50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 42 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
224 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Toomas Treiman
Õppematerjali autor
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat. Seepärast on tervist tugevdavad abinõud ja harrastused vanemas eas veelgi olulisemad kui keskeas. Nii näiteks suureneb liikumise tähtsus vananedes üha enam. Vanuritel on rohkem neid haigusi, mis soodustavad teiste haiguste teket. Seega tuleb erilist rõhku p
Suremine on elu viimane toiming. Suremine tähendab maapeale elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Erinevalt sündimisest eelneb surmale teatud protsess (suremise protsess) , milles indiviid ise aktiivselt osaleb. Ainus kindel asi meie elus on see, et me kõik kord sureme, kuid me ei tea, millal, kus, miks ja kuidas see toimub. Selline surmaga seotud teadmatus tekitab ebameeldivaid tundeid enda või lähedase surma peale mõeldes. (Roper jt 1999) Surm võib saabuda järsku, näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmaeelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädalal jooksul. Kui aga on tegemist halva prognoosiga kroonilise haiguse või vaid osalise taastumisega akuutse haigusest, võib suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Surmaeelse haiguse kestvus võib olla väga erinev. Definitsiooni kohaselt on surmaeelne haigus selline haigus, mil
autonoomiat ja iseseisvust. WHO järgi võimaldab aktiivne vananemine inimestel kasutada oma füüsilist, sotsiaalset ja vaimset potentsiaali kasutada kogu elu vältel. ● Milleks on vaja eraldi eakate arsti ehk geriaatrit? Vanemaealisel inimesel on mitu haigusi korras, mistõttu on üsna tavapärane, et eakas patsient ringleb ühe arsti juurest teise juurde, ühest raviasutusest teise, ometi jäävad tema probleemid lahendamata. ● Geriaatria - gerontoloogia rakendus, mille sihtrühmaks on ägedate ja krooniliste haigustega ning elulõpu hooldust vajavad vanemaealised inimesed. ● Mis on geriaatrilise sekkumise kõige olulisemateks sihtideks? Funktsionaalse seisundi, elukvaliteedi ja iseseisva toimetuleku parandamine. ● Kes on geriaatriline patsient? Ühe või mitme terviseprobleemiga patsient, kelle tervise- ja toimetuleku seisund vajab
ülesannetega ning olla tunnustatud, armastatud ja teiste poolt tähele pandud. Bioloogiline vanus- füüsiline näitaja Reeda pikkus vähenenud 2cm, rüht natuke kaldus ettepoole vastupidavus väsib ruttu ja vajab lühiajalist puhkust, kiirus ei ole see, mis ennem oli, nägemisteravus kasutab lugemisprille. Psühholoogiline vanus Levinsoni järgi Reet asub hilises täiskasvanu eas. UNESKO kriteeriumite järgi tema on noor eakas ja rahvusvahelise Gerontoloogia ühingu klassifikatsiooni kohaselt( 59-74) keskeas. Ta tuleb hästi toime oma füüsise muutuste ja tervisehäiretega ja otsib oma energiale uue rakendusala (huvi-ja seltsitegevus, ühiskondlik aktiivsus, lapselapsed) Personaalne vanus-eakaReeda subjektiivne suhtumine oma vanusse tunneb ennast "hinges" 5-10 aastad noorena kui tegelikult. Seega on vananedes head tervist silmas pidades tema jaoks oluline säilitada nooruslik mõtteviis
Tartu: Eesti Koopmans, R. T. C. M., Molen, M., Raats, M., Ettema, T. P. (2009). Neuropsyciatric symptoms and quality of life in patiens in the final phase of dementia. International Journal of Geriatric Pyschiatry 24: 25-32 . Linnamägi, Ü., Asser, T. (2004). Dementne inimene- koormus ühiskonnale. Eesti Arst, 83 (4), 256-261. Linnamägi, Ü., Braschinsky, M., Saks, K., Võrk, E., Lääts, T. (2008). Käsiraamat Õendushoolduse osutamise nõuded. (2007). Eesti Haigekassa, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsion, Hooldusravi Osutajate Ühendus, Eesti Õdede Liit. http://www.legeartis.ee/failid/File/Hooldusravi%20tegevusjuhend_10.07.2007.pdf (03.09.10). McCloskey, R. M. (2004). Caring for Patients With Dementia in the Acute Care Environment. Geriatric Nursing, 25 (3), 139-144. Woods, B., Thorgrimsen, L., Spector, A., Royan, L., Orrell, M. (2006). Improved quality of life and cognitive stimulation therapy in dementia. Aging & Mental Health, 10(3), 219-226.
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm Allergia
2. Kohanemine pensionile jäämise ja vähenenud sissetulekuga. 3. Kohanemine abikaasa surmaga. 4. Oma eagrupiga täpse osaluse loomine. 5. Sotsiaalsete ja kodanikukohustuste täitmine. 6. Rahuldavate füüsiliste elutingimuste loomine. KASUTATUD KIRJANDUSALLIKAD Saarma, J. (1992). Vananemine ja psüühika.- Tallinn: Valgus, Eakate vananemise kogemused Eestis ja Soomes. (2008). Artiklite kogemik. TLÜ KIRJASTUS. Tallinn, Soots, A. (1999). Kriis ja kriisisolija abistamine. Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon.. Tartu, Kindro, A. ,(2005). Isiksus. Tallinn. Mondo Tilvis, R., Sourander,L. (1993).Geriaatria.Medicina, . , , . , . (2007). ; .: . , . (2002). . ,,- " K, . ., , . . (2003). . . ,,".
Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses? · Kirikuseadus käskis rikastel aidata vaeseid 3. K
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid