5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
riki123
Õppematerjali autor
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli.
Ühikatuppa tuleb naabertoast poiss nimega Robert Ackley, kes nii Holdenile kui ka tema toanaaber Stradlaterile eriti ei meeldi. Ackley on tüütu, räpakas ning isekas, Stradlater küllatki uhke, kuid sõbralik ja hea südamega. Ackley ei salli Stradlaterit silmaotsaski, nimetab teda krantsiks · Holdenil on kahju lahkuda Pencey erakoolist, kuid välja viskamine pole talle veel õieti kohale jõudnud ning paratamatusega peab siiski leppima. Elkton Hillsi koolist lahkus Caulfield vabatahtlikult, sest ei suutnud taluda seal valitsevat valskust ja silmakirjalikkust. 4.-8. Peatükk · Holden ei salli Stradlateri üleolevust ning harjumust ilueedina tundide kaupa peegli ees passida, Stradlateron ilus poiss, lööb laineid tüdrukute seas ning teda võib pidada tõeliseks naistemeheks. Stradlater läheb kohtingule Jane´iga, Holdeni endise
taksojuht Horwitzi dialoog Keskpargi parditiigi asukate talvise saatuse teemadel. Lugeda on mõnus, kuigi vahetevahel hakkab Holdeni ennast kordav keelekasutus kaunikesti häirima, ehkki see on taotluslik näitamaks noormehe segadust. Jättes raamatust mõtte otsimise ja sügavuti sisseelamise vahele, on ,,Kuristik rukkis" üsna lõbus meelelahutus. Tegelikult tahab autor aga näidata, kui raske on täiskasvanuks saamise tee, ja paljudel ei pruugi see õnnestudagi. Suurte maailmas peab lihtsalt oskama leppida ja kohaneda, sest ideaalse koha leiavad vaid vähesed. Holdenil ei olnud reaalseid püüdlusi, ta ei osanud oma tahtmisi sõnastada, ja kui, siis pidas seda hetke pärast lootusetuks. Raamatu lõpp jagab siiski lootust, et Holdenist ei saa tavaline sihitu luuser.
Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures. Endine õpetaja võtab Holdeni sõbralikult vastu ja küsib, mis talle koolis ei meeldinud. Antolini püüab Holdenit veenda, et noore-ea rahulolematusest tuleb välja kasvada, et oma ideede nimel ei tule õilsat surma surra vaid tagasihoidlikult elada. Öömajale jäänud Holden ärkab aga öösel selle peale, et õpetaja tema pead silitab, ja ta põgeneb kiiruga, kuna peab seda homoseksuaalseks lähenemiskatseks. Alles hiljem tänaval turgatab talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil. Holden on tujust ära ja läheb kooli, et viimast korda Phoebet näha, kuna plaanib lahkuda. Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada. See on tema leppimise algus
Kool, õpetajad, matusebüroo juhatajad ja tegelikult kogu maailm ajab teda vihale. Sealjuures peaks ta ise rahul olema. Tal on jõukad vanemad, kes ostavad talle ilusaid seemisnahast mantleid ja kohvreid. Ta peaks olema õnnelikum kui need inimesed, kes on sunnitud tema kohvreid nähes enda omad voodi alla peitma. Ta on intelligentne ja võimekas. Ta saaks häid hindeid, kui ta vaid viitsiks end veidikenegi pingutada. Aga teda ärritab ütlus ,,elu peab elama reeglite järgi" Nii ei saa ta teha asju, mis talle ei meeldi, nii ei saa Holden alluda reeglitele, ta peab sooritama vaimset vastupanu. Holden on suure kasvuga noormees, kes näeb küllalt kiitsakas oma eakaaslaste kõrval välja, kuid tal ei ole vistrikke ning ta lõikab oma varbaküüsi laua kohal. Ometi röövib miski pidevalt Holdeni rahu... Kui raamat algab on Holden juba neljandat korda koolist välja visatud ja ta pakib üksildases ühikatoas asju.
rikkuda, mitte nende järgi mängida. · ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." - see on tõsi. Inimesed käivad nagu pimeduses, või silmad kinni, nad ei tahagi näha inimesi ja nende iseloome enda ümber, samas meeldib inimestele kõiki endi sõprade nimetada. See on ebaküps, see on lühinägelikkus. · ,,Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma." - Kõik kõige suuremad tülid ja katastroofid on põhjustatud tänu rahale. · ,,Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." - siin ei peagi midagi ütlema, siin on kõik öeldud. "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus, kus Holden on
rahale ja muudele materiaalsetele hüvedele. Samuti ei kasuta ma probleemide korral nii radikaalseid meetodeid, nagu üksikuna linnas hulkumist ja ohjeldamatut elupõletamist. 3. Holdeni suhted ümbritsevate inimestega jagunevad kas pingelisteks ja pigem vaenulikeks või soojadeks ja hoolivateks. Oma perest hoolib noormees väga, eriti oma õest Phoebest, kes on vaatamata oma noorusel väga taibukas tüdruk ja keda ta väga armsaks peab. Samuti on tal head suhted vennaga, kes on andekas kirjanik, kuid on Hollywoodi tööle läinud. Kahjutundega ja ülistavalt meenutas ta mõne aasta eest verehaigusesse surnud väikevenda Alliet, kes tõuseb Holdeni kirjeldustes lausa ingli rolli. Ta ei soovinud koju enne vaheaja algust pöörduda, sest ei tahtnud oma peret vahetult enne jõule kurvastada sellega, et ta koolist välja oli visatud. Positiivselt oli ta meelestatud ka kahe nunna suhtes, keda ta raudteejaamas kohtas ning ta nautis
rivaalile, kelleks on panga asedirektor. K. valib siiski töö asemel protsessi, kuigi ta teab, et see ei pruugi lahendust leida ning kõik tema vaev võib luhta minna on ta siiski valmis riskima ning oma süütust tõestama. Mõnele inimesele on eneseväärikus tähtsaim, kui raha. Sellist inimest kujutabki Kafka. Salinger seevastu lahkab oma teoses ,,Kuristik rukkis" noorte probleeme ja toob esile tähtsaid valikuid, millele nad peavad vastuseid leidma. Holden peab otsustama, kas end lõpuks kokku võtta ja korralikult koolis õppima hakata või lüüa õpingutele käega ja loota sellele, et kõik siin elus laheneb iseeneslikult. Sellele probleemile ei leiagi noormees lahendust. Ta saab küll aru, kui palju tema vanemad on tema heaks teinud, kuid siiski ei käitu nii, et ka vanemad tema tundeid mõistaksid. Samalaadset probleemi esineb tegelikkuses väga palju. Puberteet on eneseotsingu ja kehtestamise aeg. Enamik puberteedi eas olevaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid