KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS (1)

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava
Sally Lepik
KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS
referaat
Juhendaja : Liina Lepp
Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad
Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 2
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
1 Õppimisteooriad .................................................................................................................. 4
1.1 Biheivioristlikud õppimisteooriad ............................................................................... 4
1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad...................................................................................... 4
1.3 Biheivioristlike ja kognitiivsete õppimisteooriate võrdlus .......................................... 6
2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus ............................................................................... 7
2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine ..................................................................................... 7
2.2 Informatsiooni vastuvõtmine ja rekonstrueerimine ..................................................... 8
2.2.1. Informatsiooni vastuvõtmine................................................................................ 8
2.2.2. Informatsiooni rekonstrueerimine ........................................................................ 9
2.2.3. Empirism ja ratsionalism ...................................................................................... 9
2.3 Gestaltpsühholoogide panus tunnetusprotsessi kujunemisel ..................................... 10
2.4 Õppimine avastuse teel .............................................................................................. 10
3 Tunnetusprotsess ja õppimine informatiivse töötlemisena ............................................... 11
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 13
Kirjandus .................................................................................................................................. 14
Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3 Kognitiivsed õppimisteooriad 3
Sissejuhatus
Käesoleva referaadi põhieesmärgiks on tutvustada kognitiivsete õppimisteooriate olemust ja põgusalt tutvustada ka informatsiooni töötlemise mudelit. Referaadis võrreldakse ka kognitiivseid õppimisteooriaid biheivioristlikega, et paremini mõista kognitiivsete õppimisteooriate voorusi ja puudusi.
Referaadi jooksul saavad vastuse järgmised küsimused:
- Mille poolest erinevad kognitiivsed õppimisteooriad biheivioristlikest? Mis on põhiliseks õppimise ajendiks/motiiviks kognitiivsete õppimisteooriate abil seletatavates õppimisilmingutes?
- Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi? Mis vahe on tunnetuse ja õppimise vahel õppimise definitsioonist lähtudes?
- Millised kaks gestaltpsühholoogide olulist ideed panid aluse (Piaget') tunnetusprotsessi mudeli kujunemisele?
- Millised kaks äärmuslikku suunda on eristatavad tunnetusprotsessi mudeli kujunemisel? Mis on konstruktivism õppimisel?
- Milles seisnes gestaltpsühholoogide panus avastusõppe teooria tekkimisel?
- Mida kujutab endast tunnetusprotsessi ja õppimise vaatlemine informatsiooni vooluna meie teadvuses? Kognitiivsed õppimisteooriad 4
1 Õppimisteooriad
1.1 Biheivioristlikud õppimisteooriad
Biheivioristide jaoks on õppimine inimese ja teiste kõrgemate organismide võime vältida kogemuse alusel sündmusi, mis on ebameeldivad või mis võivad kaasa tuua kannatusi. See alateadvuslik ajend kujundab inimestel käitumisharjumusi ja iseeneselikke reageeringuid keskkonna märguannetele. Biheivioristide arvates saab kogu inimkonna käitumist seletada õigete reageeringutega keskkonna märguannetele. Mõtlemine on biheivioristide arvates õppimise juures teisejärguline ( Krull , 2001). Biheivioristlikes õppimisteooriates käsitletakse peamiselt klassikalist , assotsiatiivset ja operantset tingitust (Krull, 2001). Klassikaline tingimine seisneb indiviidi võimes õppida tootma emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone sarnaselt instinktiivsetele või reflektiivsetele vastustele. Me kasutame klassikalist tingimist, et seletada kuidas inimesed õpivad kasutama tahtmatuid emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone klassisiseste tegevuste jm tagajärjel ( Eggen , Kauchak, 2007). Assotsiatiivne õppimine on stiimulite või reaktsioonide seostamine (uute käitumisviiside omandamine, vanade käitumisviiside modifitseerimine ja asendamine uutega, uued seosed käitumise ja keskkonna vahel) (Hannuste, s.a). Operantse tingituse korral vallandab käitumise vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil (Krull, 2001). Kõik organismid kalduvad kordama käitumist, mis pakub neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis tekitab ebameeldivusi (Hannuste, s.a).
1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad
Kognitiivsed õppimisteooriad aitavad meil mõista mõtlemise protsesse kui inimese vastust keskkonnast tulenevale stiimulile, mõtestada see stiimul ja säilitada see mälus (Eggen, Kauchak, 2007). Kognitiivsed õppimisteooriad said laiemalt tuntuks 1960. aastatel. Kognitiivsete õppimisteooriate kohaselt ajendab õpilast õppima tema sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvalt sisemine aktiivsus. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate teoreetiliseks lähteallikaks on Piaget' tunnetusprotsesside üldmudel, kus õppimine tähendab uue teadmise integreerimist eelnevate kogemustega (Eggen, Kauchak, 2007). Õppimise kognitiivses käsituses saab eristada peamiselt kahte suunda. Esimene suund Kognitiivsed õppimisteooriad 5
käsitleb õppimist kui informatsiooni vastuvõtmist ja teine suund, mida esindab nn radikaalne konstruktivism, vaatleb õppimist kui informatsiooni rekonstrueerimist (Krull, 2001). Eggen ja Kauchak (2007) väitel on enamik uurijaid nõus, et kognitiivsed õppimisteooriad on põhjendatavad järgmiste põhimõtetega:
- Inimesed on sisemiselt aktiivsed, üritades aru saada, kuidas maailm toimib
- Õppimine ja areng sõltub õppija kogemustest
- Õpilased konstrueerivad teadmisi üritades mõtestada kogemusi
- Konstrueeritud teadmine sõltub juba olemasolevatest teadmistest
- Sotsiaalne keskkond tõhustab õppimist
- Õppimine nõuab praktiseerimist ja tagasisidet
Kognitiivsed õppimisteooriad põhinevad uskumusel, et õppijad on aktiivsed, püüdes