Hüdroksiidid (0)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

M(OH) TUGEVAD ALUSED EHK LEELISED (kus on palju OH-): KOH, NaOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2, LiOH. NÕRGAD ALUSED (vähe OH-, ei lahustu vees): Cu(OH)2, Fe(OH)3, Mg(OH)2, Al(OH)3, Cr(OH)3, Zn(OH)2, NH3 * H2O. AMFOTEERSED ALUSED (happelised ja aluselised omadused): Al(OH)3, Zn(OH)2 Zn(OH)3 + H2SO4 = ZnSO4 + 2H2O Al(OH)3 + KOH = KAl(OH)4 (kaaliumaluminaat) Al(OH)3 kasutatakse veepuhastamisel  NaOH kasutatakse torusilina, seepi valmistamisel Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid, kuid aluselised omadused on ka mitmetel teistel ainetel, nt. ammoniaakhüdraadil (NH3 * H2O) jt. Hüdroksiid on mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. Leelis on vees lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Ba(OH), jt. Need on ioonsed ained, mille kristallivõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest.

rekursiooni- ja keerukusteooria

9

ppt

Hüdroksiidid

Hüdroksiidid Edgar Leht, Tauri Küla 10A 2010  Alused ehk hüdroksiidid · Keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone · koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-).  Liigitus · LEELISED - vees lahustuvad hüdroksiidid Mendelejev tabeli I a & II a rühma elementide ühendid. · VEES PRAKTILISELT MITTELAHUSTUVAD ALUSED ­ Kõikide ülejäänute metalli elementide ühendid.  Hüdroksiidide keemilised omadused · Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade ()

Keemia

6

doc

Leeliselised ained keemias

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma LEESLISELISED AINED Referaat Olustvere 2010 Sisukord Alused Nimetuste määramine Liigitamine Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv võrdub metalli ioonilaengu või oksüdatsiooniastmega. Kõikide hüdroksiidide valemid

Keemia

2

docx

Kordamine: keemiline element, aine klassid

b.ii. Hapnikku mittesisaldavad happed ehk hapnikuta happed (näiteks, HCl, H2S) c. Hapete liigitamine tugevuse järgi: c.i. Tugevad happed (näiteks H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI).. c.ii. Nõrgad happed (näiteks H2CO3, H2S) 3. Alused- on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). 4. Hüdroksiidide liigitamine vees lahustuvuse järgi: a. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (tugevad alused) ­ aktiivsete metallide (IA rühma ja IIA rühma alates kaltsiumist) hüdroksiidid, näiteks NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 b

Üldkeemia

29

rtf

Konspekt

molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi:  a) üheprootonilised happed ­ HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed ­ H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped ­ HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed ­ HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed ­ H2SO4, HNO3, HCl b) nõrgad happed ­ H2CO3, H2S Alused (hüdroksiidid) on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiide liigitatakse vees lahustuvuse järgi: 1) vees lahustuvad hüdroksiidid e. leelised (tugevad alused) ­ aktiivsete metallide (IA ja IIA Ca¯ ) hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 2) vees lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) ­ enamuse metallide hüdroksiidid. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest (näiteks Na2SO4)

Keemia

3

docx

10.klassi keemia põhitõed

Paljusid oksiide on võimalik saada neile vastavate hüdroksiidide või ka mõnede soolade(eelküige karbonaatide) lagundamisel kõrgel temperatuuril. Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O Reageerimine veega Tugevalt aluselised(1A ja 2A)oksiidid reageerivad aktiivselt veega. Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri!

Keemia

2

doc

Oksiidid, happed, alused, soolad

võetud happest nõrgem või lenduvam hape. vastava happe sool. ja vesi, toimub alati. 3) Reageerivad sooladega uus 3) Reageerivad alustega uus alus ja uus sool. Vähemalt üks 2) Happelised oksiidid reageerivad: 4) Reageerivad alustega sool ja vesi, sool ja uus hüdroksiid. Üks saadus peab olema lahustumatu. a) alustega happelisele oksiidile vastava happe toimub alati. saadustest peab olema vees 4) Reageerivad sooladega kaks uut soola. Vähemalt üks sool ja vesi. 5) Reageerivad sooladega uus sool ja uus lahustumatu. saadus peab olema lahustumatu. b) veega osiidile vastav hape

Keemia

4

doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Millega tegeleb keemia Keemia ­ teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine ­ koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu ­ koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse ­ iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek ­ aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus ­ näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus ­ aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus ­ aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur ­ puhas aine

Üldkeemia

Kommentaarid (0)