INIMESE LOOTELINE ARENG (1.-12. NÄDAL) Inimese looteline areng (1.-12. nädal) Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusen moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Pärisimetajatel toimub see emasorganismis. Embrüogenees lõpeb sünnimomendiga ja organism alustab oma lootejärgset arengut. (Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi: 1) Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge.
Inimese looteline areng(1. -12. nädal) 1.- 4. nädal Munarakk viljastub tavaliselt munajuhas. Munaraku ja seemne raku kromosoomid liituvad üheks tuumaks. Viljastunud munarakk jaguneb korduvalt. Mõne päeva möödudes on ta hulkrakse blastotsüstina emakas, kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastum
Organismide looteline areng Enel Tubin Looteline areng Alguseks on viljastumine Ainult üks sperm saab viljastada munaraku, tekib sügoot kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot Sügoodi rakukest Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng Inimese embrüogenees
LOOTE ARENG bioloogia referaat koostas: Anete Unnuk klass: 9 ak kool: Pelgulinna Gümnaasium Tallinn 2010 RASEDUS Raseduseks nimetatakse naise seisundit munaraku viljastumise ja sünnituse vahel. Rasedusel on kolm trimestrit: · 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). VILJASTUMINE Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot ehk viljastatud munarakk liigub
Referaat Inimese looteiga : Autor : Klass : Juhendaja Sisukord Sissejuhatus 2 Mulle määrati teemaks inimese looteiga. Looteiga on üheksakuune periood, kus inimene alles alles hakkab arenema. Inimese sünniks peetakse päeva, millal ta looteiga on läbi, kuid .tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1 Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandu
Tartu KHK Iseseisev töö: "Loote areng" 2009 SISUKORD: TEEMA LK Sissejuhatus 3 Mis toimub enne loote arengu algust 4-5 Rasedus nädalate kaupa 6-7 Millest tuleks raseduse ajal hoiduda 8 Kasutatud kirjandus 9 lk 2 Sissejuhatus Valisin teema ,,Loote areng", sest see teema näis teistest teemadest minu jaoks kõige etem, kuna rühmatööd mulle eriti teha ei meeldiks, sest siis oleks kindal see et keegi peab olema rühmas ikka see kes võtab suurema vastutuse enda kanda ja mõni rühmaliige on kindlasti selline, kes saab mitte millegi eest hinde samal ajal kui teised on kogu töö ära teinud. Esitada töö plakati variandis ei valinud ma sellepärast et ma ei hinda oma kuntstilisi andeid eriti kõrgelt seega oli minule kõige sobilikum teema ,,Loote areng". Töö eesmürk on anda ülevaade sellest kuidas loode
Moodustuvad südame ja aju algmed Südame ja aju algmed olemas 5) inimese sünnijärgse elu etapid; kliiniline ja bioloogiline surm Kliiniline surm inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine, rakud ja koed suudavad hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit. On võimalik elustada Bioloogiline surm samastatakse aju surmaga, tunnused : keha jahtumine, vere ümberpaiknemine, lihaskangestus. Ei ole võimalik elustada 6)kui kaua kestab looteline areng inimesel? 280 päeva 7)millal lakkab naisel munarakkude valmimine? 45-50 aasta vanuses 8)mida saab loode emalt ja millised ained liiguvad loote verest ema verre? (joonis õp. Lk.117) töös vaja kolme asja Loode emalt: hapnik, vesi, antikehad, hormoonid, mürgid, haigustekitajad, ravimid Loote verest ema verre: süsihappegaas, jääkained, hormoonid 9)mis ülesannet täidab lootevedelik? lootevedlik kaitseb loodet muljumiste, kuivamise ja temperatuuri muutuste eest
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märgatav. 2. KLIINILINE
Kõik kommentaarid