Haigused ja kahjurid - sarnased materjalid

juur, maasika, kahjur, õuna, mardikas, valmik, vastne, kasvuhoone, seenhaigus, ristõieliste, viljad, herne, kärbes, jahukaste, sibula, vastsed, lumi, sõrm, täpid, oksa, ploom, rooste, liblikas, põletada, liblikad, tuulega, tuhka, tiibadega, vilju, ravida, vill, kiduuss, kahjurid, raiuda, õunapuu, kõrreliste, kilptäi, mardikad, sügiskünd, otsast
5
...uni 1,2 cm pikkused nukud. Kui kahjustus on olnud suur ja kahjureid talvitumas arvukalt, peab mulla kevadel enne külve-istutusi asendama või steriliseerima. Ostetud taimed vaadake enne istutamist hoolikalt üle, et kahjurit mitte oma kasvuhoonesse tuua. Kasvuhoone on suhteliselt isoleeritud ala, mistõttu röövikuid roomab väljast sisse vähe. Suurim oht on liblikad, kes lendlevad hämariku saabudes ning tulevad kasvuhoonesse munema. Sageli meelitab nad kohale helendav kile või lisavalgustus. Sulgege liblikate lendluse ajal (juuni lõpp ja juuli algus) iga päev hämariku saabudes kasvuhoone uksed ning katke avatud aknad ja ventilatsiooniavad võrguga (hästi sobib katteloor). Hoidke kasvuhoone ning selle lähiümbrus umbrohupuhas, sest öölased munevad meeleldi umbrohule. Viimased on toiduks ka röövikutele. Kontrollige taimi vähemalt kord nädal...
Märksõnad: tomat, tomati, kasvuhoone, kahjur, röövik, laigud, viirus, õhuniiskus, valmik, õhuniiskus, laik, viljad, mahl, seen, varre, vastsed, öölased, mosaiik
Aiandus - Kutsekool
10 allalaadimist, 0 arvamust
3
...elemine on odav võrreldes enamiku teiste kultuuridega: - Ei toimu energiamahukaid mullaharimistöid, astelpajuistanduste pinnad peetakse muruna; - Minimaalne mineraalväetiste tarve, analoogselt liblikõieliste taimedega kasvab astelpaju sümbioosis kiirikbakteritega, mille abil saab taim kätte õhus leiduvat lämmastikku; - Astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, seda ei pritsita; - Saagikoristus on mehhaniseeritud. Eestis on astelpaju püütud kasvatada umbes pool sajandit. Alustati Siberist saadud viljakate sortidega, mis aga meie merelises ebaühtlase talvega kliimas vastu ei pidanud. Alates 1988. aastast on Eesti Riikliku Sordikatsekeskuse Rõhu katsepunktis katsetatud Moskva Ülikooli Botaanikaaia juures asuva instituudi professor Trofimovi juhtimisel aretatud uusi haiguskindlaid ja kõrgviljakaid astelpajusorte, ristates siberi sortide em...
Märksõnad: astelpaju, viljad, õli, talv, põõsas, seen, saak, serotoniin, oksad, põõsad, hobuste, kasvatamine, õitsemine, koort, viljakust, tolmukad, koristamine
Loodusõpetus - Põhikool
21 allalaadimist, 0 arvamust
17
Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Taimede välised haigustunnused – sümptomid. Taimehaiguste põhitüübid: • Mädanikud • Närbumine • Laiksused • Padjandid e. pustulid • Kirmed • Eritised • Mumifitseerumine • Lehtede enneaegne varisemine Mädanikud • Kahjustunud kude muutub haisvaks pudrutaoliseks massiks - kartuli fomoos – märgmädanik • Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks • Kartuli kuivlaiksus Närbumine Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: • Kudede suremine – nekroosilaigud • Klorofülli vähenemine – kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud – nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud – nt. odra-pruu...
Märksõnad: kast, kompost, kartul, lehetäiibul, kartuli, jahukaste, taimeosad, levi, porgand, viljad, juurepess, tomat, maasika, kudeeep, rakk, vihma, lepatriinud
Bioloogia - Kutsekool
8 allalaadimist, 0 arvamust
11
...nud vastsest valmik. b. Täismoone – siin on vastne kõigis arengujärkudes valmikust erinev. Arengus esineb nukujärk, kus vastsest saab valmik. Siia alla kuuluvad näiteks mardikalised, kahetiivalised ja liblikad • Vagel. Kärbse vastne on vagel. Ilma peata ja ilma jalgadeta. Valkjad, erneva suurusega. • Vageltõuk. Vastne, kellel on hästi arenenud pea, aga jalgu ei ole. Ürask (maha kukkunud kuuse koore all, lame pruuni peaga). Üraskulaste vastne. • Tõuk. Komposti hunnikus. Pea ja kolm paari rindmiku jalgu. Kollakad ja näevad välja üsna rasvased ja prisked. Mardikad ja põrnikad. • Röövikud. 2-5 paari tagakehajalgu; 3 paari rindmikujalgu. Pea on ika ka. On liblilka vastne. • Ebaröövik. Sarnaneb röövikuga. Pea, 3 paari rindmiku jalgu, taga jalgu üks paar või üle viie paari. Lehevaablas...
Märksõnad: taimekaitse, juur, kasvuhoone, hoones, valmik, kahjustus, preparaadid, pakendi, seen, putukate, vastne, lüli, vegetatiivse, kahjustuse, juure, tekitaja
Loodusõpetus - Kutsekool
5 allalaadimist, 0 arvamust
5
...õrje: nakatunud seemnepartii hävitatakse, pikaajaline kartuli kasvatamiskeeld põllul, vähikindlad sordid. o Kartuli-varrepõletik, mugula märgmädanik – eestis laialdaselt levinud, nakatub terve taim või üksikud varred. Kandub edasi seemnemugulatega ja taimejäänustega mullas. Mullas säilivad bakterid kuni 3 aastat. Nakatumist soodustab liigniiskus, taimekahjurid, mugulavigastused. Varajase nakatumise korral mugulaid ei moodustu. Säilitamine niisketes tingimustes – suured kaod. Tõrje: regulaarne seemneuuendamine, täielik haigete taimede eemaldamine põllult. o Harilik kärn kartulil – bakter talvitub haigestunud mugulal ja kandub noortesse mugulatesse. Levikut soodustab madal mullaniiskus ja lupjamine. Nakatunud mugulad tõmbuvad krimpsu. Tõrje: vältida kärnaseid seemnemugulaid, soovitav kasta kartuleid mugulate moodustamise ajal...
Märksõnad: kartul, seen, sordid, puhtimine, keemiline tõrje, viljavaheldus, viljavaheldus, eosedomati, jahukaste, mugulad, rooste, juur, bakter, maasika, kasvuhoone
Taimekahjustajad ja nende tõrje - Eesti Maaülikool
40 allalaadimist, 1 arvamus
5
...ad taime talvel. Lehtede mahapügamise osas on palju vastakaid arvamusi ja maasikakasvataja peab ise otsustama mis on parim. Sügisel võib ka lihtsalt koltunud ja haigestunud lehed maha lõigata. Lehed on soovitatav ära põletada. • Kevadel pärast lume sulamist puhastatakse maasikapeenar mururehaga. Puhastamisel eralduvad taimedest surnud taimeosad ja kahjurid, mis võisid neis talvituda. • Maasika õitsemisajal tuleb jälgida õhutemperatuuri. Kui on öökülma oht, tuleks katta taimed hallalooriga. Loor võetakse päeval ära, et putukad saaksid maasikaõisi tolmeldada. Väetamine • Maasikaid on vaja hea saagi nimel korralikult väetada. Sügisel anda orgaanilist väetist. Kõige õigem on väetada vastavalt pinnasetesti tulemustele, aga väikeaedades tehakse testi harva. Üldistatult tuleb kinni pidada põhimõttest, et kevadel kasv...
Märksõnad: maasika, marjad, muld, sordid, kuiv, kahjustus, jahukaste, lesta, moodus, pungad, põletada, viljad, bounty, neem, marjade, müko, juurte, õied, saagikus
Bioloogia - Kutsekool
12 allalaadimist, 0 arvamust
9
... – talvitub nukuna mullas. Muneb lehtede alla, nukkub mullas. Nooremad vastsed toituvad välimistel vanetmatel lehtedel, vanemad vastsed liiguvad kapsa sisemusse ja uuristavad käike kuni südamikuni. 1 pk. Kahjur Milline arengufaas talvitub? Kes kahjustab? Selts: sarnastiivalised Muna Vastne, valmik Selts: lutikalised Valmik Vastne, valmik Maakirp Noormardikas Vastne/valmik Naerimardikas Valmik Vastne/valmik Hiilamardikas Noormardikas (vastne), valmik Kärsakas Noormardikas Vastne, (valmik) Naeri-lehevaablane Viimase kj ebaröövik ...
Märksõnad: valmik, vastsed, röövik, nukk, pung, munad, mardikas, vastne, varre, lehetäi, kahjur, sibul, põlvkond, liblika, pungad, kahjurid, kõdu, porgand
Taimekahjustajad ja nende tõrje - Eesti Maaülikool
35 allalaadimist, 1 arvamus
2
... 25cm) ? Ei talu väga talviseid kurk, kõrvits ? Peale istutamist antakse seda teha suht varakult, kevadel) ? Mari ehk maasikas on külmakraade (-8 kraadi ? Kohev, umbrohu vaba ja 1l vett ühe taime kohta et jõuaks uued lehed ? Taime vahekaugus 30- lihakas koguvili lumevaesel talvel võib väetatud ? Kui tekib koorik, tuleb talveks kasvada ...
Märksõnad: marja, muld, marjad, viljad, mullad, karda, külmad, aprill, põõsas, soojustbar, marju, võsundid, kasvava, juurestik, huumus, noore, augusti, hooldus
3 allalaadimist, 0 arvamust
15
...siirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, see suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. Vaegmoone. Muna>vastne>valmik. Vastsel mõningad ehituslikud erinevused täiskasvanuga, mõõtmetelt väiksem. Lutikad, tirtsud, prussakad Täismoone. Muna>vastne>nukk>valmik. Vastne ei sarnane valmikuga mingil moel. Liblikad, mardikad, kahe- ja kiletiivalised. Vastsete nimetusi: liblikas-röövik, mardikas-tõuk, kahetiivaline-vagel. Moondega arengu bioloogiline tähtsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. INIMESE SUGURAKKUDE ARENG. Spermatogenees. spermid tekivad mehe munandite välistes seemnetorukestes. spermi eellasrakuks on spermatogoon. Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoonis tekib 4 võrdselt arenenud spermi. Toimub pidevalt ja kõrge elu...
Märksõnad: kude, organism, rakk, elund, organismid, kromosoom, molekul, bakter, tuum, membraan, viirus, evolutsioon, glükoos, hormoon, ainevahetus, kromosoomid
Bioloogia - Keskkool
161 allalaadimist, 3 arvamust
15
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...............................................................................................................5 4.Bioloogilised võtted..................
Märksõnad: põld, kartul, maasika, taimekaitse, raps, lehetäi, rohi, maakirp, umbrohud, kahjurid, muld, kuivlaiksus, faas, mädanik, jahukaste, rooste, saak, uuring
Taimekahjustajad ja nende tõrje - Eesti Maaülikool
83 allalaadimist, 2 arvamust
22
...ed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond Ainupõlvsed – parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. Lame keha, tagaotsas kinnitusketas, ees iminapad, kõhtmine suu, hermafrodiidid, ripsmeline vastne, peremeeste vahetust pole. Kahepõlvsed e. imiussid – parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega, lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune. Mitu vastsejärku, 2 iminappa Paelussid – parasiidid, enamasti põlvkondade ja permehe vahetusega, selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus. Eesotsaga (päis e. skooleks) kinnituvad soolele, toituvad kogu keha pinnaga, keha koosneb lülidest, kus on suguelundid (hermafrodiidsed). 19. Ripsussid - Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise liman...
Märksõnad: elund, sete, vastsed, ussid, sool, rööv, kaan, emas, magevee, vähk, rakud, vastne, maismaa, valmik, silm, elundid, röövloom, veekogu, käsnad
Vee elustik - Eesti Maaülikool
24 allalaadimist, 1 arvamus
23
... teiste kultuuridega: - Ei toimu energiamahukaid mullaharimistöid, astelpajuistanduste pinnad peetakse muruna; - Minimaalne mineraalväetiste tarve, analoogselt liblikõieliste taimedega kasvab astelpaju sümbioosis kiirikbakteritega, mille abil saab taim kätte õhus leiduvat lämmastikku; - Astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, seda ei pritsita; - Saagikoristus on mehhaniseeritud. (http://www.astelpaju.ee/sisu.php?id=3) 2.10 Viinamarjad 17 Viinapuud olid ühed esimestest taimedest, kelle inimesed ära "kodustasid". Nende kasutamist on täheldatud juba kiviajal. Viinamarjad aitavad parandada vereloomet. Eriti muskaatsortidel on head fütontsiidsed omadused, nad suudavad pärssida näiteks kooleratekitajate t...
Märksõnad: marja, marjad, maasika, mahl, astelpajuljad, pohltamiin, varre, sõstar, varred, maasikad, sort, põõsas, hape, mustikas, õliinamari, vaarikas
Bioloogia - Kutsekool
44 allalaadimist, 1 arvamus
47
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik näiteks putukate suur mitmekesisus Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool looduslikeks ehk pärandkooslusteks Termin puisniit on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasi...
Märksõnad: putuka, bioloogia, tigu, vastsed, konnad, elund, ussid, kahepaiksed, valmik, suised, kärnkonn, videoloomad, bgzm, puisniit, veekogu, sugukond, liblikad
Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
63 allalaadimist, 3 arvamust
70
...aca oleracea 61 Thymus vulgaris 62 Majorana hortensis 63 Mentha × piperita 64 Apium graveolens var. dulce 65 Apium graveolens var. rapaceum 66 Lactuca sativa var. capitata 67 Salvia officinalis 68 Ruta graveolens 69 Nasturtium officinale 70 Melissa officinalis 71 Anthriscus cerefolium PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID Prunus domestica Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja...
Märksõnad: muld, õied, ravim, viljad, seemned, õisik, kobe, huumus, seeme, dekoratiivne, juured, vars, lilla, ristõielised, salat, õisikud, sarikalised
Aiandus - Kutsekool
60 allalaadimist, 3 arvamust
57
...ammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai — ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. „Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! „Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munem...
Märksõnad: äike, mets, vurr, rõõm, silm, hiir, kuld, taat, talv, vares, anni, illi, pisike, ants, lind, vihm, karja, mall, hommik, paha, jänes, veere, lill, kass
Kirjandus - Tartu Ülikool
23 allalaadimist, 1 arvamus
59
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us – ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. k...
Märksõnad: häälik, nimisõna, täiend, ioon, ants, rand, lahku, kont, täishäälik, võõrsõna, kunst, omastav, aare, suurtäht, president, õud, graaf, kiir
Eesti keel - Keskkool
61 allalaadimist, 2 arvamust
11
Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine • Kasvukoha • Eluvormi • Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: • Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) • Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) • Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi li...
Märksõnad: oksa, lõikus, oksad, õunapuu, viljad, pungad, õied, puit, pirn, lõikamine, pirnipuu, emas, põõsad, kultuurid, sordid, seeme, küdoonia, karusmari
Aiandus - Kutsekool
34 allalaadimist, 0 arvamust
16
.... Maasikas on väga vormirikas perekond, käesoleva ajani on kirjeldatud üle 50 liigi. Peamiseks maasikaliikide levikualaks on põhjaparasvööde. Mõned liigid on asustatud ka troopikasse ja arktilistelealadele. Oma dekoratiivsete õite, aromaatsete viljade ja nende raviomaduste tõttu pälvis maasikas tähelepanu antiikajal - Kreekas ja Roomas. Vilju korjati metsalagendikel ja nõlvakuil looduslikult kasvavatelt liikidelt. Maasika ümberistutamine looduslikest tingimustest aeda algas juba 14. sajandil Prantsusmaal. Eriti hinnati maasika dekoratiivseid õisi ja esialgu kasvatatigi maasikaid peamiselt kui dekoratiivtaime. Maasikaid kasvatati peamiselt lossi ja kloostriaedades. Enamik inimesi sööb maasikaid nende suurepärase maitse pärast, ega tea, kui palju häid toitaineid igas maasikas on. Näiteks, kas te teads...
Märksõnad: maasika, viljad, risoom, õisik, õied, sort, marja, saak, maasikad, puhmas, juurestik, võsundid, hooldus, sordid, marjad, mais, juured, värske, saagikus
Aiandus - Kutsekool
25 allalaadimist, 0 arvamust
2
...olseim riik, kus kogu territooriumil on võimalik kasvukohta valides viinamarju kasvatada väljaspool kasvuhoonet. Jahedas parasvöötmes tuleb viinapuud istutada kõige soojemasse ja päikesepaistelisemasse, tuulte eest varjatud, hommikust õhtuni päikesele avatud kasvukohta. Head on vastu lõuna või edelat jäävad kallakud, samuti müüride ja hoonete lõuna- või edelapoolsed seinaääred. Head on päikesesoojust koguvad kivimüürid. Arvestada tuleb suvesoojuse, suve kestuse ja talvekülmadega. Eesti piires eristame kolme suvesoojuse ja- kestuse tsooni. Avamaal saame kasvatada vaid varavalmivate marjade sorte, millel ka võrsed hästi valmivad(korgistuvad). Meie kliimasse sobivad need sordid, mille marjadel on meeldiv maitse juba valmimise alguses. Talvepakane pole viinapuu kasvatamisel koduaias ületamatuks takistuseks, sest nende kergesti mahapainuta...
Märksõnad: muld, marjadpuud, kasvuhoone, marjademarjad, võrsete, võrsed, kile, marju, pungad, oksad, varajased, sordid, kasvukohta, pikka, juurestik
2 allalaadimist, 0 arvamust
11
... Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas ? 2-aastane ? Külmakindel (eriti käharpea ? Ei ole väga nõudlik ? Tuleb ettekasvatada ? Mullata – soodustab ? Esimene saak juuni algul ? Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane ? Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket ? Korista, kui pea on kõva teasel aastal õis ? Idaneb kiiresti ...
Märksõnad: juur, muld, viljad, juure, mullad, kapsas, külvi, huumus, kuiv, vars, sibul, juurestik, valmi, seeme, kompost, õisik, varre, soovitatav, lõika, sõnnik
Bioloogia - Kutsekool
11 allalaadimist, 0 arvamust
16
... 32,40- kõrsumise või õhtul, kui viljapeadel, 0,75-1 l/ha 43.20€/ha algusest kuni kasulike kõrreliste õitsemise lõpuni. putukate lendlus jahukaste, on lõppenud. Ilm kollane rooste, peab olema punarooste, tuulevaikne ning fusarioosid. temperatuus vähemalt + 12 kraadi. Kahjurite Maakirp, Decis 27,00 €/l Pritsitakse ...
Märksõnad: prits, põld, taimekaitse, maasika, umbrohud, rööv, seeme, tõrjevõtted, muld, kultuurid, porgand, umbrohutõrje, kartul, mega, lehetäi, künd, seemned
7
Märksõnad: putuka, mesi, emas, rööv, mesilased, vastsed, liblikad, röövik, munad, siid, kitiinkest, mardikad, kimalased, kärbsed, sipelgad, herilased, sääsed
Bioloogia - Põhikool
16 allalaadimist, 0 arvamust
15
...liikide arvu ja arvatava tegeliku liikide arv vahekord, uurituse tase, lüngad liikide arvu hinnangus). Erinevate autorite hinnanguil on maakeral 3 kuni 100 miljonit liiki. Praeguseks on kirjeldatud ligikaudu 1,5 miljonit liiki. Eestis on kirjeldatud veidi üle 24 000 liigi, eeldatavalt on neid aga 40 000. Kirjeldatud liikide arv pidevalt kasvab. Uurituse tase - Kõige täiuslikumalt on uuritud linde ja imetajaid, kes kokku moodustavad vähem kui 1% kõigist tuntud liikidest. Putukad moodustavad üle 50% kirjeldatud liikidest. Kõikidest senikirjeldatud liikidest moodustavad mardikad 24%, kuid tõenäoliselt on teada vaid väike osa tegelikult eksisteerivatest liikidest. Lüngad – Kui erinevad hinnangud on korrektsed, tähendab see, et tuhanded bioloogid on mitme sajandi jooksul kirjeldanud vähem kui 5-20% maakeral elunevatest liikidest. Hinnangud on aastakümne...
Märksõnad: ökosüsteem, mitmekesisus, kooslus, organism, ökosüsteemid, populatsioon, organismid, suktsessioon, mikro, liigirikkus, elustik, konkurents, hüpotees
3
...guperiood: Mitu nädalat (suvine põlvkond) ja 7 kuud (talvine põlvkond). ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad üksikult. Toitumine: Vaglad söövad taimede juuri ja võrseid, täiskasvanud sääriksääsed imevad taimemahlu. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Sääriksääski on 3300 liiki. ESINEMINE Sääriksääski esineb terves maailmas, välja arvatud polaar- ja kõrbealad. ARENGUTSÜKKEL Sääriksääskede kopulatsioon toimub varsti pärast nukkumist. Seejärel muneb emane sääriksääsk pika muneti abil vaklade arenemiseks sobivatesse kohtadesse munad. Suuremal osal levilast sünnib aastas kaks põlvkonda sääriksääski. Esimese põlvkonna suguküps putukas koorub välja aprilli lõpul või maikuus ning otsib endale viivitamatult partneri. Sääriksääski kohtab harilikult varjulistes , niisketes, tiheda taimestikuga kohtades. Siia niiske mulla rohu sisse võ...
Märksõnad: põlvkond, nukk, sääriksääsed, munadka, vastsed, tasakaaluelund, esimene põlvkond, teine põlvkond, suised, tsükkel, vastne, delfi, vaatlemine
Loodusõpetus - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
10
RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uur...
Märksõnad: rakud, tüvirakud, tüvirakk, organism, embrüo, üdi, tehnoloogia, luuüdi, piim, doonor, kudede, kloonimine, bioloogia, organismid, seen, siirdamine
Bioloogia - Keskkool
7 allalaadimist, 0 arvamust
1
Ökosüsteem – TIIK Ilma veeta ei suuda elada ükski elusolend. Luues aeda veekogu, märkad peagi, et aias elutsevate liikide arv kasvab. • Taimestik - Taimed tekitavad tiigi äärtes ja vees vaheldusrikka ökosüsteemi. Veesiseste lehtedega taimed rikastavad vett hapnikuga. Seesugused taimed pakuvad mitmesugustele vee-elanikele sobivaid võimalusi peitumiseks, toitumiseks, paaritumiseks ja paljunemiseks. Ujulehtedega taimed pakuvad samuti varjumisvõimalusi, väldivad vee roiskumaminekut ning nende lehed on putukatele head päevituspaigad, jahialad ja paaritumiskohad. Kaldataimed, mille juured on veealuses pinna...
Märksõnad: ökosüsteem, tiik, konnad, taimestik, veekogu, toiduahel, kahepaiksed, plankton, kiilid, vastsed, toiduvalik, kahetiivalised, mardikad, kärbsed, sääsed
Bioloogia - Keskkool
53 allalaadimist, 0 arvamust
16
...ekahjurid 5)Mõned on mürgised(skorpion) Putukad 60)Iseloomulikud tunnused 1)Keha jaguneb 3 osaks:1)pea 2)rindmik 3)tagakeha 2)Rindmikule kinnituvad 6 jalga 3)Paljudel tiivad 4)Keha katab kitiinkest 61)Täismoondega areng- areng, kus muna-, vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk N: Liblikad, Muna- vastne- nukk- valmik Vaegmoondega areng- areng, kus moone jaguneb kolme etappi- muna, vastne ja täiskasvanu N: Rohutirts, Muna- vastne- täiskasvanu 62)Ämblik:1)Pearindmik ja tagakeha 2)Keha katab kitiinkest 3)Lõugkobija, lõugtundel 4)Võrgunäsad 5)Silmad Putukas:1)Keha jaguneb 3 osaks: pea rindmik tagakeha 2)Rindmikule kinnituvad 6 jalga 3)Paljudel tiivad ...
Märksõnad: toes, ussid, vereringe, ämblik, organism, tähtsus looduses, rohutirts, bakterid, vähid, verigrootud, limused, tigu, adele, koorik, avatud vereringe
Bioloogia - Põhikool
30 allalaadimist, 1 arvamus
10
Hendrik Relve „Puude juurde“ kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda ...
Märksõnad: marja, marjad, juur, viljad, mets, haava, puit, kask, kase, paju, männi, õied, tamm, kuslapuu, lepp, ravim, metsad, jook, kibuvits, lehtedest, eluiga
14 allalaadimist, 0 arvamust
3
...aliselt jagunenud või juba hukkunud. Organismide lootejärgne areng 1.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumide. Eristatakse täismoondelist (liblikad) ja vaegmoondelist (rohutirtsud, lutikad) arengut. Täismoondelise arengu etapid: vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelisel arengul jääb nukustaadium ära. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. (roomajad, linnud, imetajad). 5. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub ka välisilme. 6. Miks on erinevad liigid er...
Märksõnad: rakk, organism, meioos, kromosoomid, munarakk, organismid, emas, kromosoomistik, mitoos, suguline, viljastumine, mittesuguline, vegetatiivne paljunemine
Bioloogia - Keskkool
36 allalaadimist, 1 arvamus
11
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Nimi või suurt...
Märksõnad: ants, kunst, täiend, president, suurtäht, võistlus, muusika, vabariik, isikunimi, aktsiaselts, aasia, veski, kunstnik, star, pank, mars, võistlusedand
Eesti keel - Keskkool
226 allalaadimist, 8 arvamust
8
...ootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki libl...
Märksõnad: liblika, putuka, röövik, peakapsas, lill, liblikad, liblikas, valmik, organism, rooskapsas, nukk, lillkapsas, kapsaliblikas, nuikapsas, hapukapsas
Loodusõpetus - Põhikool
16 allalaadimist, 1 arvamus
25
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed – valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed...
Märksõnad: mine, katteseemnetaimed, botaanika, gametofüüt, sõnajalg, varre, sammal, sõnajalgtaimed, kate, mets, rohttaim, paljasseemnetaimed, sammaltaimed, sood
Botaanika - Tallinna Ülikool
96 allalaadimist, 6 arvamust
14
... Tallinna Tehnikakõrgkool väike-kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Valgepõsk-lagle. imetajad: randhüljes, viigerhüljes, hallhüljes, pringel 19. Põllumajandus: kultuurtaimed Eestis, monokultuuridega seotud probleemid, umbrohud, kahjurid, parasiidid, taimehaigused; mahepõllundus. kultuurtaimed eestis Alles 20. sajandil on Eestis kasvatatud põldheina. Heinapõllud hõlmavad praegu väga suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein, alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda valgurikkuse suurendamiseks kasvatatakse liblikõielisi heintaimi punast ristikut, kuivadel paepealsetel muldadel lutserne, alusheinana karjat...
Märksõnad: mets, niidu, niit, põld, kultuurtaim, kooslused, elustik, tehnikakõrgkool, elukooslused, õppeaasta, raba, sood, järved, taimestik, sambla, part, kask
23 allalaadimist, 0 arvamust
30
...tased e. püsikud. Vegetatiivselt paljunevad eelistatult püsikud. 1) Juurtega (omajuursed) nt. lepp, haab, ploom, kirss, nõges,ohakas 2) Muundunud võsudega a. Mugulatega: kartul, maapirn b. Sibulaga: tulp, sibul c. Risoomiga: orashein, iirised, maikelluke 3) Okstega: sõstraliigid, paju, remmelgas 4) Võsunditega ( - uus taim on lähtetaimega algselt seotud pika jätkega) : maasikad, hanijalg, rohtliilia. 5) Lehtedega: begoonia, aas-jürilill 6) Sigitaimedega ( - uued taimed moodustuvad vahetult lähtetaimega) : kaktused, kalanhoe, erandina maksasamblad. Taimede vegetatiivset paljunemist ei tohi segamini ajada vegetatiivse paljundamisega. Paljundamise liigid: nt. pookimine, silmastamine, juurepistikud, pistoksad, lehtedega. Vegetatiivne paljunemine loomariigis lähtuvalt hulkraksusest ...
Märksõnad: rakk, rakudperm, organism, faas, kromosoomid, tuum, mitoospermid, meioos, imetaja, hormoon, munarakk, bioloogiline, emas, organismid, moondega, embrüo
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
0
...s jne.). 1.1 Seemneviljalised puuviljad Õun (Malus domestica)  INCLUDEPICTURE "http://www.consumer.ee/infoteek/img/Image77.gif" * MERGEFORMATINET  Õunasorte on väga palju ja nende valmimisaeg ning säilivus erinev. Seepärast võib õunu osta aastaringselt, kuid ületalve seisnud õunte toiteväärtus on langenud. Õunu süüakse eelkõige toorelt. Suhkru- ja happesisaldus on erinev. Hapud õunad sobivad küpsetamiseks ja magusad söömiseks. Õuntest valmistatakse hoidiseid ja neid ka kuivatatakse. Õuna sordid liigitatakse värvuse järgi 4 rühma: punaseviljalised, ebaühtlase kattevärviga, punasetriibulised ja -laigulised, vähem värvunud sordid, ühtlase heleda kattevärviga (kollaka, valge, rohelise või pisut punaka varjundiga). Õunu süüakse Eestis puuviljadest kõige rohkem. Sisaldavad kiudaineid, mis reguleerivad seedimis...
Märksõnad: viljad, kcal, vitamiin, marjad, mergeformatinet, pähklid, tuum, consumer, pähkel, sidrun, pirn, puuvilja, virsik, apelsin, maasika, aprikoos, ananass
Kokandus - Kutsekool
42 allalaadimist, 2 arvamust
53
KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. • Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoo...
Märksõnad: kartul, mugul, vitamiin, saak, mugulad, kartulikasvatus, tärklis, saagikus, fotosüntees, muld, õhuniiskus, väetamine, mehaaniline, tegur, sordid, põld
Eritaimekasvatus - Eesti Maaülikool
39 allalaadimist, 2 arvamust
24
1 Bioloogia uurib elu Elu omadused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega (ainuraksed ja hulkraksed) 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui elutud objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond (ehk homöostaas) 5. Kõigile elusorganismidele on omane paljunemisvõime • Suguline • Mittesuguline (vegetatiivne ja eostega) 6. Kõik organismid arenevad: • Otsene ja moondega (täismoondega ja vaegmoondega) Täismoondega Vaegmoondega 1. muna 1. muna 2. vastne/röövik ...
Märksõnad: organism, kude, rakk, organismid, tuum, evolutsioon, bakter, seen, embrüo, populatsioon, rakud, elundkond, tegur, funktsioon, viirus, elusorganismid
Bioloogia - Keskkool
271 allalaadimist, 7 arvamust
18
...õldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). (Nõmmisto, 2009). 2.6. Putukate konkurents Viimaseks tuleks mainida ka putukate konkurentsi. Nektarit kasutavad oma eluks samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, mardikad ja teised. (Nõmmisto, 2009). 7 Minu arvates, kui korralikult arvestada nende teguritega, siis meesaagikus Eesti aladel ei tohiks olla sugugi väike. Neid tegureid uurides, tundub, et Eestis mesindusega tegeleda ei ole sugugi võimatu. Nende teguritega on väga lähedased mesinikud ise, kuid peab tõdema, et siiski lähedasemad on neile mesilased ise, kuid ka neil on paar tõsisemat tegurit mesindamisega toimetulemise kõrval. Ne...
Märksõnad: mesi, mesindus, nektar, mesilaspere, raudsepp, mesilased, tondihobu, kahjurid, infektsioon, meetaimed, mürgistus, elutingimused, konkurents, putukas
Uurimistöö - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
18
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine ? Ei vaja palju ? Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) ? Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta ? Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta ? Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord ? Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt...
Märksõnad: maasika, marja, marjad, viljad, külvikord, väetamine, preparaat, saak, seenhaigus, juurestik, rohi, lahus, jahukaste, kahjurid, muld, mardikad, laigud
Loodus õpetus - Keskkool
23 allalaadimist, 0 arvamust
12
...dab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 3. Rakkude jagunemine. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest. Rakud paljunevad jagunemise teel. Kõigepealt toimuvad muutused rakutuumas. Enne raku jaguneemist kahekordistuvad kromosoomid. Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste tekkimise, hulkrakstel organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. Samuti paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel vigastused. 4. Viiruste ehitus ja paljunemine. Kuigi viirused võivad väliskujult olla erine...
Märksõnad: organism, organismid, viirus, seen, kate, rakk, mets, gaas, toiduahel, osoon, algloomad, liblika, elutegevus, viirused, parasiidi, peremees, metsad
Bioloogia - Põhikool
155 allalaadimist, 2 arvamust
6
Kahjurid põhjustavad meie majapidamises mitmesugust kahjustust toiduainetele, nad kujutavad endast suurt ohtu toidu ohutusele ja nõuetekohasusele. Köögis elutsevad põhiliselt toidukahjurid, kes elutsevad toiduainetes ja muud kahjurid, kes rikuvad tooteid rohkem kui nad neid söövad. Enamik toidukahjuritest areneb ja paljuneb eriti hästi kuivades taimsetes toodetes. Eriliselt ohustatud tooted on: jahu- ja jahutooted (makaronid, küpsised, kuivikud); riis ja tangutooted; pähklid, mandlid ja neist valmistatud tooted; oad ja herned; kuivatatud puuvili; maitseained ja ürdid; kuivatatud köögivili; shokolaaditooted. Tuntumad toiduainete kahjurid on: prussakad, lestad ja mardikad. E...
Märksõnad: bakter, sipelgad, hallitus, koduhiir, toiduainete, pärmseened, vastsed, bakterid, kahjurid, vaaraosipelgad, munad, putukas, lahus, düsenteeria, piiritus
Bioloogia - Kutsekool
13 allalaadimist, 1 arvamus
14
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED...........................................................................
Märksõnad: seen, puitjavamm, vastsedjasikk, mädanik, kahjur, kate, hallitus, toonesepp, viljakeha, männi, mädiknahkis, hallitusseen, konstruktsioonid, eosed
Ehitusviimistlus - Kutsekool
32 allalaadimist, 1 arvamus
8
...roomajad, linnud, maismaa selgrootud Etapid: I Embrüogenees – looteline areng (seeme, loode). II Postembrüogenees – lootejärgne areng pärast sündimist, koorumist, poegimist, idanemist. Otsene areng – vastsündinul on liigile omased tunnused. Moondeline areng – järglasel puuduvad liigilie omased tunnused Täismoone – muna ? vastne ? nukk ? valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna ? vastne ? valmik. Kiilid, prussakad, termiidid. Postembüogenees ? Juveniilne elujärk ehk noorjärk – sünnihetkest kuni suguküpsuse saabumiseni. Inimesele on omane otsene, kuid aeglane individuaalne areng. Kasvades ja arenedes muutuvad tasapisi lapse organite ja elundkondade talitlused, keerustub sotsiaalne käitumine ja keelekasutus. ? Sigimisperiood – järglaste saamise ja kasvamise periood. Inimesele on omane mittesessoonne sigimine. ? Va...
Märksõnad: rakk, faas, kromosoomid, rakud, mitoos, tuum, organism, meioos, interfaas, munarakk, sperma, viljastumine, emaka, loode, platsenta, tsütoplasma, profaas
Bioloogia - Keskkool
129 allalaadimist, 3 arvamust
12
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja su...
Märksõnad: organism, rakk, organismid, viirus, bakter, pärmseen, tsütoplasma, metsad, samblikud, loodusvara, tähtsus looduses, sümbioos, koloonia
Bioloogia - Keskkool
43 allalaadimist, 2 arvamust
9
...b leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised, samasoonelised e. suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. ...
Märksõnad: liblika, röövik, putuka, admiral, liblikas, liblikad, pääsusaba, nukk, valmik, liblikalised, kidaöölane, mustlaik, suised, soomused, trahheed
Bioloogia - Põhikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
2
... moondega areng. 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. Täismoone- muna- vastne- nukk- valmik (kärbes, liblikas) Vaegmoone- muna- vastne- valmik (rohutirts) 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? Maismaal, rohus, puudel, maa all, õhus. Taimedel- lehetäid, kooreürask. Maa all- sipelgad. Õhus- liblikad, kiilid, kärbsed. Loomadel- täid, kirbud. Majades- jahumardikas, soomukas. 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. Lennates- kärbes, lepatriinu, liblikas. Hüpates- kirp, rohutirts. Kõndides- sipelgas, prussakas. Ujudes- ujurid, kukrikud. Roomates- emane jaanimardikas. 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest ...
Märksõnad: putuka, suised, moondega, talvitumine, liblikas, kärbes, nektar, lepatriinu, mesilased, vastsed, suhtlemine, vaegmoondega, veekogu, sipelgas, rohutirts
Bioloogia - Põhikool
30 allalaadimist, 1 arvamus
2
... viimastega nad kombivad ja haistavad. Enamikul liikidel on mõlemad tiivapaarid välja arenenud. Eestiivad on muutunud jäikadeks kattetiibadeks, mis kaitsevad õrnu tagatiibu ja tagakeha, kui putukas puhkab. Lendamisel tõstetakse kattetiivad ülespoole, et lennutiivad saaksid vabalt vibada. Tiivad ja kuus jalga kinnituvad rindmikule. Vastavalt eluviisile on neil jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või pole üldsegi. Suised Mardikaliste suised on haukamistüüpi. Mardika suiste järgi saab tavaliselt otsustada, mida ta sööb. Paljude mardikate suised on kohastunud taimelehtede, seemnete või nektari söömiseks. Osa mardikaid on jäänusesööjad – nad toituvad kõdunevatest taimedest, loomakorjustest ja sõnnikust. Lihatoidulistel liivikatel on teravad sirbikujulised lõuad, kärsakatel aga, kes toituvad taimedest või puur...
Märksõnad: mardikad, suised, entsüklopeedia, kahjurid, putukas, lepatriinu, vastne, munad, sigimine, vastsed, kristjan, biotõrje, toitained, kartulimardikas
Bioloogia - Põhikool
14 allalaadimist, 0 arvamust
6
...s? Järelikult vastsündinu omab liigile omaseid tunnuseid ning sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 29. Selgitage, miks nim. rohutirtsu arengut vaegmoondeliseks? Rohutirtsudel jääb ära nukustaadium ning vastsündinu erineb alguses täiskasvanud eellasest nii sise- kui välisehituselt. 30. Selgitage, miks nim. lepatriinu arengut täismoondeliseks? Munast väljub vastne, mis meenutab ussikest. Peale kasvamist nukkub (aktiivne elutegevus puudub), nukust väljub valmik. 31. Miks on nuku staadium kasulik? Aitab üle elada ebasobivad keskkonnatingimused. (samal ajal valmivad valmikule omased kehastrüktuurid) 32. Selgitage, mis toimub suitsupääsukesel noorjärgus ja millega tema noorjärk lõpeb. Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub sigimisvõimeliseks. 33. Miks looduses ei ole raugastunud ...
Märksõnad: loode, kromosoom, organism, rase, platsenta, emaka, embrüo, mitoos, kromosoomid, rakud, sperm, suguline, rakus, munarakk, sugulise, emakas, telomeer
17 allalaadimist, 0 arvamust
1
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) o...
