50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
suhtsuva
Õppematerjali autor
8 km lai -Peab olema suur tähtis linn -Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest; Hiroshima, suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö"sõja peakorter"; Niigata, sadam koos erinevate terase- ja alumiiniumitehaste ja naftatöötlemistehasega; Kyoto- suurim tööstuslinn. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega ,,Little Boy" (ehk ,,Väike Poiss"), oli 3,3 meetri pikkune ja oli uraanil põhinev (Eesti oli üks Euroopa suurimaid uraanitootjaid. Siinsest uraanist saanuks meisterdada kuni 70 000 tuumapommi). Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets, kes suri natuke rohkem, kui aasta eest, olles 92 aastane. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast.
pomm siis lennuki pommiruumi tõsteti. § 1944. aasta sügisel alustas Tibbets õppelende. Utah' osariigi Wandoveri lennuväljalt startinud pommitajad pidid 10 000 meetri kõrgusel pärast "pommiheitmist" sooritama järsku vitraazi ning selle 40 sekundi jooksul, mil pomm maapinnani langeb, eemalduma plahvatuskohast vähemalt 13 kilomeetri kaugusele. SAATUSLIK PÄEV § 1945. aasta 1. jaanuari hommikul nägid Hiroshima elanikud oma linnakeses ebatavalist vaatepilti. Uue aasta esimene päev oli alanud lumesajuga. Lund ei mäletanud isegi Hiroshima vanimad elanikud. Valge värv aga tähendab Jaapanis halba, kuna see on leinavärv ning lumesadu peeti halvaks endeks. § Hiroshima elanikud polnud siiamaani tunda saanud õhurünnakute õudust. Selle kohta levisid linnas kõige erinevamad kuuldused. Ühes väitsid, et Hiroshimat
Hiroshima Teise maailmasõja ajal töötati saladuskatte all välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega ,,Little Boy" (ehk ,,Väike Poss"), oli 3,3 meetri pikkune ning kallus 4131 kilogrammi. Ameeriklastel oli missioon väga täpselt välja arvestatud, et tuumapomm toimiks, tehti palju tööd. Sel ajal vihati jaapanlasi, ning ameeriklastel oli hea meel, kui neid maakeral vähenes. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese
Hiroshima ja Nagasaki häving. Viimase kuuekümne aasta jooksul on saanud nii Hiroshima, kui ka Nagasaki tuumapommi. ,,1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fasistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega." on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Pärast Saksamaa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942.
Nagasakile 9. augustil 1945 Manhattani projekt · Manhattani projekt oli Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua riigi esimene aatomipomm. · Ametlikult juhtis projekti armeekindral Leslie R. Groves ja teaduspoolt juhendas professor J. Robert Oppenheimer · Projekti alguseks loetakse 1938. aastat. · Projekti kogumaksumus oli 1,4 miljardid dollarit. Manhattani projekt Hiroshima ja Nagasaki · Esimene tuumarelva katsetus toimus 16. juulil 1945 Ameerika Ühendriikide osariigis New Mexicos. · Vähem kui kolme nädala pärast 6. augustil 1945 plahvatas tuumapomm Hiroshima kohal. Plahvatuse tagajärjel suri või sai tõiselt haavata 130 000 inimest. · Kolm päeva hiljem plahvatas tuumapomm Nagasakis, kus hukkus 74 000 inimest ja 75 000 sai tõsiseid vigastusi. Hiroshima ja Nagasaki · Hiroshima linna hävitas pomm "Little Boy" ja Nagasakit "Fat Man"
oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töötlemise täpsus, prilliklaaside lihvimine on "liiga robustne" tegevus võrreldes tuumapommi koostamisega! Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. Aatompommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. Samal aastal hävitati aatompommidega Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnad. NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem. Praeguseks on kaheksaüheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast: USA,UK,prantsusmaa,Venemaa,Hiina,Iisrael,Pakistan,India,Põhja Korea(2005.aastal). Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit.(2005. aastal). 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem. 1970. aastal jõustus tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Sellest hoolimata said pärast seda tuumarelvad Iisrael, India ja Pakistan.
· 1963. aastal kirjutasid paljud riigid alla Testide Piiratud Keelustamise Lepingule (Limited Test Ban Treaty), et ära hoida tuumarelvade testid atmosfääris, vee all või kosmoses. Leping lubas maaaluseid teste. · Testide Laiahaardelise Keelustamise Lepinguga (Comprehensive Test Ban Treaty) 1996. aasta on enamus tuumariike tõotanud, et ei soorita enam tuumakatsetusi. · Viimane aatompommi test (maaalune) oli Põhja- Koreas 9. Okt. 2006. Hiroshima ja Nagasaki · Seni ainus kord , mil kasutati inimkonna ajaloos aatompomme, on II maailmasõjas 6-9. augustil 1945. aastal, kui USA heitis Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid. · Hiroshima linna hävitas pomm "Little Boy," Nagasakile põhjustas hävingu aga "Fat Man." · Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku eriala Sirli Lillmann Catriin Leiman Maria Malõsev Maret Voore HIROSHIMA Referaat Tartu 2006 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 2. TUUMAENERGIA AJALUGU..............................................................................................3 3. TUUMAPOMMI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE:..................................................................4 4. KIIRGUSE MÕJU.................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid