Karboksüülhapped (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

KT 7

Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed , mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped , milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata.
Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped.
Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga.
Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud .
Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.
Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
Polüpeptiidid e. valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad , millest koosnevad valgud.

Ühine – Sisaldavad karboksüülrühma (-COOH)
Erinev – aminohapped sisaldavad aminorühma (-NH2)

Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni).
Füüsikalised omadused – üsna kõrge keemistemperatuur (normaaltingimustel vedelad või tahked), lahustuvad hästi vees,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

97 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaidi163 Õppematerjali autor

Karboksüülhapped ja aminohapped. Mõisted, keemilised ja füüsikalised omadused.

karboksüülhapped aminohapped kodeeritud aminohapped mõisteid valemeid

Sarnased õppematerjalid

rtf

Aminohapped

valemit kujul: H3N+- CH2 - COO- , mitte klassikalisel kujul: H2N-CH2-COOH (H2N-CH2-COOH ó H3N+- CH2 - COO- ) Happena reageerivad aminohapped · alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH à H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat või H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 à H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat · alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH à H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped · hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H2N-CH(CH3) -COOH + HCl à Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH) Peptiidne (amiidne) kondensatsioon Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus H O H O I II I II - N - H + H - O - C - à HOH + ---- N ------- C ----

Keemia

doc

Karboksüülhapped

Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma: -COOH.Koosneb omakorda karbonüülrühmast ja hürdoksüülrühmast.Karboksüülh. on palju, paljud on looduslikud, erinevad üksteisest R-I ehituse ja -COOH arvu poolest.Rasvhapped on kõrgemad karboksüülhapped, nad sisald. enamasti üle 10C aatomi ja see on paarisarv. Asendatud karboksüülhapped R-s on asendatud üks või mitu H aatomit mingi asendusrühmaga. Aminohapped on asendatud karboksüülhapped, kus R-s on üks või mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin)

Keemia

106

pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Reageerimisel lämmastikhappega (katalüsaatoriks on H2SO4) tekivad nitroühendid Fenoolid ja aromaatsed amiinid • Fenoolid – hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on –OH rühm). • Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Omadused • Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjule, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. • Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat) • Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Aromaatsed amiidid • Aromaatsed amiinid – aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam • aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). • Aromaatsed amiinid on alused. π- elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid

Orgaaniline keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj

Keemia