Jazz (0)

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Jazz - konspekt

Bluus - Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides.  - Algul peamiselt kitarr või bandžo saatel soololaul. - Hääl libiseb veerandtoonide kaupa, nagu lauldaks mustalt. - Blue notes, nukker alatoon - Oluline roll improvisatsioonil - Koosneb 3 fraasist: 2 esimest korduvad meloodiad, 3. uuel materjalil. - Hiljem hakati esitama nt klaveril ja kitarril ning hiljem orkestrimuusikana - Bessie Smith, Blind Lemon Jefferson, B.B. King New Orleansi jazz - Jazz muusika sünnikohaks peetakse New Orleansi. - Kujunes 20.saj algul kuni 1917. - Tekkis erinevatest kultuuridest segunemisel. - Orkestrid. - Euroopa muusikaga võrreldes räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. - Marsilik pulss (rõhk 1. ja 3. löögil). - Parimad pillimehed moodustasid väiksemaid ansambleid - Jazz-ansamblisse kuulusid meloodiapillidest nt trompet, tromboon ja klarnet, rütmigrupi tuuba, banzo, trummid.

Muusikaajalugu

2

docx

Jazz-muusika tunnusjooned

Jazz-muusika tunnusjooned Improvisatsioon: Jazz’i kõige iseloomulikum tunnusjoon on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib suures osas nüüd ja praegu. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Jäljendamatu tämber: Jazz’i iseloomulikku kõla ja tundlikku väljenduslaadi on lihtne ära tunda, ent keeruline kirjeldada. Iga muusik püüab leida pillil oma isikupärase ja jäljendamatu tämbri, et selle kaudu publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti teisest. Pillikoosseisud: Jazz-muusikat esitab tavaliselt 3–8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Meloodiat esitavad harilikult vask-, puupuhk- ja löökpillid. Peamised soolopillid on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klaver, kontrabass, löökpillid ja bandžo või kitarr. Nend

Jazzmuusika

30

docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU

Muusikaajalugu

14

doc

Jazz muusika

2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16

Muusika

5

doc

Muusika

Vasakus Rhytm&Blues on Basie stiil. Agressiivse rütmiga muusika. Eriti oluline of-beat ning tähtis koht käes on bass sekunda (oktavihüpped) ­ stride. improvisatsioonil. Valis oma orkestrisse improvisaatorid, mitte nooditundjad. 1) Harlemstride (esindaja Fats Waller) ja 29 Tavaline stride (esindaja Teddy Wilson). a) Traditsionaalne jazz (new orleans) Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904- Arengulugu võib jaotada kolmeks suuremaks lõiguks: 1943), kes oma jõulise ja elurõõmsa klaverimänguga esindas haarlemi muusikute omapärast stiili, 1) traditsionaalne jazz milles olid segunenud ragtime'i, barre-house'i, boogie-woogie ja muude varase jazzpianismi 2) svingmuusika avaldusvormide elemendid

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)