KÜSITLUS. See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objek
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärijuhtimine, Väikeettevõtlus Turu-uuringud Baaskonspekt Õppejõud: MA Eva Vahtramäe Mõdriku 2008 1. TURU-UURING 1.1. Turu-uuringu olemus Turunduses peab otsuste tegemisel arvestama firma positsiooniga turul, firma eesmärkidega ja alternatiivsete strateegiatega, et saavutada firma eesmärki. Informatsiooni vastamine tegelikkusele mõjutab nii firma hetke- kui ka tulevikupositsiooni. Seega on oluline, et firmas kasutatav informatsioon oleks võimalikult täpne ja kajastaks olukorda adekvaatselt. Turu-uuring on tihedas seoses firma turunduse planeerimise ja kontrollimisega (Pride). Turu-uuring tegeleb info kogumise, töötlemise ja analüüsimisega, mille käigus uuritakse inimeste hoiakuid, tundeid, intuitsioone ja käitumist antud toote või teenuse suhtes (Chakrapani). Nagu eelnevalt juba mainitud on oluline, et firmas oleks võima
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Turundusuuring. Põhimõisted. Turundusuuringu etapid ja vajalikkus. Andmete kogumise meetodid. Referaat Tallinn 2009 Turundusuuring 2 Turundusuuring 1. SISSEJUHATUS Turundajate mõttemalli järgi koosneb turunduse juhtimisprotsess viiest etapist, millest esimeseks on turu-uuring. Edukas turundus saab alguse turu-uuringust. See toob esile eri vajadustega tarbijad ehk eri segmendid. Ilma turu-uuringuta astuks firma turule pimedana. Uuringu alusel saab firma koostada kindlal strateegial põhineva finantseelarve. Näide P.Kotleri raamatust ,,Kotleri turundus.Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid": Hong-Kongi jalatsivalmistaja mõtles, et ühel kaugel vaikse ookeani saarel võiks olla tema jalatsitele turgu.
(enesevaatlus) või teised. 15. Milliste meetoditega saab mõõta põhjuslikku seost? Põhjuslikkuse seost saab kontrollida ainult eksperimendiga. 16. Mis on semantiline diferentsiaal? Tooge näiteid Semantiline diferentsiaalskaala (Semantic Differential Scale, Osgood Scale) Kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, milles on kaks vastandlikku adjektiivi eraldatud üksteisele järgnevate nimetamata kategooriatega. Hea 1 2 3 4 5 6 7 Halb. Sisaldab tähendust vastaja jaoks. Osgoodi originaali kasutatakse suhteliselt vähe. Sagedamini kasutatakse bipolaarset skaalat kus ühel pool on üks vastand, teisel pool on teine vastand. Keskel on neutraalne. Kaubamärgi uuringud nt. Hinnangud on semantilise tähendusega. Kas asi on kiire või aeglane, üksluine või mitmekesine. Oluline, et sõnadel on suur tähendus. Semantiline diferentsiaal ·Tähenduse kolm põhilist dimensiooni Hinnang Jõud Aktiivsus
Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavand
andmete kõik võimalused. Esmased allikad: Vaatlus on uurimismeetod, kus andmeid kogutakse inimeste tegevuse vaatlemise teel. Eksperiment on uurimismeetod, kus vajaliku info saamiseks muudab uurija kontrollitavas keskkonnas ühte näitajat ja jälgib tulemust. Küsitlus on spetsiaalsete küsimuste esitamine inimeste intervjueerimiseks. Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu · Internetiküsitlus · Fookusgrupp · Näost-näkku intervjuu · Delfi meetod · Telefoniintervjuu · Vaatlus · Tekstianalüüs · Juhtumianalüüs ANKEETKÜSITLUS
muutujaid on võimalik arvuliselt mõõta ja statistiliselt analüüsida. Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses sotsioloogias kasutatakse enam kvantitatiivseid meetodeid. 18 KVALITATIIVSEID MEETODEID kasutatakse peaasjalikult uuritava probleemi või nähtuse seletamisel, tekkepõhjuste väljaselgitamisel, samuti võimalike edasiste arengute prognoosimisel.
Alusuuringud ja rakendusuuringud Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid: Alusuuringud (basic research) Rakendusuuringud (applied research) BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi / -küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton'i klassifikatsioon: Suured teooriad (grand theory) Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) BA-töös kasutage "keskmise ulatusega teooriad" Paradigma suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides
Kõik kommentaarid