Ajalugu - Keskkool
4 allalaadimist, 0 arvamust
2
Rootsi aeg (1629-(1710)1721) 1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike...
Märksõnad: kuberner, liivimaa, manufaktuur, talupojad, rüütelkonnad, näljahäda, kindralkuberner, talurahva, kuningas, konverents, lina, maanõunikud, kubermang
Ajalugu - Keskkool
48 allalaadimist, 1 arvamus
2
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629-1699, selle algus ja lõpp on vaieldav. Möödunud oli just Liivi sõda. Rootsi aega nim. ka „Kolme kuninga ajaks“, kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. See aeg tõi palju olulisi muutusi, mis mõjutab ja kujundab meid tagantjärele veel tänagi. Eestlased on Rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutas...
Märksõnad: rootsi aeg, haridus, adolf, esindus, tõlkimine, piibli tõlkimine, rootsi riik, kultuurisündmus, läänistamine, köstrid, rootslased, sakslased
Ajalugu - Keskkool
85 allalaadimist, 1 arvamus
2
Arutlus Rootsi aja kohta
Märksõnad: talupoeg, rootsi aeg, haridus, talurahva, ajaperiood, teoorjus, tartu ülikool, talupojad, piibel, adolf, eesti haridus, testament, andreas virginius, pastor
Ajalugu - Keskkool
59 allalaadimist, 5 arvamust
72
...vad nende privileegid kehtima. Šeremetjev teeb oma kirjas tsaarist heategija. Esimestes kirjades räägib tsaar endast kui vabastajast. Ennast kui valitsejat ta üldse ei nimetanud. Kui Rootsi-vastast uniooni kokku lepiti, jagati ka ala omavahel ära. Vene koosseisu pidi esialgsete kokkulepete kohaselt minema ainult Ingerimaa. Eesti- ja Liivimaa pidid minema hoopis Saksi-Poola võimu alla. Saksi kuurvürst August II Tugev teadis kogu aeg, et Venemaa annab talle mingil hetkel alad üle. 1709. aastal Peeter seda talle ka kinnitas. Oktoobris 1709 jõuavad vene väed Riia alla, linn piiratakse ümber ja linna piiramise avab pidulikult tsaar ise (laseb kolm kuuli linna). Peeter läks ise ära, ta ei kavatsenud seda linna maatasa teha. Peetril oli eriline viha Riia linna vastu (1697. aastal, kui Peeter alustas oma suurt teekonda Lääne-Euroopasse, algas reis Riia kaudu. Vene saatkond jõudis Riiga, see oli maskeraad, Peetrit amet...
Märksõnad: liivimaa, kuberner, katk, kindral, rüütelkond, kindralkuberner, kapitulatsioon, rahvastik, kolleegium, revisjon, kubermang, peeter i, tsaar, provintsid
Ajalugu - Tartu Ülikool
233 allalaadimist, 7 arvamust
6
...vallavanem, kes pidi olema kindlalt peremees. Liikmeks olek oli auasi, palka ei saanud. Küll aga oli vallal ka palgalisi ametimehi, keda vallavolikogu palkas, ntks koolmeister, vallakirjutaja (sekretär, raamatupidaja), vallakasakas (käskjalg, vallakohtu teener). Igal vallal oli vaja ka vallamaja ja vallalaegast (eelarve). 1874.a sõjaväereform – teenistusaega lühendati 6 aasta peale 25 asemel. Mida rohkem haridust, seda lühem teenistusaeg, 6 aastat olid lollid. Kultuur 19.saj I poolel Oluline oli Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. Selle esimeseks rektoriks sai G.Fr. Parrot, ta sai hästi läbi toonase tsaari Aleksander I-ga, see tähendas, et ülikool sai väga laialdase autonoomia, allus vaid Peterburi haridusministeeriumile. Ülikoolile eraldati päris suured rahasummad, seda kasutati ülikoolihoonete ehitamiseks, osad neist siiamaani kasutusel. Õppetöö toimus saksa keeles, kuigi venemaal. 1803.a seati sisse ka eesti...
Märksõnad: talupoeg, kirik, mõisnik, talurahva, pärisorjus, talupojad, kirikuõpetaja, kubermangus, sakslased, haridus, mõisnikud, vald, saksa keel, liivimaa, tsaar
Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist, 1 arvamus
8
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu – 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe su...
Märksõnad: ordu, piiskop, liivimaa, kirik, talupoeg, sakslased, liivi ordu, vägi, sakslast, venelased, talurahva, otepää, läänemaa, ugandi, vana liivimaa
Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist, 1 arvamus
1
...ad ilma halvata ega vastupidi. Reduktsiooni positiivsete tulemuste alla võib lugeda näiteks seda, et suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt ning riigi kätte läinud mõisate talupojad vabastati pärisorjusest. Talupoegadele anti ka õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja –valitsejate peale, kui need kehtestatud seadusi rikkusid, ning nad võisid kaevata kasvõi kuningale endale. Koormise üle hakati arvestust pidama vakuraamatutes, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras talupoegade kuritarvitamist mõisavalitsejate poolt. Veel võib üheks oluliseks positiivseks tulemuseks lugeda seda, et tänu kiriku poolt lugema ja kirjutama õpetamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Negatiivseks küljeks reduktsiooni juures oli näiteks see, et talupojad olid endistvii...
Märksõnad: talupoeg, reduktsioon, talupojad, mõisnikud, rootsi aeg, karl xi, maksud, kodukariõigus, mõisate reduktsioon, vabastamine, talurahvakoolid, kuningas
Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist, 0 arvamust
2
Märksõnad: talupoeg, haridus, reduktsioon, rootsi aeg, talupojad, pärisorjus, kaotasid, talupoegade olukord, linnaõigused, rahuaeg, piiblikonverentside, stahl
Ajalugu - Keskkool
21 allalaadimist, 4 arvamust
6
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku k...
Märksõnad: liivimaa, kirik, mõisnik, talurahva, reduktsioon, kindralkuberner, forselius, aadel, pastor, käsitöö, mõisnikudev, nälg, luteri kirik, 1694
Ajalugu - Keskkool
110 allalaadimist, 7 arvamust
27
...põlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasutusala laienemine. 1800. aastal ehitas A. Volta galvaanielemendi, mis andis esmakordselt alalisvoolu. 1820. aastal avastas M....
Märksõnad: põllumajandus, talupoeg, mõisnik, kapital, suurbritannia, pank, agraar, kaubandus, talurahva, kriisi, reform, talud, tooraine, keemia, tööstusharud
Majandus - Tartu Ülikool
114 allalaadimist, 2 arvamust
2
...nti talude päritav kasutusõigus ,samuti oli ka õigus kaevata mõisarentniku peale ,kes majandusreglemendist kinni ei pidanud. Kahjuks puudutasid need sätted vaid kroonumõisaid, erakätesse jäänud mõiste talupoegade seisund ei muutunud. Õiguslik olukord oli talupoegadel hea, talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tekkisid esimesed eesti keelsed grammatikad. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J. Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam ,et inimene saab õndsaks tänu usule ,sea...
Märksõnad: talupoeg, haridus, nõid, reduktsioon, tartu ülikool, adolf, seminar, rootsi aeg, õppeasutus, luteri usk, kindralkuberner, johan skyttet gottfried
Ajalugu - Keskkool
32 allalaadimist, 2 arvamust
3
... 5.3.6. Lehm lihaloomana, piimaand väike. 5.4. Koormised 5.4.1. Koormised – teotöö mõisapõllul. 5.4.2. Arevstust peeti vakuraamatutes. 5.4.3. Suurus sõltus talu ja talupere suurusest. 5.4.4. Mõisnikud maksid riigile makse, arvestati adramaade järgi. 5.4.5. Adramaarevisjonid – pandi kirja töövõimelised talupojad. 5.4.6. Revisjoniraamatud aitavad uurida Eesti ajalugu. 5.5. Maksud 5.5.1. Pearahamaks 5.5.2. Suurendas riigile laekuvate maksude summat. 5.5.3. Korraldati hingeloendusi. Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 5.5.4. Talurahvas – ühtne ühiskonnakiht. 5.5.5. Varandusliku kihistumise puudumine talurahva seas. 6. Kliima 6.1. Kliima kontinentaalsem. 6.2. Põllumajanduseks ebasoodsam. 6.3. Talved pikemad...
Märksõnad: talurahva, koormised, liivimaa, talurahva olukord, lapp, linda, pärisorjus, maksud, kroonumõisad, talud, vallasvara, põhjasõda, langemine, vene aeg
Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist, 0 arvamust
7
PÕHJASÕDA Põhjused: • Taanile, Poolale ja Venemaale ei meeldinud Rootsi ülemvõim Läänemerel Eeldused: • Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga – polnud mujale vaja sõjaväge • Rootsis oli näljahäda • võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 – Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september – Vene väed jõuavad Narva alla 19. november – Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased • Vene vägedele oli tuisk vastu • püssirohi oli otsakorral • moona ei saanud juurde vedada • sõdurid olid näljas...
Märksõnad: talurahva, kaubandus, jakobson, pärisorjus, talud, talupoeg i, mõisnik, hurt, talurahvaseadused, talupojad, peter, haridus
Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist, 0 arvamust
2
Muutused Eesti kultuuris muistse vabadusvõitluse lõpus 19 saj. lõpuni Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eesti oli 19 aasta vältel tallermaa. Selle aja jooksul jõudsid poisid sündida ja meheks sirguda. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. See aga tähendas uusi lahkmeelsusi ja lahinguid. Eestlased alistusid lepingutega, ning säilitasid mõnda aega autonoomiat, kuid ei saanud enam oma saatust määrata. Energilisem osa rahvu...
Märksõnad: haridus, kirik, pärisorjus, ristiusk, vabadusvõitlus, talupojad, põhjasõda, 1687, muistse, progress, tööriistad, talurahva olukord, talurahva, karja
Ajalugu - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
2
Rootsi aeg – kuldne aeg? 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga läks kogu Eesti mandriosa Rootsi valdusesse. 16-ne aasta pärast, 1645. aastal, sõlmitud Brömsebro rahu kohaselt läks Rootsi alla ka Saaremaa, mis lõpetas Taani aja Saaremaal ja seega algas Eestis Rootsi aeg. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelk...
Märksõnad: liivimaa, rootsi aeg, talupoeg, karl xi, tartu ülikool, kubermang, talurahva, liivimaa kubermang, maapäev, sunnismaisus, pärisorjus, rahvakoolid
Ajalugu - Keskkool
78 allalaadimist, 1 arvamus
3
...nna. 1721.a sõlmitud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Eestlased Põhjasõjas olid Rootsi poolel, rüüstasid mõisaid ja röövisid vara, maeti varandust, rahaaugud-ja pajad järvede põhjas. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000-300 000 inimest, 1620.a 120 000- 140 000 ini- mest. Põhjus oli sõjas ja sellega kaasnevad näljas. Pärast sõja lõppu kasvas rahva- arv 350 000- 400 000 inimeseni. Põhjuseks pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, suur immigratsioon:palju vene talupoegi, õigeusklike, soomlasi, lätlasi ja palju kaugemaid.1696-1697 oli suur nälg, tüüfus ja düsenteeria umbes samas ajal. 70 000-75 000 inimest suri nälga.1710-1711 oli katk ja 18.sajandil toimus veel Põhjasõda ka.. laastav mõju rahvaarvule- 170 000 inimest. Kuid veel samal sanadil hakkas rahvaarv uuesti kasvama jõudes poole miljoni inimeseni.Venelasi oli vähe, neil linnades õigusi ei olnud. Uus haldusjaotus tuli Rootsi ajaga:Eesti...
Märksõnad: liivima, liivimaa, kirik, maapäev, pastor, mõisaid, omavalitsus, käsitöö, venelased, katariina ii, katariina, ingerimaa, kubermang, piiskop, talurahva
Ajalugu - Keskkool
33 allalaadimist, 1 arvamus
8
... (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest) NB! Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870-1880. aastateks; samal ajal kehtesus ka koolikohustuse nõue. • Linnas: A) elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja avutamist). B) kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). C) gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Linnakoolide õppekeeleks oli ainult saksa keel. 3. Eestikeelne kirjasõna: Kui veel 18.sajandil domineeris eesti keeles ilmunud raamatute hulgas vaimulik kirjandus (lisaks piiblile veel palve- ja lauluraamatud), siis alates 19.sajandi algusest pääseb võidule ilmalik kirjandus: 26) Kalendrid (mis sisaldasid ka näpunäiteid põllumajandusest, arstimisest ja muudest valdkondadest ning õpetliku sisuga jutusabasid). 27) Esimesed eestikeelse...
Märksõnad: talurahva, talupoeg, mõisnik, liivimaa, pärisorjus, kirik, omavalitsus, vald, põhjasõja, talupojad, kuningas, talurahvas, põllumajandus, balti erikord
Ajalugu - Keskkool
124 allalaadimist, 3 arvamust
15
... keelde,emakeelne jutlus S. t. pidi olema emakeelseid raamatuid,mis tähendas lugemisoskuse tõusu.1525 a.“Lutheri katekismus“, 1535 Wanradt-Koelli katekismus. • Tallinnas asutati linnagümnaasium, Tartusse tütarlastegümnaasium • Jesuiidid asutasid 1583 jesuiitide kolleegiumi ja gümnaasum,mida võib nim. Esimeseks kõrgemaks kooliks • Asutati tõlkide seminari • Eesti aladel hakati rääkima renessanssist.M.Sittoni tegevusaeg,A.Passeri mustpeade maja fassaad,Niguliste kiriku luukere- hauakivi,A.Psseri raidkivist sarkofaag Toomkirikus,puust nikerdatud Niguliste ja Rannu kiriku pingid • Rahvakultuuris muutusi ei toimunud,sest oli sõja ja usuvahetuse aeg,ainuke uendus voki näol(enne kas.kedervart) ROOTSI AEG JA KULTUUR EESTIS ROOTSI AJAL Periood, mil kogu Eesti ala kuulus Rootsi alla. 1645. aastast alates. Rootsi aeg kogu Eesti territooriumil polnud väga pikk. Kogu Eesti ala kuulumine Rootsile ...
Märksõnad: kirik, kunst, muusika, rahvus, aadlik, haridusesti kultuur, talupoeg, arhitekt, talurahva, datel, arhitektuur, teater, raad, aadlikud, film, ants, seltsid
Ajalugu - Tallinna Ülikool
183 allalaadimist, 0 arvamust
2
Eesti talupoja seisund varauusajal- vaba või pärisori Varauusaeg on ajalooperiood, mis kestis 1550-1800 aastate vahel. Selle alguseks on Liivi sõda, mis algas aastal 1558 ja lõpuks loetakse 1819, kui Liivamaal ning Eestimaal kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses...
Märksõnad: talupoeg, pärisori, koormised, pärisorjus, talupojad, eesti talupoeg, teoorjus, vene aeg, liivi sõda, võõrvõimud, rootsi aeg, uusikaupunki
Ajalugu - Keskkool
18 allalaadimist, 0 arvamust
3
Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 – 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad p...
Märksõnad: liivimaa, talupoeg, poola aeg, kubermang, rootsi aeg, vene aeg, talurahva, haridus, seminar, kindralkuberner, talupojad, luteri usk, aadel, manufaktuurid
Ajalugu - Keskkool
91 allalaadimist, 8 arvamust
2
Ajaloo esee teemal: Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal.
Märksõnad: vene ajal, liivimaa, manufaktuurid, rootsi aeg, kindralkuberner, pärisorjus, aadel, reduktsioon, pearahamaks, tartu ülikool, talupojad, hispaania, sool
Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist, 0 arvamust
2
1030 – Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 – Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 – Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 – Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 – Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-...
Märksõnad: karl xi, tartu ülikool, liivimaa694, forselius, katk, vaherahu688, johan skytte, kindralkuberner, karl xii695, seminar, katkuepideemia, näljahäda
Ajalugu - Keskkool
280 allalaadimist, 5 arvamust