3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb põrutuse ja külma eest. Pärisnaha rakud annavad nahale elastususe. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedates surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul
· On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena.
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihas
Moodustuv esmane uriin, st peaadu kogu vereplasma ja seal lahustunud ained surutakse läbi kappillaaride seinte neerudesse. 2. Moodistub lõplik uriin. Vajalikud ained imenduvad verre tagasi. Sisenõrenäärmed: toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd. Suguhormoonid:lipiidid, teised hormooni valgud ( v.a aminohapped) Hormoonid, vitamiinid, ensüümid- bioloogilised aktiivsed ained ( väga väikeses kogustes mõjutavad st) Vitamiinid suudavad ise tööta taimed ja bakterid- inimene peab sisse sööma. Vitamiinid kiirendavad ensüümide tööd. Ensüüm valguline katolisaator Ajuripats: kasvuhormoon-soodustav kasvu, mõju eriti luustiku ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Reguleerib paljunemisega seotud protsesse Killpnääre:Türoksiin- toodab türoksooni(jood), reguleerib ainevahetuse kiirust. Neerupealised: adrenaliit(hirmuhormoon)- valmistab org ette mingiks pingeliseks tegevuseks . Kõhunääre:insuliin-hoiab veresuhkru tasetaitab sellel verre imenduda
· Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele ja liigutavad niiviisi ka luid. 4. LUUD JA NENDE ÜHENDUSED · Selleks, et inimene saaks liikuda ja tema kehakuju säiliks, on vaja tuge, milleks on luustik ehk skelett, mis koosneb omavahel seondunud luudest. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne osa ehk ta ei liigu ise, koosneb u 200 luust · Luustiku ülesanded on ümbritsevate pehmete kudede toetamine, mineraalainete säilituskohaks olemine, lihaste kinnituskoht, võimaldab inimesel liikuda, kaitseb, toimub vereloome ja talletatakse rasvasid.
www.yachigusaryu.com Inimese meelelundid. Inimene võtab ümbruskonnast infot vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Kui mingi meeleelund ei funktsioneeri, siis arenevad teised meeled rohkem ja inimene saab ikkagi hakkama. Meelelunditel on spetsiaalsed keskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud. Neist liigub ärritus närve mööda ajusse. Pärast ajus toimuvat info analüüsi ja tõlgendamist reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Silm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Silmade abil saame 90% kõigi meelte poolt saadud infost. Mõlema silmaga eseme vaatlemine annab meile sellest ruumilise kujutluse. Seega saame vahemaid hästi hinnata kahe silmaga. Silmad on hästi kaitstud kuna suvad koljus silmakoopas. Eest kaitsevad silammuna silmalaud ja ripsmed, samuti pisaravedelik. Pisaravedelikku moodustub ööpäevas 2 3 ml
INIMENE Liik arukas inimene Perekond - inimene Alamsugukond - inimlased Ülemsugukond - inimlaadsed Selts esikloomalised e primaadid Klass - imetaja Alamhõimkond - selgroogsed Ülemhõimkond - keelikloomad Riik - loomariik Domeen eukarüoodid
Kõik kommentaarid