Kaalium (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Mille poolest on kasulikud puuviljad?

Looduslikult kasvavad tumesinised mustikadon maitsvad, magushapud, laste meelismarjad. Marjad sisaldavad suhkruid, pektiini, park- ja värvaineid, antotsüaane ning orgaanilisi happeid. Mustikad on rikkad antioksüdantide poolest. Vitamiini sialdus on mitmekesine ­ C-vitamiini keskmiselt 40 mg 100 g kohta, peale selle B-grupi vitamiine, 6 karotenoide, bioflavonoide, fenoole, eeterlikke õlisid jm. Mineraalainetest on ülekaalus kaalium, kroom, mangaan ja raud. Mustika varred ja lehed sisaldavad glükosiid neomürtilliini, mis toimib organismis kui taimne insuliin. Seega on nad vere suhkrusisaldust reguleeriva ja kudesid taastava toimega. Mustikad on parkiva, roiskumis- ja mikroobidevastase toimega. Suure raviväärtusega on ka mustikalehed ja ­varred. Neis on lisaks marjades olevatele toit- ja raviainetele veel arbutiini. Mustikalehtedes on tunduvalt rohkem C-vitamiini ja neomürtilliini kui marjades.

Keemia

14

rtf

Mineraalained õpilase toidulaual

SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas.

Inimese õpetus

21

pdf

Vitamiinide, mineraalide, fütotoitainete kokkuvõtte tabel

Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 800­1000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele

Toiduained

32

doc

Toitumisõpetus

1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi

Kokandus

27

docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

Toitumisõpetus

26

doc

TAASTUMISVAHENDID

kasvuks ja pähklivõi, juust, näkileib, nõrgenemine, paljunemiseks. Luude mandlid, sealiha, jõuetus normaalseks kasvuks, lambaliha, kalkuniliha, küüntele, juustele muna, sibul Rosinad, virsikud, Kaaliumivaegus Rakkude normaalseks kuivatatud ploomid, kahjustab Kaalium talitluseks. Mõjutab aprikoosid, pähklid, kala, südamelihaseid. südamelihase tööd petersell, banaan, seller, Vererõhu langus kartul, tatar, kõrvits Oluline hammaste ja luude moodustumisel. Mereannid, zelatiin, Flour Tähtis hambaaukude joogivesi ennetamisel. immuunsussüsteemi

Filosoofia

19

doc

Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks

Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun ­ kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem reguleerivad kehatempera

Esmaabi

31

doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k

Toitlustuse õpetus

Meedia

Kommentaarid (0)