Kaamel (2)

Kaamelid
Referaat
7. klass

Otepää 2008

Sisukord
1. KAAMELID 3
2. KAITSE LIIVA JA KUUMENEMISE EEST 3
3. KAAMELI KÜÜR 3
4. DROMEDAR 3
5. BAKTRIAN 3
6. JOOKSUAEG , SIGIMINE , IMETAMINE 4
7. TOIT 4
9. PILT DROMEDARIST 6
KASUTATUD KIRJANDUS 7

1. KAAMELID

Kaamelid kuuluvad mõhnjalaliste (tylopoda) selstsi. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Praegu elavad kaamelid on dromedar ja baktrian. Et nende vahelist erinevust meelde jätta,võib võrrelda tähte nimede algustähti , sest Dromedar meenutab oma algustähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Kaameleid on hüütakse vahest „kõrbelaevadeks“, sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks. Kaamelilt saadakse piima, villa, liha ja nahka. Kaameid kohtab kõrbetes, rohtlates ja steppides.
Harjumuspäraselt nad elavad ~30 liikmelitses karjades. Kaamelid elavad tavaliselt 17- 30 aastaseks. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Ta võib veeta vastu pidada mitu päeva. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana.
Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema kehatemperatuuri tõus esile nii suurt niiskusekadu nagu teistel loomadel. Kaameli võime olla kaua joomata ei tule mitte maos olevast veevarust ega võimest lagundada küürudes olevat rasvavaru. Ta võib kaotada vee arvel kuni ¼ oma massist, säilitades seejuures veres vett tunduvalt rohkem kui teised imetajad.

2. KAITSE LIIVA JA KUUMENEMISE EEST

Liivatormi ajal suruvad kaamelid oma õhukesed silmalauad kinni nähes nende läbi hästi. Liiva eest kaitsevad veel silmi pikad tihedad ripsmed ja võime sulgeda oma nisasõõrmed
Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet . Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud . Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett. Keha üleliigse kuumenemise eest kaitsevad pikad jalad, mis hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10° madalam maapinna temperatuurist. Kokku. Liival kõndimiseks on kaamelil paksud ja laiad jalatallad. Need ei vaju liiva sisse ja kuna on paksud, kaitsevad ka kõrvetava liiva eest. Põlvedel ja kõhul on erilised nahapaksendid, et kaamel saaks maas pikutades puhata keha kõrvetamata.

3. KAAMELI KÜÜR

Kaameli küür pole veevarude vaid rasvatagavarade säilitamiseks. Seda kasutatakse kui toitu napib. Järjest võimsamaks ja kõrgemaks muutuv küür annab tunnistust ka looma tervislikust seisundist. Kui toiduallikad kaovad, on kaamel suuteline teatud aja elama varutud tagavaradest.

4. DROMEDAR

Dromedar on ühe küüruga kaamelid keda eksisteerib vaid koduloomana Dromedarid taluvad paremini kõrgemaid temperatuure, pakast aga halvasti.
Dromedarid olid kodustatud ühtlasi enne baktriani , varem kui 3000 eKr Araabia poolsarel. Sõna dromedar on tulnud kreeka keelset sõnast dromos. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest.

5. BAKTRIAN

Kodustatud Kaksküürkaamelid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit.
Baktrianil on tihe kasukas , mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Nähes nagu koer karvavahetuse ajal . Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist batriandi küür longu.
3

6. JOOKSUAEG, SIGIMINE, IMETAMINE

Emased kaamelid saavutavad suguküpsuse 3- aastaselt. Isased ei osale sigimises enne viieaastaseks saamist. Jooksuaeg on jaanuaris või veebruaris . Sel ajal toimub isaste vaheline heitlus, mis on vahetevahel raevukad. Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, püüdes vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased ja ajavad emased endaga kaasa.
Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle aasta. Sünnitamine toimub seistes , tavaliselt sünnib üks poeg.
Kaamel imetab poega kauem kui üks aasta andes päevas 4- 5 l piima. Kaamelipiim sisaldab 6, 4%rasva,
4,5 % laktoosi , 6, 3% lämmastikuühendeid.

7. TOIT

Toiduga on kaamel väga tagasihoidlik. Ta sööb okkalisi kõrbetaimi ning teiste taimtoiduliste loomade poolt ära põlatud suure soolasisaldusega taimi. Vangistuses toidetakse neid datlite, rohu ja viljadega, harvemal juhul ka kala või lihaga.
4Looduses söövad peamiselt põõsaid ja poolpõõsaid kuhu nad ulatuvad. Kaamelid peavad lugu laukudest, kurehirsist, seiglehikust tema suurte mahlakate lehtede tõttu, söövad veel efedrat, saksauulide noori võrseid, sügisel aga paplilehti ja pilliroogu.
Kui aga toitu pole saadaval, siis kasutab ta küüru talletatuid rasvatagavarusid, mida külluslikul toiduperioodil ladestati. Üldiselt võib kaamel olla pikka aega söömata, veeta kuni kolm nädalat.







4
8. ANEKDOODID
Meie naljaraamat
Saanud kord kõrbes kokku ameeriklane ja muhameed . Ameeriklane sõitis jalgrattaga , muhameed kaameliga. Ameeriklane sõitis muhameedist hästi kiiresti mööda. Kui muhameed talle järgi jõudis siis ta küsis:"Miks sa nii kiiresti sõidad." Ameeriklane vastanud:"Siis jahutab tuul mu maha," ja sõitnud edasi. Natukese aja pärast kihutanud muhameed ameeriklasest mööda. Kui ameeriklane talle järgi jõudis ja nägi, et muhameed istub kaameli peal siis küsis ta:"Miks sa seisma jäid?" Muhameed vastanud:"Sõitsin kaameliga nii kiiresti,et kaamel külmus ära.“
erinevad rahvused # 22910 - 04.05.2000
Delfi naljad
Eurooplane läks ühte araabia riiki ja üüris kaameli. Kaameliajaja andis nõu: kui öelda "uh", siis hakkab kaamel liikuma; kui öelda "uh-uh", siis hakkab kaamel jooksma ; kui aga öelda " aamen ", siis jääb kaamel seisma.
Eurooplane ütles "uh", ja kaamel hakkas liikuma. Seejärel ütles eurooplane "uh-uh", ja kaamel hakkas jooksma. Siis märkas mees, et kaugel ees on kuristik , aga talle ei tulnud meelde sõna, mis kaameli seisma paneks. Nii hakkas ta ahastuses palvetama. Just hetkel, kui mees kuristikuni jõudis, sai palve otsa ning ta ütles "aamen". Kaamel jäi kuristiku serval seisma ning mees pühkis laubalt higi: "uh..."
must huumor # 39572 - 14.03.2002
Delfi naljad
Kõrbes roomab purjus kilpkonn , talle tuleb vastu kaamel.
"Teil on siin kiilasjää või mis?" küsib kilpkonn.
"Ei," on kaamel segaduses.
"Miks te siis siia nii palju liiva olete raputanud?"
loomad # 36087 - 12.06.2000








5

9. PILT DROMEDARIST

6

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Felehed%252F8klass%252F3loodusvoondid%252F8-3-30-3.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaamel__kethy.ht m
http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Freferaadid%252Fkorbed.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ukskuurkaamel_evelinviks.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/KaamelWik i
http://en.wikipedia.org/wiki/CamelWik i
http://www.llamaweb.com/Camel/index.html
http://www.koolielu.ee/files/korbeloomad.ppt
http://www.tallinnzoo.ee/index.php?ide=24,66,84,87
http://www.folklore.ee/~liisi/o2/otsing.php?q=kaamel Lk 1;3;5












7