KONTROLLTÖÖ (sissejuhatus kalakasvatusse) Nimi. TRIIN ENGMANN 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival koha...
Kalatoit ja selle alternatiivid Triin Engmann KP41 Sisukord 1.Kalatoidu erinevad sordid ja koostised 2.Tööstuse paigutamine, et säiliks akvakultuur 2.1 Kalatoidus alternatiivide otsimine, seoses tõusvate hindade ja kättesaadavusega 2.2 Teadustöö ,mis on suunatud jätkusuutlikule kalatoidu tarnimisele. 1. Kalatoidu erinevad sordid ja koostised. · Sõltuvad kalafarmi süsteemist ja liikidest. (Taraditsioonilised kalafarmid, kus kalad toituvad looduslikest produktidest , ei kasutata kalatoitu ega väetisi.Mõnikord kasutatakse keemilisi väetisi ja ka orgaanilisi) · Toidud võivad olla lihtsad kalafarmi poolt tehtud või ka tööstuslikud.(See pole täpselt määratletud) · FAO pakuv välja et farmis toodetud toit on kraanuli kujul ja sisaldab ühte või rohkem kunstlikku ja/või looduslikku osa ja et see toit pole toodetud müügi e...
AKVAKULTUURI HEITVEE KÄSIRAAMATTEADUS JA PRAKTIKA Koostas:Triin Engmann MÕISTED Agar on teatud mere punavetikatest saadav polüsahhariidne aine. Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Assimileerimine- muutumine sarnasteks aineteks ,eriti muutus elusa organismi mõjul vedelikeks ja kudedeks. Autotroof-organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Kättesaadavus-Organismid on arenenud kasutama kindlaid toitaineid näiteks lämmastik siseneb organismi sellisel kujul ,et seda saab kasutada. Reovesi-Filtrite puhastamise meetod, löga mis eemaldatakse ja hoiustatakse. Biomarkerstruktuursed või ensüümilised proteiinid Biokeemiline hapniku nõudlus(BOD)- Hapniku kogus ,mida kasu...
Triin Engmann KP41 10. Ülejäägid: Kas hinnalised ressursid või vajab kõrvaldamist? 1.Sissejuhatus Ülejäägid koosnevad söömata jäänud kala graanulitest, fekaalmaterjalist ja erinevatest osakestest ,mis sisenevad tanki koos veega. Kala jääke võib iseloomustada kui tahket osa kalafarmi reoveest. See kui palju vees on kala jääke sõltub süsteemidest, mida kasutatakse ,et eraldada tahkeid osasid. Kasvatatavale kalale antakse graanultoitu ,et tagada maksimaalne kasv. Toidud koosnevad toitainetest nagu näiteks lämmastik, fosfor ja teised elemendid. · Kala farmide heitvees sisalduvad fosfor ja lämmastik põhjustavad veekogude eutrofeerumist. · Kala jääke saab eraldada veest mehaaniliste filtritega või settekaevudega. · Seda eraldatakse et vastata tingimustele,mis on ettenähtud heitveele. · Samuti eraldatakse seda ringlevast veest ,et säilitada kalad...
TAASTOOTMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Triin Engmann KP41 1. Programmi õiguslik tagapõhi 1.1 Eesti Vabariigi seadused ja eeskirjad · Kalapüügiseadus* · Looduskaitseseadus* · Kaitstavate loodusobjektide seadus* · Säästva arengu seadus * · Eesti keskkonnategevuskava 20042006 ja keskkonnastrateegia 2010* · Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava* · Eesti punane raamat * 1.2. Eesti jaoks siduvad rahvusvahelised konventsioonid · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon, Rio de Janeiro, 1992* · FAO kohuseteadliku kalanduse koodeks* · IBSFC Salmon Action Plan 19972010 (Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni Lõhekava)* · Berni konventsioon* · Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiiv* 2. Programmi tegevus 1. Kalade ning nende elukeskkonna kaitset reguleerivate seaduaktide täiendamine ja muutmine. ...
VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel...............................................................
Doktorkalade kasutamine alternatiivmeditsiinis Üks kõige huvitavam lähenemine tänapäeva meditsiinis on elusorganismide kasutamine haiguste raviks. See on tegelikult juba vanast ajast tuttav ravimismeetod, aga kaasaegse ravi tehnika ja meditsiini industrialiseerimise tulekuga praegusel sajandil on biomeditsioon võitmas üha suuremat populaarsust. Ihtüoteraapia (kalateraapia) on osutunud efektiivseks psoriaasi ravimeetodiks Kangal Hot Springsis, Türgis. Kangali kuumaveeallikates elab doktorkalana tuntud Garra rufa (kaldkirjas äkki? Kuna see ladinakeelne), kes toidu vähesuse tõttu toitub suplejate surnud nahatükikestest, väidetavalt leevendades haigust nagu psoriaas. Kui kalad puhastavad nahka, tunnevad patsiendid allikavees lebades mikromassaazi , mis loob lõõgastava ja meeldiva tunde. Toimub surnud naharakkude eemaldamine haava pinnalt koos päikesevalguse ja allikaveega, lisaks lõõgastumine ning stressi leevendamine. Teadlased on läbi vii...
SISSEJUHATUS KALAKASVATUSSE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] • Vee läbivoolul põhinev e traditsiooniline kalakasvatus (tiigikasvatus, kasvatamine basseinides või kiirvoolukanalites, sumbakasvatus). • Kasvatamine vee korduvkasutuse süsteemis RAS. VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV KALAKASVATUS/VESIVILJELUS SÕLTUV JA SÕLTUMATU VEEVARUSTUS SÕLTUMATU JA SÕLTUV VEEVARUSTUS Sõltumatu veevarustusega tiikidega forellikasvanduse ülesehitus (Taani tüüpi) Sõltumatu veevarustus Sõltuv veevarustus Veeallikad läbivoolukasvandusele Kasutades allikavett. Kasutades jõe/järve vett. Allikasvesi- stabiilne Jõgedest saab võtta piisava temperatuur (talvel 5-6 koguse kuid suvel aga 15 kraadi). • Puuduseks on • Suvel veetemperatuur hapnikuvaesus. Vajab kõrge talvel madal aereerimist ja gaasirežiimi tasakaalustamist. • Reostus...
SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] VESIVILJELUS Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogiate abil, mis on mõeldud nendelt toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud olud. AKVAKULTUUR KASVATATAKSE : • KALU, • LIMUSEID (AUSTRID,KAMMKARBID, PÄRLIKARBID), • VÄHILISI (KREVETID, KRABID, VÄHID), • VEETAIMI • JT. VEEORGANISME. • 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala VESIVILJELUSE ISEÄRASUSED ERINEVUSED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KASVATAMISEGA TULENEVAD: 1. KÕIK PROTSESSID TOIMUVAD VEES. 2. ORGANISMID ON KÕIGUSOOJASED JA NENDE HEAOLU,KASV NING ARENG JA JÄRGLASTE SAAMINE SÕLTUB VEE TEMPERATUURIST. 3. KORRAGA SÜNNIB VÄGA PALJU JÄRGLASI. 4. KASVATATAVATE LIIKIDE MITMEKESISUS ON VÄGA SUUR. Vesiviljelus erineb veeorganismide püügist sama palju kui seakasvatus seajahist ...
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. ...
KALADE PALJUNDAMINE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] LÕHILASTE PALJUNDAMINE Noorkalade tootmisega tegelevas kalakasvanduses peetakse suguküpseid kalu e kalade sugukarja. Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on vanuses 4–6 aastat ja seepärast tuleb sugukalu tihti välja vahetada. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nimetakse asenduskaladeks (vananenud kirjanduses ka remontkaladeks). SUGUKALAD Emaste forellide viljakust (Eestis on see tavaliselt 5000–8000 marjatera) teades saab arvutada, kui palju on vaja pidada emaskalu soovitud koguse noorkalade tootmiseks. Madala viljakuse tõttu on emase forelli järglaste arv väike ja seetõttu peab sugukari olema arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja ...
Kalakasvatus SISSEJUHATUS 2020. a-ks 130 milj. tonni kala. Kompensatoorne viljakus – suur järglaste arv, kuna looduses hukkub neist suur hulk Kalakasvatuse kaks suunda – toiduks kasutamine ja looduslike varude suurendamine Kalakasvatus vs kalakasvandus – kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitud tingimustes vs rajatiste kompleks Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS – sama vesi ringleb basseini ja filtri vahel – sama vesi filtreeritakse ja taaskasutatakse Toidetakse granuleeritud kuivsöödaga – kõige mugavam transportida, ladustada, puudub etevalmistus jne Kalavarude kunstlik taastootmine – kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem loodusesse lahti lasta. Kalandus jaotub Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel. Kõige tähtsam kalandusobjekt Eestis on vikerforell ___________...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
