Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika voolutugevus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?
  • Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temp-st?
  • Mis on ülijuhtivus ning mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht?
  • Mis on konstantne jada- mis rööpühenduse korral?
  • Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget?
  • Kuidas need vooluringi ühendatakse?
  • Mis on elektromotoorjõud?
  • Mis on sisetakistus?
  • Kuidas arvutatakse?
  • Mis on galvanotehnika?
  • Mis on p-pooljuht n-pooljuht pn-siire?
  • Kuidas pooljuhi sõltuvus sõltub temperatuurist?
  • Mis on LED ehk valgusdiood?
  • Mis on vahelduvvool ja kui suur on selle sagedus Euroopas?
  • Miks kasutatakse kaitsmeid elektrivoolu võrgus ja kuhu need ühendatakse?
  • Mis on generaator?
  • Milliseid liike tead?
  • Mismoodi toimivad?
  • Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi?
  • Mis on aktiiv-ja hetkvõimsus?
  • Mis on trafo Miks ja kuidas kasutatakse?
  • Kus kasutatakse elektromagnetlaineid?
  • Mida näitab temp ja kuidas on seotud osakese liikumine kiiruse ja kineetilise energiaga?
  • Mis on ja kuidas tekib sisehõõre?
  • Kuidas saab siseenergiat gaasis muuta?
  • Millest sõltub töö gaasi paisumisel?
  • Mida näitab soojusmasina kasutegur?
  • Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat?
  • Mida näitab entroopia?
  • Mis on külmkapp ja konditsioneer?
Füüsika voolutugevus #1 Füüsika voolutugevus #2 Füüsika voolutugevus #3 Füüsika voolutugevus #4 Füüsika voolutugevus #5 Füüsika voolutugevus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 175 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MeeriOnTark Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

-takistuse temperatuuritegur Mida suurem juhi mõõt ja mida kõrgem temp. seda suurem on ka takistus. 68. Ohmi seadused. Takistuste jada- ja rööpühendus Jadaühendus I=I1+I2+I3 U=U1+U2+U3 R=R1+R2+R3 N=N1+N2+N3 Rööpühendus: I=I1+I2+I3 U=U1+U2+U3 1/ R=1/R1+1/R2+1/R N=N1+N2+N3 Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. . Ohmi seadus vooluringi osa kohta ­ voolutugevus vooluringi osal on võrdeline pingega selle otstel. I = E / (R+r) E-vooluallika elektromotoorjõud R-välistakistus r-sisetakistus. 69. Alalisvoolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus A=qt=IUt=I2Rt N=A/t=IU=I2R Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q= I2Rt 70. Magnetvälja põhiomadised. Magnetinduktsioon. B-vektor Iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja

Füüsika
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

vooluallika tagasi lähtekohta. Vooluallika elektromotoorjõuks nimetatakse vooluallika poolt tehtud kõrvaljõudude tööd ühikulise laengu ümberpaigutamiseks ühelt klemmilt teisele. Elektromotoorjõu ühikuks on seetõttu üks dzaul kuloni kohta ehk üks volt. [] = 1V Vooluallika elektromotoorjõud on üks volt siis, kui ühekulonilise laengu ümberpaigutamisel tema ühelt klemmilt teisele teevad vooluallikas mõjuvad mitteelelktrilised jõud tööd ühe dzauli. 41. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja ­tihedus Elektrivoolu olulisemad toimed on järgmised: 1. Soojuslik. Kui vabad laengukandjad aines liiguvad, põrkuvad nad aine molekulidega ja panevad nad intensiivsemalt võnkuma. Selle tulemusel kasvab aine temperatuur. Kasut: hõõglampides, küttekehades ja elektrikeevituses. 2. Keemiline. Kui vabadeks laengukandjateks aines on negatiivsed ja positiivsed ioonid, saab elektrivoolu kasutada ainete eraldamiseks elektrolüüdilahustes. Lahusesse erineva

Füüsika
thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

Plaatkondensaatori 0 S S ­ katete ühispindala, d ­ katete vahekaugus, elektrimahtuvus C= ­ katetevahelise aine dielektriline läbitavus, 0 ­ elektriline konstant d II. Alalisvool Elektrivool on vabade laetud osakeste suunatud liikumine. Voolutugevus q I ­ voolutugevus (1A), I = t q ­ juhi ristlõiget läbinud laeng, t ­ kulunud aeg Elektritakistus l R= R = R0 (1 + t ) ­ aine eritakistus, l ­ juhi pikkus, S ­ juhi ristlõike pindala S R0 ­ takistus 0°C juures, ­ takistuse temperatuuri tegur

Füüsika
thumbnail
7
docx

Füüsika ülijuhtivus

FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile.

Elektriõpetus
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.

Füüsika
thumbnail
6
doc

Füüsika 1

Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks jõududeks. Kõrvalisi jõude tekitav seadeldis kannab vooluallika nime. Juhte millede potensiaalide vahet säilitatakse, nim vooluallika klemmideks. Kui voolu suund juhis ei muutu, siis nim voolu alalisvooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I=dq/dt Voolutugevuse ühikuks on (A)amperVoolutugevus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j=dI/dS; j =env , kus j- voolu tihedus (A/mm) e-laengukandjate laeng, n-laengukandjate arv, v -laengukandjate suunatud liikumise kiirus. 4p

Füüsika
thumbnail
2
docx

Füüsika elektrivool

1.Mis on vahelduvvool ja sagedus? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. 2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud väärtus ja kuidas hetkeväärtus sõltub ajast? (VALEM) Hetkeväärtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud väärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. 3. Mis on faasi- ja nulljuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed? Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele. 5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2).

Füüsika
thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd.

Füüsika



Lisainfo

Leiab küsimused füüsika soojusõpetuse küsimusteleVoolutugevus, takistus, ülijuhtivus, ohmiseadus, elektromotoorjõud, vooluringi enda takistus, plasma, pooljuhid, kiip, lühis, generaator, siseenergia, hetkvõimsus, isoprotsessid jne...

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun