Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria füüsika - 22 õppematerjali

Füüsika >> Füüsika
thumbnail
5
doc

Testi küsimused-vastused 1.-10. loeng

Test Loeng 1. Arvutüübid: · Naturaalarv ­ positiivsed arvud (0 kaasa arvatud) ilma komakohata nt. 1,2,3,4, ... ,29 jne · Täisarv ­arvud ilma komakohtadeta, ka negatiivsed nt. 1, 2, 3, 45 jne · Ratsionaalarv ­on liht- ja liitmurrud.. väljendavad täisarvude arvude suhet üksteisesse · Reaalarv ­kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud. · Kompleksarv - arv, mis sisaldab reaalosa (tavaline reaalarv) ja imaginaarosa (reaalarv korrutatud i = ruutjuur(-1) ) Püsikoma- ja ujukoma-arv, nende võrdlemine. Püsikomaarv ­ arvud nt. 0.000004, 0.0000213 Ujukoma arv- kui püsikomaarv on liiga pikk st. liiga palju nulle pärast koma, siis tuuakse sobiv 10 aste sulgudest välja. Nt 4*10-4 4,56*10-23 Loeng 2. Suurused: · Pikkus parameeter ruumi ulatuse mõõtmiseks, 1 m · Aeg parameeter ajavahemike mõõtmiseks, 1 s · Kiirus näitab, mitu ruumiühikut liigub keha ühes aja...

Füüsika → Füüsika
242 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Seadused ja valemid

Seadused ja valemid Loeng 11. Coulomb'i seadus (vektorkujul!). Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. , Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi: Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. Gauss'i teoreem. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna...

Füüsika → Füüsika
340 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

Pilvede tekkimine ­soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. P ja K paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. Kiudrünkpilved on valged õhukesed räitsaka- või puuvillatopikujulised; võivad esineda peenikeste lainetena. Päike ja kuu p...

Füüsika → Füüsika
103 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskonnafüüsika

KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcT...

Füüsika → Füüsika
126 allalaadimist
thumbnail
57
pdf

Füüsika 5-nda kt variandid

c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrru...

Füüsika → Füüsika
209 allalaadimist
thumbnail
0
xmcd

Inertsmomendi määramine

docstxt/12407862194016.txt

Füüsika → Füüsika
102 allalaadimist
thumbnail
0
xmcd

Rööbiti ühendatud takistuse viga

docstxt/12431891454016.txt

Füüsika → Füüsika
53 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

14 ristkoordinaadid x, y, z); öeldakse, et kaootiliselt liikuval molekulil on kolm vabaduseastet. Liikumise täielik kaootilisus tähendab seda, et igal ajahetkel on molekulide kiiruse kõigi kolme koordinaattelje sihiliste projektsioonide kaudu arvutatud keskmised kineetilised energiad võrdsed. See on statistilise füüsika üks alusprintsiip: kaootilise liikumise energia on jaotunud võrdselt vabaduseastmete vahel. Seega temperatuuri muutudes 1 K võrra muutub molekulide kaootilise liikumise keskmine kineetiline energia 1/2 k võrra iga vabaduseastme kohta. Tasakaaluolekus on termodünaamilise süsteemi kõik oleku parameetrid omavahel seotud ühe matemaatilise seosega, mida nimetatakse olekuvõrrandiks. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi saame valemitest (5.1) ja (5

Füüsika → Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär ­ maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ­ ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär ­ atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori koh...

Füüsika → Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

2 suuruselt pinnalt normaali suunas temperatuuril 20,45,5 K), 1 mool-1 mol (on ainehulk, milles on sama palju 12 elementaarseid osakesi nagu on süsinikuaatomeid 0,012 kg-s puhtas C isotoobis). Dimensioonivalem on seos, mis näitab, kuidas muutub mingi suurus baasühikute muutmisel.Üldkujul: dim (suurus)=L a M b T g I d O e N v J k . dim (F)= (m*a)= kg*m*s -2 8. Nimeta füüsika universaalsed seadused mis on kasutusel bioloogias, keemias ja meditsiinis? Bioloogias, meditsiinis ja keemias kasutatakse: 1.Energia jäävuse seadust 2.Impulsi jäävuse seadust 3.Elektrilaengu jäävuse seadust 9. Milliste mõõtmiste teostamisel kasutatakse bioloogias, meditsiinis ja keemias füüsikalisi mõisteid? Füüsikalisi mõisteid kasutatakse: taime kasvu kiiruse , looma liikumise, vere ringlemise jms. kiirused ja kiirendused;

Füüsika → Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Füüsika 2 ül lahendamine

,.Lo3- og t iq^*;er""re-, u! --77- 4ri.ni r- ;ffi-= 6:ffi" h, q" 11/ 1 l rl t' ENr." l".l/ ( ttl z la!-,t *"JJ"... ggi:rch*e+, .-> "'l^^^" c- J' , , = . ; ' | - | o{7 | oa . ro, ...

Füüsika → Füüsika
419 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Füüsika eksami konspekt

TEST Loeng 1 - Naturaalarv ­ loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv ­ kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv ­ reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv ­ kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv ­ arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastav...

Füüsika → Füüsika
274 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laboratoorne töö nr 1

Füüsika laboratoorne töö nr 1 1. Mis on mõõtmine? Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. 2. Milliseid mõõtõhikuid kasutab SI pikkuse, aja ja massi mõõtmiseks? Pikkus- meeter Aeg- sekund Mass- kilogramm 3. Kuidas leitakse mõõtarv? Mõõdetava suuruse väärtuse leiame tema võrdlemisel eelnevalt kokku lepitud samanimelise suuruse - mõõtühikuga. Saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks. 4. Mis on mõõteviga? Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 5. Kuidas määratakse riistaviga? Riistaviga on mõõteriista ebatäpsusest tingitud viga. Riistaviga on reeglina püsiv, st. ta ei muutu mõõtmiste käigus - järelikult on ka saadav mõõtarv kogu aeg kas pisut suurem või pisut väiksem mõõdetava suuruse tegelikust väärtusest. Niisugust püsivat kõrvalekallet nimetatakse süstemaatiliseks veaks, tema suurust saab mä...

Füüsika → Füüsika
371 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Poolestusaeg

poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus ehk siis aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra esialgsest aktiivsusest. See on aeg, mis on vajalik, et pooled ebastabiilsed aatomituumad ainetükis sellest närvilisest olekust vabaneksid. Misasi see fucking avtiivsus on?! Kui aine sisaldab radioaktiivseid tuumi, siis ta kiirgab. Seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. Radioaktiivsus on seega aine omadus, mille mõõduks on selle aine aktiivsus. Aktiivsus väljendab seda, kui palju või vähe radioaktiivne on üks teatud hulk ainet või ainete segu. Aktiivsuse ühikuks on bekerell (lühend Bq). Üks bekerell tähendab, et teatud aines toimub üks tuumamuutus (ühe tuuma ebastabiilse oleku kadumine) sekundis. Mida rohkem aga tuumamuutusi toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekere...

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Füüsika eksam inseneri erialadele

Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv ­ loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv ­ kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv ­ need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja se...

Füüsika → Füüsika
381 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Audiomeetria

Audiomeetria Reili Liiver EG mag I 06.10.2011 Kasutatud allikad 1. South, T. Managing noise and vibration at work. Great Britain: Biddles Ltd, King's Lynn, Norfolk, 2004. - 278 lk. 2. Müürsepp, J., Siirde, T. Audiomeetria. Tallinn: Solvay Farmaceutica, 2010. - 144 lk. 2 Mis see on? [1] Audiomeetria on kuulmisvõime testimise protsess Audiomeetrid on vahendid, millega testitakse inimese kuulmislävi Uuritav ütleb iga testi sageduse, mille juures ta otsustab, et tegemist on kõige vaiksema heliga, mida ta on võimeline kuulma 3 Rahvusvahelised standardid, mis sisaldavad audiomeetria protsessi [1] IEC 60645, osa 1 ­ kirjeldab audiomeetrite karakteristikuid, mida kasutatakse erinevat tüüpi kuulmistestides ISO 8253 ­ sisaldab infot testimise keskkonna ja ...

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika KT ülesanded

Füüsika eelmise KT 1.Kirjutage järgnevad arvud 10 astmetena : 1.88077*10-4=1*10-4+8*10-5+8*10-6+7*10-8+7*10-9 23003060=2*108+3*107+3*104+6*102 Teisendage ujukoma-reziimi: 983000000=9,83*108 0.0721=721*10-4 2. Kangile, mille õlad on omavahel 90-kraadise nurga all, on riputatud koormised. Esimese koormise mass on 4000g ja ta asub 30 cm kaugusel pöörlemisteljest, teisele õlale riputatud koormise mass on 1600g ja ta on teljest 80cm kaugusel. Millises asendis jääb kang tasakaalu? = 90° F1=F2 m1=4000g=4kg m1l1sin=m2l2sin(-) l1=30cm=0,3m m2l2cos(90-) m2=1600g=1,6kg l2=80cm=0,8m =? =46°50'52'' =90°- =43°09'8'' V: Kang on tasakaalus kui õlg raskusega 4kg horisontaalist 43°09'8'' nurga all. 3.Kiirusega 30 m/s liikunud mootorattur pidurdas, tekitades sel teel liikumisele va...

Füüsika → Füüsika
145 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika laboratoorse töö nr 2 küsimuste vastused

Füüsika laboratoorse töö nr 2 küsimuste vastused 1. Mis on otsene ja kaudne mõõtmine: Otsene mõõtmine on selline mõõtmine, mille korral mõõdetava suuruse otsitav väärtus saadakse katseliselt samaliigilise suuruse väärtusega võrdlemise tulemusena, näiteks pikkuse mõõtmine joonlauaga. Kaudne mõõtmine on selline, mille korral mõõdetava suuruse otsitav väärtus saadakse teiseliigiliste suuruste mõõdetud väärtustest, mis on seotud mõõdetava suurusega teadaoleva sõltuvusega, näiteks elektrilise võimsuse mõõtmine, lähtudes voolu ja pinge otsemõõtmise tulemustest. 2. Kaudse mõõtmise viga sõltub vea leidmise valemi kõigi liikmete (argumentide) vigadest 3. Mis on ,,halvima võimaluse meetud" . kasutatakse juhul, kui valemis on tegu liitmise või lahutamisega. Tulemuse vea leidmiseks tuleb liita kõigi valemisse kuuluvate suuruste absoluutsed vead: 4. Mis vahe on absoluutsel j...

Füüsika → Füüsika
176 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

Planetaarne mudel ja Bohr'i postulaadid. Osakese lainepikkuse valem ja selle rakendus Bohr'i orbiitidele. Määramatuse relatsioon ja Pauli keeld. Üldistatud Balmeri valem. Aga esimene asi, mida tegid teoreetikud, oli üldistatud Balmeri valem. Nimelt märgati, et kui kirjutada Balmeri valem ümber sageduste jaoks ( ), saame Balmeri valemi asemel Mis kõige põnevam - sellises formalismis tulid valemite kordajad kõigi seeriate jaoks ühesugused. Nii saadigi füüsika edasist arengut suuresti mõjutanud valem Hz on nn. Rydberg'i konstant. Vesiniku spektrijoonte omavahelist paigutust saab kirjeldada täisarvulist argumenti sisaldavate valemite abil. Vesinikuaatom Sageduste näiliselt regulaarne paigutus lausa meelitas otsima valemeid atomaarse kiirguse sageduste arvutamiseks. Esimese sellise valemi leidis 1885. a. J. Balmer vesiniku optilise kiirguse tarbeks.

Füüsika → Füüsika
214 allalaadimist
thumbnail
57
pdf

Füüsika kontrolltöö nr. 5 - VONKUMISED ja LAINED

c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrru...

Füüsika → Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Newtoni dünaamika

põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Et tegu on kogu füüsika seisukohalt äärmiselt olulise momendiga, anname ka Newtoni originaal-formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.

Füüsika → Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika definitsioonid

Naturaalarv - Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ...; kõikide naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude kaks põhilist otstarvet on loendamine ja järjestamine. Täisarv - Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena. kasutatakse indeksitena mitmekomponendiliste objektide (maatriksid, vektorid, tensorid etc.) juures ning arvuridade kirjapanekul (summeerimisindeksid). Kõikide täisarvude hulka tähistatakse tavaliselt sümboliga Z. Täisarvude hulgal on defineeritud liitmine, lahutamine ja korrutamine ning lineaarne järjestus. Täisarve ei saa jagada, sest siis pole tulemuseks enam täisarv. Ratsionalarv ­ arv, mida saab esitada kujul a/b , kus a ja b on täisarvud ning b0 . Ratsionaalarvude tähis on Q. Kompleksarvude hulk- Kompleksarvud on algebraline süsteem, mis lubab kirja panna suvalise astme võrrandi lahendeid. Koosneb reaal- osast (tavaline reaalarv) j...

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun