50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Manna321
Õppematerjali autor
Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest.
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5;
madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam- vähem ühesugune? Sest seda mõjutab Põhja- Atlandi hoovus ja läänetuuled. 5. !!!!!!!!!!!Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? 6. !!!!!!!!!!!!!!Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis? Sest eesti saab Põhja-Atlandi sooja hoovuse ja Eesti on ookeanist kaugel, aga Põhja-Ameerika on ookeanile lähedamal ja sellepärast on seal ka külmem. Eestis on suurem albedo (päikesekiirgus) kui Siberis. 8
Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest.
Tunda nad ära ka pildil, sh pankrannik. Vihik · Laidrannik- rtüüp, kus on madalat rannajoont liigestavad madalad väiksed saared ehk laiud esineb Eestis Väinameres ja vahemeres. · Skäärrannik- rtüüp, kus erkival laugrannikul paiknevad skäärid esineb Rootsis, Norras. · Fjordrannik-rtüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed esineb Norras, Põhja-Iirimaal, Alaskal, Islandil 9. Millest toituvad Eesti jõed ja järved? Töölehed · Jõgi: sademed, põhjavesi, lumesulavesi · Järved: sademed, põhjavesi, lumesulavesi, jõgede sissevool 10. Jõe iseloomustamine: lähe, suue, langus, parempoolsed ja vasakpoolsed lisajõed, toitumine, vooluhulga iseloomustamine ja põhjendamine hüdrograafi ja atlase abil. Tööleht 11. Üleujutuste põhjused ning ärahoidmise võimalused. Tööleht Kiire lumesulamine, inimtegevus, merevee ootamatu tõus, metsade ulatuslik maharaiumine,
Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.- Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo kuivendamisel, esineb tuuleheidet, kuivad puud. Puu- ja põõsarinne: vanad, kõdunevad ja surnud puud (kuused nt), männid, sookased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: alustaimestik liigivaene, surnud puud annavad elupaiku paljudele liikidele,putukate vastseid otsivad rähnad, must-toonekurg, 15 suursamblikku, 3 punases raamatus, kopsusamblik. 1.3. Vääriselupaigad (täis)väärtusliku metsabiotoobi näitena.
segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V: Riimveega on kohanenud vähesed liigid, mistõttu on välja kujunenud omanäoline elustik, mis on küll liigivaene, ent isendirikas. 7. Kirjelda Läänemere veesamba kihistumist. V: 40-60m sügavusele ulatub väiksema soolsusega veekiht, sügavamale jääb püsiva temperatuuriga soolasema vee kiht. 8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini? (sh Eesti rannikumeres)? V: Keskmiselt jäätub talvel 45% Läänemerest 9. Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul? V: Läänemere veetase kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida omakorda võimendab sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. 10. Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised mered? V: Läänemerel on väike veemass ja kehv veevahetus. 11. Kuidas võivad Läänemerre sattunud saasteained mõjutada inimeste tervist?
vähese soolsusega. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V:Riimveega on kohanenud vähesed liigid ja st on kujunenud välja omanäoline elustik. 7. Kirjelda Läänemera veesamba kihitumist. V:Veesammas on vertikaalselt kihistunud. U 40-60 m sügavuseni ulatub väiksema soolsusega veekiht, mille ülaosa päikesekiirguse tõttu kergelt soojeneb. 8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini (sh Eesti rannikumeres)? V:Põhja-Euroopa osad. 9. Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul? V:Kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. 10. Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised mered? V: 11. Kuidas võivad Läänemerre sattunud saasteained mõjutada inimeste tervist? V:Merre sattunud saasteained võivad sattuda toiduahelasse. 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid