Hip-Hop Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2013 Hip-Hop Hip-hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamasti afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine ja grafiti. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette muusikastiil gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust. 2 Pac Tupac Amaru Shakur (tuntud ka kui 2Pac, Makavel
kindlasti natuke laulmist ja tantsimist või siis peamiselt lihtsalt pealtvaataja rolllis olemist. Mehed panid aluse mitmetele naisartistidele edukad karjäärid: Biggie ja Lil`Kim, Jay-Z ja Foxy Brown, Jermaine Dupri ja Da Brat jne. Ja tegelikult on see ju asjade loomulik käik, kuna tegemist on siiski valdavalt nö. poiste klubiga, kuhu siseneda saavad tüdrukud vaid poiste endiga koos. Naiseks olemine on enamusele naistest tähendanud topeltstandardeid ja erandiks ei ole ka hiphop kultuur. 5 Hip-hop arenemine Hip-hop-kultuur koosnes algselt graffitist, break-tantsust ning räpmuusikast, mis kõik üksteist täiendasid DJ'd näiteks kandsid graffiti-stiilis T-särke ja graffiti- kunstnikud maalisid seintele pilte teemadel, mida käsitlesid parajasti populaarsed laulud. Selline kooseksisteerimine ei olnud mõistagi rahulik protsess ja hip-hop tänavakultuurina oli juba
Juba kolmandat korda aset leidev Eesti Hip-Hopi Festival (EHHF) toimus sellel aastal Elvas. 21.-22. august astusid Tartumaa Tervisespordikeskuses üles ligi kolmkümmend eestimaist artisti ehk terve Eesti hiphop muusikatuumik. Laiemale kuulajaskonnale on kindlasti tuttavad nimed nagu CHALICE, DEF RÄÄDU ja J.O.C., TOE TAG, COOL D, TOMMYBOY, KUULUUD, STUPID F aga ka näiteks mitmed venekeelsed grupid nagu GORÕ LANA ja SEMJA NAPASSOV. Festivalil oli esindatud ka graffitikunstnikud ning breiktantsijad ning mitmed Eesti tuntumad DJ´d. Festivali eesmärgiks on koondada Eestis kord aastas kokku kohalikud maailma suurima subkultuuri järgijad. Samuti annab festival võimaluse näiteks agaramatele noortele
Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uu
ERINEVAD TANTSUSTIILID Referaat Marleen Breemet Kärdla Ühisgümnaasium 10B 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 1.Võistlustantsud.........................................................................4 1.1.Ladina-Ameerika tantsud......................................................4 1.1.1.Samba.........................................................4 1.1.2.Cha-Cha......................................................5 1.1.3.Rumba.........................................................5 1.1.4Paso Doble...................................................5 1.1.5.Jive...........................................
Kõik kommentaarid