50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siim120
Õppematerjali autor
mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). 21.Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Defineeritavate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Keele omadused ja struktuur- Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on 5 üldist omadust. 1) Osutamine- keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi; 2) Tähendus – iga sõna sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või
mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Objekti jäävuse mõistmise areng (Piaget` järgi): · Refleksid (0-1,5 kuud) - 1-4. elukuul hakkavad refleksid seostuma. Laps ei hakka kadunud asja otsima, võib vaadata kohta, kuhu see kadus. · Esmased tsirkulaarreaktsioonid (6 nädal - 4 kuu) - laps omandab esimesi harjumusi (nt pöidla imemine), õpib tundma oma kehaosi ja avastama esemete omadusi. · Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8 kuu) - laps uurib keskkonda,
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja
nende väljendamise mõju suhetele Primaarne tunne on esmane tunne, näiteks viha (kestab umbes 90 sekundit). Sellele järgneb sekundaarne tunne, mis on süütunne, kahetsus. Primaarsed tunded viivad suhtes konfliktini ja sekundaarsed leppimiseni. 2.Mõtlemine. Konvergentne ja divergentne mõtlemine. Mõtlemisprotsessi etapid. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõisted kuuluvad koos otsuste ja järeldustega mõtlemise loogiliste vormide hulka. Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda, luuakse taetavad süsteemid nt kategoriseerimine. Teiseks saab mõisteid paigutada hierarhiatesse. · Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune
Kordamisküsimused perekonnaõpetuses 1. Nimeta ja kirjelda perekonna ülesanded. 2. Nimeta ja kirjelda erinevad perekonnatüübid. 3. Selgita mõistet leibkond. 4. Kes võib olla lapsendajaks? 5. Kui suur peaks olema perekonna keskmine laste arv, et rahvaarv püsiks. 6. Võrdle kahte erinevat abielulist suhet. 7. Millised on registreeritud abielu eelised vabaabielu ees. 8. Mis on armumise ja armastuse erinevus? 9. Mis on seksuaalne riskikäitumine? 10. Nimeta seksuaalsel teel levivaid suguhaigusi. 11. Millal algab inimese seksuaalne areng ja mis mõjutab seksuaalset arengut? 12. Nimeta olmelised kontaktid, mille kaudu AIDS ja HIV ei levi. 13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16. Defineeri prostitutsioon. Selgita, kuidas tunned ära seksuaalse ahistamise? 17. Mis on raputatud lapse sündroom? 18. Millised on abie
AINE NIMI Arengupsühholoogia AINE KOOD SOPH.00.283 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane: - omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu kohta; - oskab kirjeldada eri arengustaadiumides olevaid inimesi (alates imiku-, lapse-ja murdeealistest kuni täiskasvanute ning vanadeni); - omab ettekujutust selle kohta, kas on tegemist normaalse arenguga või võib olla tegemist arenguprobleemidega. ÕPPEMATERJALID H. Gleitman, J. Gross & D. Reisberg (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes. Lk 643-697. TEEMAD Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt KORDAMISEKS J. Piaget’ teooriale. Kaasaegsed täiendused
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid