Mäe jalamile ehitati paks müür, mis ümbritseks asulat ja pakuks kaitset teiste hõimude vastu, kes võinuksid saarele tulla. Sellel ajal elati ümmargustes lameda katusega kivikodades. 1.2. Kyprus Üleminek kiviajast pronksiaega toimus 3900. ja 2500. aasta vahemikus enne Kristust. Sellel perioodil asendusid senised kivist tööriistad ja relvad vasest valmistatutega. Küprosel leidusid suured varud metalli. Selle tulemusena muutus Küpros oluliseks kaubanduskeskmeks. Saar sai nime kreeka sönast kyprus, mis tähendab vaske. Kaubanduse elavnemine tähtsate riikidega nagu Kreeta ja Egiptus tõi Küprosele külluse. Umbes 1600. aasta paiku e.Kr. teatas Egiptuse vaarao, et kaitseb oma võimsa armeega Küprost, lootes vastu tasuks saada metalli. Kuid olukord kujunes teiseks. Vasest valmistatud relvad ei olnud kuigi vastu pidavad, sest vask oli võrdlemisi pehme. Inimesed õppisid
Ajalugu: Esimene inimasustus Küprosel oli 10 000 aastat enne kristust. Esimesed asulad tekkisid sinna u. 8200 ekr. Esimene tsivilisiatsioon kes sinna jõudis oli Kreeka. Kreeklased saabusid saarele umbes 1600 aastat enne kristust. Maavärinad rikkusid algse infrastruktuuri ära ja kreeklaste sisssevool lakkas, need vähesed, kes sinna jäid, olid mööda küprost laiali pillutatud. Kreeklased hakkasid tagasi tulema aastatel 1100-1050 ekr. Küpros vallutati Assüüria poolt 709 ekr, seejärel Pärslaste poolt 545 ekr. Küproslased said Küprose enda kätte ülestõusuga. Lõpuks aastal 59 ekr. jäi see Rooma Impeeriumi alla. Aastal 395 vallutati Küpros Bütsantsi tsivilisatsiooni poolt. Küpros käis käest kätte kuni see jäi Briti kuningriigi valduseks aastal 1925. Iseseisvuse saavutas Küpros aastal 1960. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO
Küpros Asukoht Küpros on saareriik Vahemere idaosas Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse Kliima on vahemereline mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). Küpros Pilt1 Lipp Pilt2 Vapp Pilt3 Rahvastik Rahvaarv 801 900 (2010) Rahvastiku tihedus 90 in/km2 Rahaühik euro (; EUR) Iseseisvus Suurbritanniast 16. augustil 1960 Riigikord presidentaalne vabariik President Dimítris Christófias 78% Küprose kreeklased 18% Küprose türklased 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. Arengutaseme näitajad SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004)
Küpros os t ek P i n d r H kliima · Vahemereline · mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). pinnamood · Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m) · Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp Kyparissovouno (1024 m) · keskosas laiub Mesaoría tasandik. · puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. taimestik · 17% on kaetud metsadega. · Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed(liik mis esineb ainult teatud piiratud alal). loomastik · Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon. muflon loodusvarad · Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmulla
Küpros asetseb Vahemere idaosas (Türgist lõunas 80 km ja Süüriast läänepool 110 km) Pealinn Nikosia (kreeka keeles Lefkosia) Pindala 9251 km2 Rahvaarv ~784301 Keeled: kreeka, türgi, inglise Rahaühik: Küprose nael (kurss 1 CYP = 27,2 EEK) Usklikud: õigeusklikud (80%), sunniidid (19%) Oliver Tuus 1 1960. aastal saavutas Küpros iseseisvuse, vabanedes Inglise võimu alt Peale konflikti Türgiga, jaotati Küprose saar 1974. aastal kaheks (Küprose Vabariik ja Põhja-Küpros, mida tunnistab riigina vaid Türgi) Riiki juhib president Tassos Papadopoulos Küprose kreeklaste poolne osa sai Euroopa Liidu liikmeks 1.05.2004 Oliver Tuus 2 Oliver Tuus 3 Küprose Vabariigi lipp (kollane kujutis on
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
1955 76 Albaania, Austria, Bulgaaria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Jordaania, Kambodza, Laos, Liibüa, ..............................Nepal, Portugal, Rumeenia, Sri Lanka, Soome, Ungari 1956 80 Jaapan, Maroko, Sudaan, Tuneesia 1957 82 Ghana, Malaisia 1958 82 Guinea 1960 99 Benin, Burkina Faso, Elevandiluurannik, Gabon, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo . Vabariik, Kongo DV, Küpros, Madagaskar, Mali, Niger, Nigeeria, Senegal, Somaalia, Togo, Tsaad 1961 104 Mauritaania, Mongoolia, Sierra Leone, Tansaania 1962 110 Alzeeria, Burundi, Jamaica, Rwanda, Trinidad ja Tobago, Uganda 1963 112 Keenia, Kuveit 1964 115 Malawi, Malta, Sambia 1965 117 Gambia, Maldiivid, Singapur 1966 122 Barbados, Botswana, Guyana, Lesotho
Tutvustan oma töös Küprose veinide sortimenti 2 erinevates piirkondades. Toon näiteid Küprose veinide kasutamisest kulinaarsel eesmärgil. Küproses on veiniaedu 18 000 hektarit. Tavapärane veinitoodang 710 000 hektoliitrit. Küproses juuakse veini 12 liitrit inimese kohta aastas. Muust maailmast suhteliselt eraldatud Küpros on ainsa Euroopa riigina senini täiesti vaba Phylloxera nuhtlusest. Maavaldused on äärmiselt killustatud, 18 000 hektari ringis viinapuuaedu jaguneb ligi 22000 omaniku vahel. Küpros ekspordib suurema osa oma toodangust, mis on peamiselt mõistliku kvaliteediga kanged veinid, eriti odavat Küprose serrit, ehkki saare parim saadus on vana hea siirupine Commandaria.Oma töös nimetan firmad,kes tootavad Küprose veine. AJALUGU
Kõik kommentaarid