Märksõnad: täismoone, tirts, mesilane, liblikas, rohutirts, vastne, mardikas, lepatriinu, tondihobu, heinaritsikas, kõdu, sipelgad, vaegmoone, valmik, nukk
Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist, 0 arvamust
3
Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursamasoonelised ning erisoonelised Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikide...
Märksõnad: liblikaiblikad, riidekoi, munad, feromoonid, suised, aasia, selgrootud, vastsed, toiduainete, entsüklopeediaiblikalisediblikalised, kellest, puudel
Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist, 0 arvamust
4
...senta: ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel, 22.Tertogeenid Loodet kahjustavad tegurid a)bioloogilised – bakterid, viirused emalt pärinevad vaegused keemilised: alkohool, narkootikumid, nikotiin, olme, keskonna mürgitused 23.Lootelehed, millal ja miks? 24.Vaegmoone, täismoone, otsene areng – selgitus +näide Vaegmoone: vastne, muna, valmik, vastne Ritsikas, kiil Täismoone: vastne, muna, valmik, nukk, vastne Liblikas mardikas Täis: imetajad, loomad, lonnud 25.Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem 26.Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil Sünaps on koht kus toimub impulsside kandumine ühe närvirakud nendriidilt teise närviraku dendriidile, medriaanide abil 27.Mälu liigid 28.Mis on homöostaas? varusüsivesik 29.Maksa roll homöostaasis? Veresuhkru reguleerij...
Märksõnad: vastne, näärmed, kopsud, neel, lagundamine, magu, kopsutoru, peensool, söögitoru, platsenta, spermatogenees, lootekestad, sünaps, ovogenees, homöostaas
Inimese õpetus - Keskkool
5 allalaadimist, 0 arvamust
3
Kartulimardikas Kartulimardikas kuulub klassi putukad, seltsi mardikalised, sugukonda poilased. Võitluses suurima kartulikahjuriga on inimene proovinud juba kõikvõimalikke käepäraseid vahendeid. Need pole aga tulemusi andnud, kuna kartulimardikas on endistviisi elus ning koguaeg paljuneb. LOODUSLIK ELUKESKKOND. Esialgu toitus kartulimardikas kartuliga lähisuguluses olevast maavitsalisest taimest, mida ameeriklased kutsuvad “buffalo burr“-“piisoni takjas“, eestikeelne nimetus nokjas maavits. Esialgu elutses kartulimardikas vaid Põhja-Ameerika keskpiirkondades, eelkõige Kaljumäestiku Colorado osariigis. Tänapäeval esineb kartulimardikat praktiliselt igal pool, kus kartulit kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE. Täiskasvanud mardikad ja nende vastsed toituvad kartulitaimede lehtedest, mida nad erakordse kiirusega järavad. Mitu mardikat või v...
Märksõnad: mardikas, kartulimardikas, mardikad, vastsed, vastne, lehtedest, populatsioon, kellest, munad, tanel, huvitavaid fakte, suurbritannia, mardikalised, poilased
Bioloogia - Põhikool
17 allalaadimist, 4 arvamust
1
Infoleht bioloogia tunniks.
Märksõnad: ujurlased, vastsed, vastne, kanal, seedimine, videoloomad, bgzm, haruldane, valmik, sugukond
Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
20
VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL Talu- ja kodumajandus Inga Pärn PORGANDIKASVATUS Lõputöö Juhendaja? ??õp. Merike Prätz Vana- Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma äriplaani teemaks porgandikasvatuse, kuna enamik eestlasi, kes elab maal, kasvatab oma koduaias enda tarbeks mitmeid erinevaid puu- ja ...
Märksõnad: porgand, seeme, arve, muld, seemned, kile, kultuurid, väetis, juurviljad, saakaimekasvatus, külmadraktor, ettevõtja, reavaheurg, koristus, sordid
Majandus - Kutsekool
26 allalaadimist, 1 arvamus
23
...tegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) – infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüste...
Märksõnad: sfäär, kivim, vulkaan, laama, gaas, rahvastikak, muld, atmosfäär, metsndriakoor, laamad, tsüklon, suremus, äike, mineraal, kuiv, sündimus
5 allalaadimist, 0 arvamust
8
...hatüübi viljakamatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum. Metsade uuenemine ja uuendamine. Looduslik metsauuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Generatiivselt (seemnetest) 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvus perioodi, soodsaid seemnete levimus- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Aastat mil seemnesaak rikkalik nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast – mida soodsam seda sagedasem ja rikkalikum viljakandvus b) Kasvukohatingimustest – paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) Ilmastikust – väga täht...
Märksõnad: mets, puistu, hooldus, lehtpuu, raied, lageraie, kuusk, lehtpuud, puit, metsad, puuliik, mänd, muld, tormi, puudel, männi, puude kasv, seeme, tootlikkus
Üldmetsakasvatus - Eesti Maaülikool
29 allalaadimist, 0 arvamust
24
................. 6 Juustu ajalugu..............................................................................................................................7 2. Suhkur..................................................................................................................................... 9 Kodune töö- Suhkruliigid..........................................................................................................10 3.Maitsetaimed ja maitseained..................................................................................................12 3.2Äädikas.............................................................................................................................13 3.3Keedusool ........................................................................................................................13 Sool............
Märksõnad: sool, piim, juust, okolaad, kakao, kohv, okolaadi, kristall, laktoos, rasv, ürt, pektiin, agar, vürtsid, jook, juustud, vanill, aroom, kaun, sugar, raal
Kokandus - Kutsekool
74 allalaadimist, 1 arvamus
23
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: • Abiootilised (Eluta looduse tegurid): ? Toitained. ? Tuul-torm. ? Kliima. ? pH. ? Niiskus. ? Valgus. ? Hapnik. ? Temperatuur. • Antropogeensed: ? Keskkonna saastamine: • Eutrofeerumine. • Happesademed. • osoonikihi hõrenemine. • Kasvuhooneefekt. ? Metsade raie: • Erosioon. • Biootilised: ? Konkurents. ? Kisklus. ? Sümbioos. ? Parasitism. ? Taimtoidulisus. ? Kommensalis...
Märksõnad: organism, kude, evolutsioon, organismid, geenid, rakkas, rakud, teguri, sead, mikro, geenideaskude, nergia, molekul, ökosüsteem, hübriid, tuum
Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist, 0 arvamust
7
...l kastanil on tõru ümbert üleni lüdiga kaetud. Seemnis – viljakest ei ole puitunud, see on nahkjas (~päevalill, saar, vaher – kaksikseemnis) Teris - Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud. (enamus kõrrelisi – teraviljad) Mari – endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun. Õunvili - (osadel roosõielistel: õunapuu, pihlakas, aroonia, pirn). Viiepesaline mari, mis moodustub alumisest sigimikust. Vilja sisekest sitke ja nahkjas. Kõrvitsvili - (kõrvitsalistel). Kolmepesaline, vilja väliskest sageli puitunud. hesperiid e. pomerants – ülemisest sigimikust, hulgapesaline, tsitruse vili. Luuvili – endokarp on puitunud, luuviljades. Tõrsik – (kibuvitsad). Nõgusal lihakal õiepõhjal, mille peal paiknevad pähklikesed. Viljakest on puitunud ning õiepõhi on suletud pähklikeste kogum. Tõrsik on pah...
Märksõnad: kude, tolm, rakk, viljad, juhtkimp, kambium, ksüleem, emaka, põhikude, niineosa, epiderm, õied, varre, puiduosa, säsi, liht, rakud, teiskasv, meristeem
Botaanika - Tallinna Ülikool
24 allalaadimist, 0 arvamust
13
...D – on kõige suuremad ja üldisemad süstemaatilised üksused. ? Taimed ? Loomad ? Seened ? Bakterid ? Protistid (amööbid, vetikad) Taimeriik HÕIMKOND ? Katteseemnetaimed ? Paljasseemnetaimed ? Sõnajalgtaimed ? Sammaltaimed SUGUKOND ? Roosõielised ? Liblikõielised ? Ristõielised ? Kanarbikulised KLASS ? 2- idulehelised ? 1-idulehelised PEREKOND ? Toomingas ? Õunapuu ? Pirnipuu ? Murakas Loomariik HÕIMKOND ? Käsnad ? Ainuõõsed ? Lameussid ? Ümarussid ? Rõngussid ? Limused ? Lülijalgsed BIOLOOGIA 2010 ? Keelikloomad KLASS – lülijalgsed ? Vähilaadsed ? Putukad ? Ämblikulaadsed KLASS – keelikloomad ? Luukalad ? Kahepaiksed ? Roomajad ? Linnud ? imetajad Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK: loomar...
Märksõnad: rakk, kude, funktsioon, organism, molekul, membraan, tuum, bioloogia, ensüüm, hormoonid, seen, lipiidi, tsütoplasma, ainevahetus, sahhariid, vakuool
Bioloogia - Keskkool
231 allalaadimist, 4 arvamust
7
... moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumiteJuveniilses staadiumis organism kasvab tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi Vananemisega elundkondade tegevus häirub tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid juur vars lehed juveniilses staadiumis areneb välja juurestik toimub pikkus ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed Sellele järgneb kasvuperiood kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg mil arenevad välja lehed Kliinilisest surmast saab organismi elustada veel ning lakkab südame ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlus ja kestab 5 minutit oleneb keskkonnast ...
Märksõnad: organism, emaka, elund, munarakk, emakas, embrüo, loode, ontogenees, juur, moondeline, imetaja, talitlus, moondeline areng, kõldkest, platsenta, kõldkesta
Bioloogia - Keskkool
176 allalaadimist, 1 arvamus
19
... *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk – enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel – lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmja...
Märksõnad: juur, kude, tolm, rakk, viljad, varre, rakud, õied, juhtkimp, seemned, kestad, emaka, kambium, sõnajalg, floeem, rohttaim, õhulõhe, koed, rohttaimed
Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
77 allalaadimist, 1 arvamus
6
...Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad? Suised: haukamissuised e hammustamissui sed, imemissuise...
Märksõnad: putuka, mesi, suised, talvitumine, vaegmoondega, suhtlemine, mesilased, liblikad, sipelgad, nektar, herilased, lepatriinu, kärbes, tähtsus looduses
Bioloogia - Põhikool
19 allalaadimist, 0 arvamust
25
...atud kirjandus ............................................................................ lk 25 Inglitrompet ( Datura ) Kasutatakse õistekoratiivse põõsana siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia ka õue , kus seda tuleb hoida kaitstud kohas . Pärit on see taim Kolumbiast , Ecuadorist , Peruust ja Põhja-Tšiilist . Inglitrompet on suurte , ovaalsete , sametjalt karvaste lehtedega puukujuline põõsas . Rippuvad kellukjad õied on rohelise tupe ning kollase , punase või oranši krooniga . Kasvab hajusvalguses ning tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuuriks sobib soe kuni jahe, talvel eelistab jahedamat kasvukohta . Lühiajaliselt talub kuni 5 soojakraadi . Kasvuperioodil tuleb kasta korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal veidi läbi kuivada . Talvel hoides jahedas...
Märksõnad: õied, muld, aaloe, hahkhallitus, liht, toataimed, põõsas, õhuniiskus, kasvuperiood, jõulutäht, ananass, kellukas, orhidee, lõuna ameerika, roosa
Bioloogia - Keskkool
19 allalaadimist, 1 arvamus
6
Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rak...
Märksõnad: organismid, samblik, bakterk, samblikud, bakterid, paeluss, toiduahel, rahvuspark, ainevahetus, parasitism, tarbijad, putuka, põllumajandusukest
Bioloogia - Põhikool
18 allalaadimist, 0 arvamust
19
...ohkelt puuvilju. Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised puuviljad on kõik need, mis transporditakse troopilise kliimaga maadest. Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad. Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C – vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist. Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned. Luuviljalised on kirsipuu, ploomi-, kreegi-, aprikoosi- ja virsikupuu....
Märksõnad: mahl, viljad, apelsin, sidrun, retsept, ploom, värske, puuviljad, pirn, õli, aasia, mandariin, aprikoos, banaan, küdoonia, kirss, virsik, greip
Toitumisõpetus - Kutsekool
39 allalaadimist, 0 arvamust
15
Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vm...
Märksõnad: mets, puistu, uuendus, hooldus, puuliik, männi, raied, lehtpuu, lageraie, kuusk, mänd, lehtpuud, metsad, puudel, torm, tormi, kuusik, ürask, muld, puit
Dendroloogia - Eesti Maaülikool
46 allalaadimist, 1 arvamus
34
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller „Maaviljelus” (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - „Maaviljeluse käsiraamat” (vähem saadaval) - „Agrokeemia 2006” - M. Karmin „Umbrohud ja nende tõrje” - „Teraviljakasvatuse käsiraamat” - „Mahepõllumajanduse alused” - Mahepõllumajanduse leht ...
Märksõnad: muld, juur, kultuurid, mulda, huumus, väetis, põld, kartul, tali, oder, hernes, raps, külvikord, poorid, kaer, teravili, sõnnik, rukis, savi, heintaim
Põllumajanduse alused - Eesti Maaülikool
135 allalaadimist, 3 arvamust
14
... võimaldab niitmise või maasse kaevamise teel saada toitvat multsi See on loomulikum väetamise viis kui anorgaanilised väetised mida ikka laialdaselt kasutatakse Pinnas tiheneb aja kui seda on võib olla tarvis künda või isegi sügavalt koorida et hõlbustada õhustamist ja veeläbilaskvust Kahjuks võib mullakihi lahtikaevamine põhjustada erosiooni Haigused Viinapuude seenhaigusteks on mädanikud Mädanikud saavad alguse surnud taimeosadest sageli kevadel äraõitsenud lilledest ja arenevad kui on piisavalt niiskust Neid saab tõrjuda pritsimisega ja ennetada hea võrahooldusega Oidium on tolmjas hallitus mis tekitab marjadesse lõhesid ja takistab kobarate kasvu Tänapäeval saab seda kergesti tõrjuda väävlitolmu abil kui märgatakse varakult Ebajahukaste on sulgjas hallitus mille kõrvaldab mõne vaseühendiga pritsimine Kõige...
Märksõnad: veinid, marjad, mahl, viinamarjad, puuvilja, viinapuud, happesus, värske, kestad, sort, alkohol, jook, koristus, küpsemine, peeta, kaas, aroom, erosioon
Joogiõpetus - Kutsekool
11 allalaadimist, 0 arvamust
21
...aavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks – liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. P...
Märksõnad: mets, kanarbik, pohl, männi, jänes, marja, marjad, emas, hunt, nugis, metsnugis, põder, puit, mänd, põdra, varre, risoom, kask, valgejänes, nõmme
Bioloogia - Kutsekool
27 allalaadimist, 0 arvamust
26
TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord TOC o 1 3 h z u Sisukord2 1 Piim ja piimatooted3 1 1Üldiselt3 1 2Rõõsk koor6 1 3Piima konservid6 1 4Juustud6 Juustu ajalugu7 2 Suhkur9 Kodune töö Suhkruliigid10 3 Maitsetaimed ja maitseained12 3 112 3 2Äädikas13 3 3Keedusool13 3 4Tarrendained17 Kodune töö Maitseained19 4 Kohv ja tee20 4 2Kohv20 4 2Tee21 5 Kakao ja ðokolaad22 5 2Kakao22 5 2Ðokolaad22 Ajalugu23 Kodune töö: Ðokolaad24 Kokkuvõte…………………………………………………………………………………… 25 1 Piim ja piimatooted Üldiselt Piimas on keskmiselt...
Märksõnad: sool, piim, juust, kakao, kohv, kristall, laktoos, ürt, rasv, pektiin, agar, jookürtsid, juustudanill, aroom, kaun, sugaritamiinanilliärske
Toiduainete õpetus - Kutsekool
28 allalaadimist, 0 arvamust
14
...: Mihkel Lembit Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tervislikud elukombed mõjutavad meie organismi positiivselt. Referaadist saab kokkuvõtliku ülevaate erinevatest taastumisprotseduuridest ja nende õigest metoodikast. Saab lugeda kuidas käia saunas ning kodus taastumiseks vajalikkudest asjadest. Lõhidalt on ka venitusharjutusest ning puu-, aed-, teraviljade kasulikust toimest meie organismile. Õige toitumine aitab vähendada organismi rasvasisaldust ja seeläbi langetada kehakaalu. TAASTUMINE SAUN Saunas viibimine aitab kehast väljutada sinna kuhjunud mürgiseid ainevahetuse lõpp-produkte (piimhape jm). Kui lihastes on piimhape siis on lihased väsinud ja kanged. Eriti käib see sportlaste kohta. Sauna peamine toime sportlasele ongi taastumise kiirendamine, see parandab und ja mõjub hästi psüühikale. Hästi mõjub saunas käik ...
Märksõnad: saun, sauna, rasv, organism, viljad, lest, vererõhk, vannid, stress, vereringe, närvisüsteem, kude, painduvus, söömine, värske, soojus, kaer
Kehaline kasvatus - Kutsekool
6 allalaadimist, 0 arvamust
33
...lleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi valmik üldse), elavad erinevates elupaikades ning neil on erinev funktsioon (valmikul paaritumine, vastsel varuainete kogumine). Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st. vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda ümber kookoni, millest lõpuks väljub valmik (nt liblikatel, vastne: röövik; konnadel (vaegmoone): kulles; imiussidel (vaegmoone) mitu vastsejärku: miratsiid, sporotsüst, reedia, kaks tserkaari, metatserkaar; lestadel nümf jne.) 9. Parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näiteid v...
Märksõnad: ussid, elund, rakk, emas, silm, sool, karp, putuka, vastne, epiteel, rakud, kere, elundid, vähid, vähk, magevee, valmik, moone, pärak, vöö, kalad
Vee elustik - Eesti Maaülikool
47 allalaadimist, 1 arvamus
19
LAANEMETS Olemus ?Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks – liigivaeseteks männi- ja kuusem etsadeks ning liigirikkaiks kuusem etsadeks. ?Levinud enam asti Lõuna-Eestis. ?Laanem etsad m oodustavad 23% Eesti m etsadest. ?Laanem etsad kasvavad laugete nõlvade jalam jääjärve eil, tasandikel, moreentasandikel, m oreenkattega m õhnastikel. ?Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad ? Jäänukid varasematest taigam etsadest ? Kasvavad iseloom ulikud taigam etsade liigid:harilik...
Märksõnad: laanemets, kuusk, kask, kuklased, ussilakk, valgejänes, sõnajalg, arukask, pohl, käbid, muld, loomad laanemetsas, võsaülane, rohurinne, sõrm, tarn
Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool
60 allalaadimist, 2 arvamust
9
Märksõnad: rakk, membraan, viirus, lipiidid, molekul, glükoos, organell, konna, valgud, rasvad, nukleiinhape, viirusosake, ensüüm, organelli, reaktsioon, loomadel
Bioloogia - Keskkool
3 allalaadimist, 0 arvamust
9
...ne alustab munemist peatselt pärast suguühte toimumist. Enamus taolistiivalisi muneb oma munad elusatesse või surnud taimekudedesse, suurem osa eristiivalistest aga kas otse vette või siis kinnitab sültja limaga ümbritsetud munakogumiku veetaimede veealustele osadele. Vesikiillased aga näiteks kasutavad munemissubstraadina veekogude kaldapinnast. Munast väljub eelvastne, kes on ümbritsetud kitiinkestaga. Eelvastse staadium kestab mõne minuti, seejärel kest puruneb ja sealt väljub vastne, keda nimetatakse ka nümfiks või neidiseks. Kiililiste vastsed elavad vees ja on samuti röövtoidulised. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Vastne kasvab suuremaks, kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. ...
Märksõnad: kiil, kiilid, kiililised, vastsed, putukate, vastne, tondihobu, rohe, sperma, lennul, isane, veetaimede, liigendiga, sugukonnad, sigimine, haarab
-
3 allalaadimist, 0 arvamust
6
...jad püsivad söögiõuntest kauem, vahel uue aasta või kevadeni välja. ’Van Eseltine’ – puhkedes on õienupud nagu fuksial, rasked ja rippuvad, poolenisti täidetud. Puu ei kasva väga suureks ning on meie talvede suhtes leplik. Iluõunapuu seast on valida ka rippuva võraga nn leinaõunapuu sorte, nt ’Red Jade’. Suureks ja laiavõraliseks kasvab ida-mariõunapuu. Alles hiljuti sai eestikeelse nimetuse meil haruldane japani õunapuu. Kes aga paradiisiõunapuud tahab istutada, peab taimeärist küsima sorti ’Dolgo’. Üleni tumepurpurpunase lehestiku ja tumepunaste õitega on iluõunapuu ’Royalty’. Loodusele on omane perioodiline kliimaolude kõikumine. Ohtlikud on liiga külmad talved, mida on juhtunud viimase sajandi jooksul kümmekond korda. Taimedele mõjub kehvasti ka järsk temperatuurimuutus, nagu oli 1940. Aasta jaanuari keskel, kui...
Märksõnad: oksa, oksad, õunapuu, lõikus, talv, põõsas, kontpuu, viljad, iluõunapuu, puudel, siberi kontpuu, võrsed, tüvi, praht, lumi, harvendamine, külmad
Ilutaimede kasutamine - Eesti Maaülikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
31
...iduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Paljunemine Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse.. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett. Samuti on nad tähtsad aineringes. Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. ohustatus Käsnasid oh...
Märksõnad: kude, rakk, organism, veri, närvisüsteem, veresoon, putuka, käsn, vereringe, vihmauss, rakud, kops, ämblik, peaaju, veekogu, silm, seenigu, kehaehitus
Bioloogia - Põhikool
55 allalaadimist, 2 arvamust
1
Mõisted Lahksuguline – Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline – Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng – Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng – Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine – Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine – Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö – Vastu hõõrudes vaheta...
Märksõnad: organism, peremees, viljastamine, vastne, nukk, parasiit, valmik, seemnerakud, looduslik tasakaal, konkurents, kiskja, seenjuur, hüüf, mütseel, röövloom
Bioloogia - Põhikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
20
... eriti nii varieeruva kujuga ning teravate okastega taimi. Esimese asjana, kui ma kuulen sõna kaktus, tulevad mulle kohe Ameerika filmidest need poolkõrbealadel paiknevad hiiglaslikud mehikese moodi kaktused meelde. 1. KAKTUSELISTE PÄRITOLU JA PAIKNEMINE Kaktuselised (lad. k Cactaceae) kuuluvad kaheiduleheliste taimede sugukonda ning neid on 2000-3000 liiki, mis on väga erineva kuju, välimuse ja suurusega. Kaktuseliste kodumaaks on Ameerika. Kõige rohkem liike on aga Mehhikos ja Argentiinas. Nad kasvavad kuni 4500 m kõrgustel aladel (Peruu, Boliivia ja Tšiili Andides). Tüüpilisemad kasvukohad on troopilised ja lähistroopilised poolkõrbed, vähesed liigid kasvavad vihmametsades epifüütidena. Kaktuseid leidub tulnukliikidena ka teistel mandritel. Mõnikord võivad segadust tekitada ka liigid, mis kaktustega välimuselt sarnanevad (konve...
Märksõnad: kaktus, kaktus, kaktused, jõulukaktus, internet, muld, varre, kaktuselised, lill, hooldamine, okkad, väetamine, õied, toataimed, kasvatamine, haava
Uurimistöö - Keskkool
17 allalaadimist, 1 arvamus
5
Materjalis on juttu paljunemisest. Kuidas see toimib jne. Suguline ja mittesuguline paljunemine, mitoos ja meioos. Väga põhjalik materjal kontrolltööks kordamisel.
Märksõnad: rakk, kromosoomid, mitoos, kääviniidid, viljastumine, meioos, menstruatsioon, moondega areng, profaas, moondega, metafaas, anafaas, telofaas
Bioloogia - Keskkool
22 allalaadimist, 0 arvamust