Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl"
Elulugu: · 1875 1934 · Ernst Enno sündis 8.06. (27. 05.) 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas. · Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896-1904). · Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. · Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. · Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus. Looming: · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole · Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike
Juhan Smuul 1.Elulugu: Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis.
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer
Kernu Põhikool Juhan Smuul Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 9.klass Juhendaja: õp Leili Orumäe Kernu 2012 Sisukord.................................... 2 Sissejuhatus................................3 Kirjaniku elukäik..........................4 Smuuli looming...........................5 Tema teosed................................6 Mälestades Juhan Smuuli.................7 Kokkuvõte..................................8 Kasutatud allikad..........................9 -2- Sissejuhatus Eesti kirjanik. Tuli kirjandusse kaalukaid ühiskonnaprobleeme lihtsalt ja jõuliselt käsitleva luuletajana. Alates 1950. aastate keskpaigast avaldas ta peamiselt lüürilist proosat. Reisis palju, eriti merel. -3- Kirjaniku elukäik
Juhan Smuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva
9.a 16.10.2014 J. Smuul „Väike luuleraamat“ Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga
Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos Mitte just paljud eesti kirjanikud on käinud kaugetel ekspeditsioonidel omale inspiratsiooni ammutamas oma tulevaste teoste jaoks. Samuti on väga väike nende kirjanike osakaal, kes on oma kirjutistes maininud Muhu saart ning kirjutanud selle saare elanikest, juhtumistest ja muust nendega seotud asjadest. Kuid üks selline kirjanik siiski on - Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhumaal Koguva külas Tooma talus. Selles ,,kalurite ja kaptenite, tüürimeeste ja madruste" külas möödusid tulevase kirjaniku lapseaastad, poisiiga ja noorukipõlv. Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. 1930. aasta sügisel hakkas Juhan õppima Piiri kuueklassilises algkoolis, mille lõpetas 1936. aasta kevadel. Isa nägi Juhanis Tooma tulevast peremeest ja püüdis oma nooremat poega selleks tõsiseks kohustuseks ette valmistada
Valus valgus Juhan Smuul 19.september 2014 Rebeka Ränk 10. klass Luulekogu tutvustus Juhan Smuuli 1972. aastal trükitud luulekogu ,,Valus valgus" räägib oma noorimast õest, isast ja oma lapsepõlve elust. Luulekogus luuletused räägivad mälestusi lapsepõlvest ja aasta aegadest. Juhan Smuul on väga vabakutseline luuletaja, sellepärast on tal luulekogus ka väga selliseid vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal.
Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Click to edit Master text styles Second level Third level
Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli kirjanikul vastu panna nii füüsiliste haiguste (kopsu- tiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Juhan Smuul (1922-1971) Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel vaesesse pere- konda üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971a. Tallinnas. Juhan Smuul õppis Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartusse haiglasse. Sellega tema haridustee ka piirdus. Suure Isamaasõja aastail
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest
Kandev jõud oli Männik, Sirge, Krusten, Leberecht, Tooming, A. Hint. Juhan Smuul Oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Temast pidi saama talu pärija, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Käis Piiri algkoolis ja Jäneda põllutöökoolis, siis haigestus ja sellega haridustee piirdus. Sõjaajal tervise tõttu rindele ei saadetud. Ta oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli ta vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951- 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953- 1971. Ta on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja- Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktikasse 1957- 1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960.
· Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt
Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab huumor ja hea rahvalik keel. Smuuli loomingu üheks tippsaavutuseks peeti reisikirja-päevikut Antarktikast "Jäine raamat". Teises reisiraamatus "Jaapani meri, detsember" (1963) on juttu teadlaste elust Jaapani merel
paljud vabanesid vanglast ja said kodumaale naasta Siberist. Looming muutus mõnevõrra vabamaks. 18. Oli suhteliselt harimatu tänu halvale tervisele. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 19511953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. Mis sa ikka oskad selle peale kosta. Juhan Smuul oli sama punane nagu indiaanlane keset palavat suvepäeva. 19
; ● Tagalas moodustati kultuurikollektiive, sealhulgas asutati Moskvas 1943. aastal Eesti Nõukogude Kirjanike Liit; ● Avaldati kuus numbrit almanahhi “Sõjasarv” (1943-44); ○ valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule; ■ J. Kärneri “Viha, ainult viha”, 1944. aasta. ○ avaldati ka arvestavat loomingut; ■ Juhan Smuuli ja Debora Vaarani luuletused. ○ ilmus umbes 240 eestikeelset raamatut, toimetati eestikeelseid raadiosaateid. Pagulaskirjandus: ● 1944. aastal lahkus Eestist Läände umbes 70 000 eestlast; ○ nende hulgas G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi, G.Helbemäe, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangri, A. Viirald jt. Karl Ristikivi: ● 1944. aastal õgenes Some, sealt edasi Rootsi; ● Teosed:
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60-
Muutusi külas kirjeldatakse kui imet, mille saadab korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole midagi ühist. Juhan Smuul. "Kirjad sõgedate külast", kokkupuutepunkte vene külaproosaga. Segazanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad ankeediprintsiipi. Rikas lokaalkoloriit, särav huumor, pajatuslikkus. Stalinistliku diskursuse jäigale ofitsiaalsusele ja pateetikale vastandudes manifesteerib Smuuli huumor mõtte- ja loomevabadust. Panoraamromaan, kus püütakse üksikasjalikult välja joonistada ajastutaust ja anda läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. Poeetikat iseloomustavad paljudesse liinidesse hargnev aeglane tegevus, detailiküllus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine elusarnasus viiab realistlikule printsiibile, mida aga lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste esituses tunnukse tähistavat
teeotsimise aeg oli 1920-1930ndatel, nagu ka naturalistlike joontega romaan ,,Invaliid" (1930) rannaolustik. Selles on näha, kuidas Alveril süveneb huvi elu varjupoolte suhtes, tekivad proosa ja luuleloomingusse kujud, mis on vastuolulised, kus on tegemist heidikute ja äraspidise saatusega inimestega. Hakkab väljakujunema tegelasgalerii, millesse olulise panuse annab üks tähelepanuväärsemaid tekste ,,Lugu valgest varesest" (1931) pole tavalises mõttes luulekogu, vaid poeem. Esimene kindel tõendus, et Alver on luulesse tulnud ja sellesse jääda. Tulek on pöördumatu. Joonistab poeemis välja moodsa aja haritlastüüpe jne. Uutmoodi naise tüpaazi loomine. Eriti tähtis on see, et Alveril on veenev jutustamisanne, mida oskab panna ka värssidesse. ,,Pikemat värssteksti tuli ka hiljem: Mõrane peegel, Pirnpuu, Pähklikoor. ,,Viletsuse komöödia" (1935) proosapoeem. Proosa ja luule tunnusjooni ühendav mingil määral. Alverliku maailma kujutamine.
· 1967 valmisid Vanemuise ja Pärnu teatri uued majad (SSOR 50. aastapäevaks) · Rahva elatustaseme kasv, teatrite ühiskülastused Teatrites: · Teatrite repertuaar mitmekesistub · Hakkavad ilmuma teatriraamatud · 1956 esimene Balti Teatrikevad Riias · Eesti teatrite külalisetendused väljaspool Eestit (Moskvas, Leningradis, Kiievis), Eesti kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas 1956. · 1957 TRK juurde asutatakse lavakunstikateeder · 1962 ENSV Teatriühingu I kongress · 1963 esimene vabariiklik teatrikuu · 1965 Noorsooteatri asutamine Eesti NSV Teatriühing (ETÜ) 1945 1965 asutamisperiood. Esimehed A. Lauter, P. Põldroos, H. Laur, L. Rajala, I. Timmur 1965 -1975 teatrikunsti populariseerimine, tegevuse laienemine liikmeskonnast väljapoole. Esimehed: I. Timmur, A. Lauter, G. Ots 1975 1995 teatriliidu (ETL) loomine, erialaliitude moodustamine, esimehed K. Ird, J. Järvet, M. Mikiver
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klas
Ühelt poolt see, et keegi pidi Ümera lahingu läbi kirjutama, eesti ajaloost pole heroilisi punkte eriti võtta. Vabadussõda on normaalne sõda, mille puhul saab vabadustunnet üles pumbata. Muinasajast leiab ka ühte ja teist ja Ümera lahing on üks väheseid lahinguid, kus Saksamaale ära tehti. Peet Vallak (Peeter Pedajas) Kõige klassikalisem novelliautoripositsioon. Pärit Mulgimaa piirilt, 1920ndatesse ja 30ndatesse jääb loomingu põhiosa. Suri aastal 1959. 40ndatel aastatel ta haigestub, mis tähendas osalist mälu ja töövõime kaotust. 1920ndate novellides on tal rohkem ekspressiivsust, teatavat äärmuslikkust, mingeid tumedaid möllab seal rohkem. Olgu tume jõud. 1920ndate novellides on Vallak värvikam ja ekspressiivsem. Retseptsioonis on üsna selgelt näha, et on pikemaid asju (romaan "Hulgus"), aga keskmesse jääb pigem lühiproosa. Novellidest tõuseb esile "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (1925).
Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt
aastal. Kuigi need kaks meest teietasid teineteist elu lõpuni, olid neil korterid ühes majas, nad reisisid koos Euroopas ja Ameerikas, esinesid ühiste sõnavõttudega kirjanike liidu kongressidel ja töötasid veel päev enne Ilfi surma ühise töölaua taga. Kriitika pööras neile minimaalset tähelepanu, kuid nii "Kaksteist tooli" kui ka selle järg said kuulsaks otsekohe pärast ilmumist. Modernism Modernismi kõige olulisemad esindajad on ameeriklased Thomas Stearns Eliot (tähtteos poeem "Ahermaa" 1922) ja Ezra Pound, inglased D. H. Lawrence ja Virginia Woolf, anglo-iiri poeet W. B. Yeats ja iirlane James Joyce. Pisut 5 hilisematest autoritest võib siia arvata ka ameeriklased Ernest Hemingway, F. Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920
4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu
Ballaad- O. 3. Sonett (14 rida)- 3. Draama- A. Leida Tigane "Peremees ja Masing "Päts"; M. Marie Under "Sinine Kitzberg "Libahunt" sulane" Under "Rändav järv" terrass" 4. Följeton 4. Valm - M. Under 4. Haiku- Jaan 4. Jant- O. Luts "Lapse hukkaja" Kaplinski "Säärane mulk" 5. Anekdoot 5. Poeem 5. Eleeqia (kurblaul)- J. 5. Liberto-Merimee Liiv "Sügis" "Carmen" 6. Mõistatused 6. Kuuldemäng- "Tom Sawyer" 7. Romaan - A. H Tammsaare "Tõde ja õigus 8. Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" 9. Novell- Suits "Peipsi peal" 10. Miniatuur-Tammsaare
jutustusi. 1938 anti talle riigi poolt talu. Teine kandidaat oli Tammsaare, aga ta oli linnastunud ja Lagle talu sai Mälk. Kirjutas rannaäärsest eluolust. Novell ,,Surnu Surm", romaan ,,Õitsev meri" 5. Aira Kaal- Põidest pärit, eelkõige luuletaja. 1960ndatel proosakogumik ,,Kodu nurga laastud" I-III 6. Aadu Hint- 30ndatel ,,Pidalitõbi", ,,Vatku tõbilas". Tetraloogia ,,Tuuline rand" 1951- 1966. 7. Juhan Smuul- 1920-1971, ,,Karm Noorus" 1946, poeem ,,Poeem Stalinile", ,,Järvesuu poiste brigaad" 50ndatel ,,Kirjad sõgedate külast"-olupiltide kogumik. Monodraama ,,Polkovniku lesk". ,,Muhu monoloogid"-tõuseb esile Smuuli huumor. Reisikiri ,,Jäine raamat"- selle eest sai Lenini preemia. Luuletus ,,Mälestusi isast" 8. Deboora Vaarandi- Valjala kandist pärit, eelkõige luuletaja. Enne surma avaldas mäletusraamatu. Luuletus ,,Saaremaa valss", poeem ,,Talgud Lööne soos". I Juhan Liivi preemia laureaat 1965
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
