Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia 1428-1429 Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud 1428.aastal Lissabonis Isabella kätt paluda. Et te lõunamaid tundis, sellest tunnistab lõunamaa taimestiku esinemine Talle kummardamise pildil. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama ning töötama Saksamaale Brüggesse. Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal, ta oli otsitud meister bürgerite seas. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid, sealhulgas ka Itaalias. Ta oli abielus Margaretiga ja neil oli kaks last. Ta oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Eyck oli ka silmapaistev portretist ning teda võib pidada üheks portreekunsti kui iseseisva kunstizanri rajajaks. Portreed oli
Edaspidi on teda aga mainitud juba 1420ndatel Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnast, kus ta oli kunstnikuks. 1425. aastast kuni oma surmani(1441) oli ta Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalija ning kammerhärra. Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud Isabella kätt paluda. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama-töötama Brüggesse. Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal, ta oli otsitud meister bürgerite seas. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid, sealhulgas ka Itaalias. 3. Loomingust Jan van Eyck oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Tema tähtsaimaks teoseks on peetud Genti altarit, mille ta tegi koos oma venna Hubert van Eyckiga ja mis koosneb 24st pilditahvlist.
Kõik kommentaarid