10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
venividivici
Õppematerjali autor
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad
5 Niiskuskoormus elamutes 61 5.1 Meetodid 61 5.2 Tulemused 62 6 Külmasillad 66 6.1 Meetodid 66 6.1.1 Mõõtmine 66 6.1.2 Külmasildade hindamine temperatuurivälja arvutusmeetodiga 67 6.1.3 Külmasilla kriitilisuse hindamine 68 6.2 Tulemused 69 6.2.1 Mõõtmistulemused 69 6.2.2 Arvutustulemused 72 7 Hoonepiirete õhupidavus 73 7
Hooneid võib jaotada ka nende maapealsete korruste järgi Vähekorruselised kuni 3 korrust Mitmekorruselised 4-8 korrust Kõrghooned 9 ja enam korrust. Rajatised. Transpordirajatised (maanteed, raudteed, sillad,) Torujuhtmed, side- ja elektriliinid. (magistraaltorud, kohalikud torud) Tööstusehitiste rajatised (maavarade kaevandamiseks, korstnad) Muud tsiviilrajatised (spordi- ja puhkerajatised, kalmistu, monument) Elamu on hoone, millest vähemalt pool põrandapinnast on ette nähtud alaliseks elamiseks. Üksikelamu, ühel krundil paiknev ühe korteriga ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. 2 Kaksikelamu(paariselamu), kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut.
probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89 3 Külmasillad 91 3.1 Meetodid 91 3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine 91 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1.3 Külmasilla hindamine temperatuurivälja arvutusega 93 3.2 Tulemused 95 3.2.1 Termograafia mõõtmistulemused 95 3.2.2 Arvutustulemused 96 3.2
Järgneb rekonstrueerimine, s.t. maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised või kinnised. Kahe reeperi vaheline nivelleerimiskäik Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa (hpr) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega hteor=HRpC - HRpA Sidumatus fh=hpr - hteor Töö vastab tehnilise nivelleerimise täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fhfh lub fh lub = +/- 50 mm korda ruutjuur käigu pikkusest kilomeetrites vastus on mm-tes Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi-tagasi so kinnine käik 21 Kinnine käik algab ja lõpeb ühes punktis, s.o. reeperil A. Kõigi kõrguskasvude praktiline
1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa; materjalidest sõltuvad ehituse kvaliteet ja ehituse iga; 8 materjalide omadustest sõltub ehitamise kiirus; materjalid mõjutavad suurel määral hoone arhitektuuri. Iga ehitusjuht ja hoonete projekteerija peab tundma kõiki ehitusmaterjale. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda. Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu.
1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa; materjalidest sõltuvad ehituse kvaliteet ja ehituse iga; 8 materjalide omadustest sõltub ehitamise kiirus; materjalid mõjutavad suurel määral hoone arhitektuuri. Iga ehitusjuht ja hoonete projekteerija peab tundma kõiki ehitusmaterjale. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda. Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid