Uurimustöö Jõusaal SISUKORD I. SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 II. KÜSITLUS.............................................................................................................................3 2.1. Naised...............................................................................................................................3 2.2. MEHED........................................................................................................................... 4 3. JÕUTREENING..................................................................................................................... 5 4. TOIDULISANDID................................................................................................................. 6 5. JÕUSAALI REEGLID........................................................................................................ 11 III. KOKKUV�
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz
energiakulu üle 6000kcal. o Tour de France pikimad etapid 12000kcal. o Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal) o Ujuja (5 15km päevas) 3055 5525kcal o Tõstja (päevas 90 tonni) 9000kcal o Korvpallur 5500kcal o Võimlejad, baleriinid 1200 2000kcal Spordialade jaotus vastavalt energiakulule · Madala intensiivsusega alad (alla 7cal/min) o Sulgpall, piljard, jõusaal, kõnd 3-6km/t, golf, ratsutamine, tants, ujumine · Keskmise intensiivsusega alad (8 12cal/min) o Sulgpall (võistlussport), korvpall, hoki, kõnd 7-9km/t, käsipall, jõutreening, jooks 8-10km/t, ujumine 35-50m/min, suusatamine 6- 10km/t, tennis, võrkpall · Maksimaalse intensiivsusega alad (üle 13cal/min) o Jooks 11-15km/t, jalgrattasõit 30-50km/t, ujumine 50-70m/min, suusatamine 11-15km/t jne.
Korvpallimängija treeningukava.(Ründaja) Ettevalmistusaeg- üks kuu 1. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine kõhulihastest) 2. Päev- jõusaal (kõhu pumpamine) 3. Päev- jõusaal (tsiitsepsi pumpamine) 4. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine triitsepst) 5. Päev- jõusaal(rinnalihastest pumpamine) 6. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine vasika lihaseid) 7. Päev- ei ole treeningut 8. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 9. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 10. Päev- spordiala tehnika omandamine (3-pointer) 11. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 12
Kiirjooksja aastane treeningplaan Aastatreening e. makrotsükkel pikkusega 4-12 kuud jaguneb reeglina baas- ja spetsiaalettevalmistus perioodiks, võistluseelseks- ,võistlus-, ja üleminekuperioodiks. Makrotsükkel jaguneb mikrotsükliks pikkusega 1-3 nädalat ja mesotsüliks pikkusega 3-6 nädalat. Kiirjooksa üldettevalmistusperiood kestab 3 nädalat. Eesmärk on üldise kehalise võimekuse arendamine. Treeningute põhiosa moodustavad soendusjooksud ja krossid, millega arendatakse aeroobset vastupidavust. Treening sisaldab ka mäkkejooksude, jooksudel raskustega, hüppeharjutustel ja lõikudel 100-300m alla 91%, jõutreeningul ning jooksudel alla 80m 86-96%. Peale üldettevalmistusperioodi järgneb jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine mille kestvus on 6-7 nädalat. Sellel perioodil suureneb treeningmaht. Eesmärgiks on kiirjooksja jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine.Treeningute põhiosa moodustavad mäkkejooksud ja jooksud raskustega. Sellel pe
Samas aga on paljud uuringud, kus jälgiti ühtaegu kasvu, motoorsete oskuste omandamist ja mõõdukate ning kõrgete jõukoormuste mõju, tõestanud lihasjõu olulist ja usutavat suurenemist puberteedieelsel perioodil nii poistel kui tüdrukutel. Jõutreeningu peamisteks positiivseteks tulemusteks on: lihasjõu ja lokaalse lihasvastupidavuse suurenemine, sportliku saavutusvõime paranemine, eluks vajalike oskuste arendamine (Loko: 70) Paljud inimesed arvavad, et jõusaal on ohtlikum kui teised spordialad, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Jõutreening tehniliselt, korrektselt teostatuna on ohutum ja riskivabam kui paljud teised populaarsed spordialad. Treenimine raskustega on kordades ohutum kui jalgpall või korvpall. Järgnevalt vaatleme, mis on teadusel öelda laste, teismeliste ja jõutreeningu interaktsiooni kohta. Nagu varem sai mainitud, on paljud teised spordialad märksa ohtlikumad, kui on seda jõutreening.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................
Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Signaal
Kõik kommentaarid