rahulik meel. Ratsanik peab oma partnerit kohtlema õiglaselt ning vigasid endast leidma, kui et hobusest (Kollom, jt., 2008). Õige on ratsutamisega alustada lapseeas, et harjuda tasakaalu hoidmise ja hobuse juhtimisega. Siiski võivad headeks ratsanikeks saada inimesed, kellel on ratsutamiseks vajalikud füüsilised ja psüühilised eeldused (Mauring, 1988). Psüühilised eeldused on eriti tähtsad selleks, et mõista hobust. Tuleb tundma õppida hobuste psüühikat ja selle abil kujundada tingrefleksid. Füüsilise eeldusena peab inimene nägema suurt vaeva oma tasakaalu ning hea rühi arendamisele, mis loob vajadusel ka vastupidavuse ning tugevuse (Pferdewissen). Inimese ja hobuse teed on ristunud juba ammustest aegadest, mille käigus inimesed on kasutanud hobuseid liiklusvahendina, põllutöödes, sõjas, võistlustel, suurematel paraadidel ja lihtsalt hea sõbrana. Aastate jooksul on ratsutamine muutunud väga
- Kuidas saame olla kindlad et informatsioon on õigesti töödeldud ja täpselt kasutajatele esitatud? - Kuidas saame olla veendunud, et vead andmebaasides, andmeedastustes ja andmete töötlusel on juhtunud kogemata mitte tahtlikult? - Keda peame vastutavaks informatsioonis esinevates vigades ja kuidas need vead hüvitada? 15. Nimeta omandiõigusega seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis. - Kes omab infot? - Mis on selle info muutmise hind? - Kuidas peaks käsitlema tarkvarapiraatlust? - Millistel tingimustel saab kasutada era, firmasiseseid andmebaase? - Kas tööarvuteid võiks kasutada eraeesmärkidel? - Kuidas peaks jaotuma juurdepääs teabekanalitele? 16. Nimeta andmete juurdepääsuga seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis. - Kellel on juurdepääs infole? - Kui palju peaksid ettevõtted võtma tasu infole juurdepääsemise eest?
piirangud ei ulatu. Kui ühenduda oma läptopiga naabri lahtise WiFi külge, siis ei kehti enam koduses marsruuteris kehtestatud piirangud. Lisaks tuleb arvestada, et lapsed on hämmastavalt nutikad ning nende "kogukonnas" levivad imekiiresti vastavad nipid, kuidas piirangutest mööda hiilida. Ma olen kuulnud lugusid 3-aastastest, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kuid sellest hoolimata oskavad nad google.com-ist välja otsida talle vajaliku mängu, selle arvutisse ära installida ja nõndaviisi uuesti arvuti viirusega nakatada. Kuidas nad seda oskavad, ei tea. Seega tuleb ka siin arvestada, et tehnilised piirangud ei pruugi olla 100% efektiivsed ning laps võib leida viisi nendest mööda minna. (http://www.digitark.ee/?p=1656, 01.03.2010) 1.3. Riskid Interneti riskideks võib nimetada näiteks materjali, mille sisu on vägivaldne või ebameeldiv, rassistlik või isegi seksuaalne. Interneti kasutamisega võivad kaasneda järgmised riskid:
muutmine skimmerid (keeruline vahet võltsing teha, kas see võltsitud võlts edastatava info on rohkem veebileht; võlts võrguseadmed, muutmine töö modifitseering login-ekraan mis sisaldavad käigus - või võltsing) (Ctrl+Alt+Del on tagauksi; pangale selle võimaluse kaardimaksega saadetakse välistamiseks); vending erinevad piraattarkvara machine'id, summad ja mille eesmärk konto andmed on kaardi kui panga andmeid veebilehel
uued meetodid. Tänu provaideri(teenusepakkuja) põhisele lähenemisele on rakenduse loomine alates 2.0 versioonist muutunud märksa abstraktsemaks ja lihtsamaks. Palju koodi on viidud lehekülje tagustelt koodilehtedelt teenusepakkujatesse. ASP.NET versioonis 3.5 on juurde tulnud toetus AJAXile (Asyncronious Java and Xml), mõned uued serveri kontrollid ning LINQ kasutamise võimalus. AJAX võimaldab andmeid lehel reaalajas muuta ilma, et peaks kogu lehte selle tarbeks uuesti laadima. ASP.NET lehed koosnevad tekstifailidest, mida saab serveerida läbi IIS (Internet Information Service) virtuaalkaustade. Lehtede loomiseks sobivad kõik tekstiredaktorid. Abivahendeid usaldavale inimesele on kõige parem kasutada kirjutamiseks sellised abivahendeid, mis lehtede loomisel kiirendavad koodi kirjutamist lõpetades alustatud sõnu, kontrollivad jooksvalt süntaksit ning aitavad HTMLi loomisel. Üheks selliseks abivahendiks on Visual Studio
testinud oma teadmisi Eesti kõige paremad arvutiõpetajad, sh ka Sinu kooli õpetaja! Tulevased maailma parimad koodimeistrid, edu teile! Rain Laane Microsofti Eesti esinduse juht Sissejuhatus Käesolev juhend on mõeldud kasutamiseks õppematerjalina Veebistuudiumis. Juhendis antakse edasi põhiteadmised, mis on vajalikud andmebaasipõhiste ASP.NET 3.5 veebirakenduste loomiseks. Koostades alustasime põhitõdedest ning väga keerulisi konstruktsioone ei käsitle. Selle juhendiga töötamiseks piisab, kui on olemas huvi programmeerimise vastu. Kuigi .NET raamistik võimaldab koodi kirjutamist kümnetes erinevates keeltes, piirdume siin juhendis C# keelega, kui keelega, mis on spetsiaalselt loodud .NET raamistiku tarbeks. Andmebaaside osas vaatleme SQL Server 2008 võimalusi ning XML failide kasutamist. Õppematerjali väljatöötamist toetasid Microsoft Eesti, BCS Koolitus ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Avastamisrohkeid õpinguid!
esinemissagedus ligikaudu 30% võrra tõusnud. Antud uurimustöö teema valimisel lähtusin mainitud andmetest ning pidin tõdema, et rinnavähk on suureks probleemiks nii Eesti kui ka terve maailma mastaabis. Peamiseks põhjuseks, miks vähk avastatakse alles kaugelearenenud staadiumis on see, et naised ei ole kursis ohtudega, mida rinnavähk neile kujutab. Teema ei ole küll uudne, ent kuna rinnavähi esinemise sagedus aina tõuseb, võib järeldada, et inimesed ei ole end selle teemaga kurssi viinud. Siit tulenevalt on minu uurimustöö eesmärgiks anda põhjalikku teavet rinnavähi ennetamise, avastamise ning ravi kohta. Uurimustöös otsin vastust kolmele suurele küsimusele: Mis on rinnavähk? Kuidas rinnavähki diagnoosida? Kuidas rinnavähi ravida? Töö koostamisel kasutasin põhiliselt internetist leitud materjale, mis osutusid väga põhjalikeks. Lisaks leidus antud teemal ka paar hästi koostatud, ent
Seega sisaldab näiteks selline tunne nagu nälg inimese puhul millegi soovimist või igatsemist, kujutluspilti millestki söödavast ja lõpuks ka tegutsemist nälja rahuldamiseks. Inimene pole bioloogiliselt täiuslik ja vajab ellujäämiseks võimet mõelda, kujutleda -teisisõnu kultuuri (Tarbimine 2009). 1.1 Tarbija olemus, vajadused ja harjumused Ostja on ostu-müügi osaline, kes loovutab müüjale raha ja saab selle eest soovitud kauba või teenuse, teisisõnu isik, kes saab omandiõiguse varale ostutehingu kaudu. Ostjaga seonduvalt käsitleme siinkohal esmalt ostja kui tarbija ostuvaliku ning käitumise problemaatikat. Tarbija ostjana on inimene, kellele kauplustest kaupa ja teenuseid müüakse (Siimon 2009: 112). Jaekaubanduses on tarbija kaupmehele eelkõige tarbimisobjekt, inimene, kes ostab kaupu isiklikuks või oma pere tarbeks. Juriidiliselt on tarbija füüsiline isik, kes ostab
Kõik kommentaarid