Kaarma vald (0)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Saaremaa

Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. 1.1. PINNAMOOD. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit.  3.1. KLIIMAOLUD Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel

Geograafia

9

doc

Saaremaa referaat

Karol Pakkas Eesti Vabariik REFERAAT Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Mehaanikateaduskond Õpperühm:TI 11/21 Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Tallinn 2012 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8  Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht,

Geograafia

9

doc

Saaremaa - referaat

Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. Pinnamood. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit Kliimaolud Lääne-Eesti saarestik on ilmastikuliselt Eesti kõige merelisem osa, moodustades läänesaarte kliimavaldkonna. Päikesepaiste paljuaastane keskmine kestus on Saaremaal üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel

Geograafia

17

doc

Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö

Saarepeedi Kool Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö Töö koostas: Gunnar Hunt 9. kl Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2013 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................................5 1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid ..............................................................6 1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................ 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänemeres suuruselt 4 saar Sjaellandi, Gotlan

Geograafia

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa

14

doc

Eesti geoloogiline ehitus

argilliidid. Karbonaatkivimite kogupaksus on aukartustäratav - isegi üle 400 m. Kogu siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, millest igaüht iseloomustab kindel kivististe kooslus. Lubjakivide kõrval esineb ka dolomiite - Raikküla lade Paidest idas ja Jaagarahu, Rootsiküla ning Paadla lademed Saaremaal ja Lääne-Eestis, mis sobivad suurepäraselt ehituskiviks. Nende hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarma dolomiit). Siluri lõpul meri taganes ja lubikodade settimine lakkas. DEVONI ladestu 417-350 miljonit aastat tagasi. Lõuna-Eestisse tungis jälle meri. Sellel perioodil paiknes Eesti ala peaaegu ekvaatoril. Pärnu-Mustvee mõttelisest joonest lõuna pool asuvat territooriumi kattis madal soe rannikumeri kuhu Skandinaavia mägedest alguse saavad hiidjõed kandsid purdset materjali ­ peamiselt liiva ja aleuroliite, savi. Maismaa ja mere piir ei olnud püsiv

Eesti loodus ja geograafia

57

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Siluri karbonaatkivimite kogupaksus on Eesti alal küllaltki suur · Lubjakivid · Dolomiidid ja domeriidid ulatusliku levikuga · Alam- ja Ülem-Siluri avamusala KAART! · Siluri pangad Saaremaal, Muhus ja Lääne-Eestis · Näha enim Saaremaal Panga pank Suuviku pank Salevere Salumägi Matsalus Üugu pank · Lubjakivimaardlad Orgita  Kalana Kaarma dolomiit ­ populaarseim · Karstivormid ja allikad KAART Devoni ladestu · Terrigeenne settimine · Devoni settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti ka Ordoviitssiumi kihtidel · Liivakivid peamiselt · Klaasiliiv (Piusa) ja sulav savi. Telliste valmistamiseks sobivat savi on leitud. · Devoni savisid kasutatud telliste põletamiseks ja Devoni lubjakive ehitusmaterjalina · Oluline osa Lõuna-Eesti varustamisel põhjaveega · Piusa

Eesti loodusgeograafia

28

doc

Sõda ja Saaremaa

metsa kaevatud koopas, nagu partei oligi käskinud. Kohalik talumees avastas nad 1942. aasta mais ning mehed said Omakaitse poolt korraldatud haarangu käigus surma. Riisil õnnestus end vaatamata pidevatele otsingutele varjata Valjala valla Kiriku küla Mäe vabadikukohas kuni Saaremaa taasokupeerimiseni Nõukogude vägede poolt. Perenaine Marie Peet oli üksik usklik inimene, kes oli nõustunud Riisi enda juures varjama (Riis 1960, 197 jj.). 1942. aasta veebruaris tabati Kaarma kandis Saaremaa miilitsaülem ja küüditamise läbiviija Johannes Mets. Ta sai tulevahetuses politsei ning omakaitselastega surmavalt haavata (ERA, f. R-64, n. 1, s. 122b, l. 704; ERA, f. R-364, n. 1, s. 357, l. 49, 97). Nõukogude-aegne Kuressaare linnapea Hermann Sannik läks samuti põranda alla, aga uuris vahendajate kaudu Kuressaare Omakaitse ülemalt Villem Raidilt, kas oleks võimalik end legaliseerida. Raid soovitanud kindlasti end ise üles anda, sest ta tabatakse niigi

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)