Füüsika 12kl astronoomia (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

63

pptx

Tuumafüüsika ja elementaarosakeste füüsika

Poolestusaeg (mõned näited) 3 1 H 12,3 a 14 6 C 5730 a 226 88 Ra 1622 a 235 92 U 8,9*108 a 238 92 U 4,5*109 a 234 90 Th 24,1 päeva Lühidalt... Alfa osake on heeliumi aatomi tuum. Beeta osake on elektron. Gamma kiirgus on suure energiaga footonite voog. 21 Radioaktiivsuse avastamine 1896. a. märkas prantsuse füüsik Antoine Becquerel, et valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati kolb uraanisooladega. Katsete seeria abil tegi ta kindlaks, et uraaniühendeist lähtub suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis mõjub fotoplaadile analoogiliselt valgus või röntgenikiirtega. 22 Radioaktiivsuse avastamine Kuna uraani kiirguse intensiivsus ei sõltunud välistingimustest, vaid üksnes uraani kogusest, luges ta selle

Füüsika

13

docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

kiirgamisel. Kui elektron, liikudes ümber tuuma, kiirgab pidevalt elektromagnetilisi laineid, siis aatomi energiavaru peab vähenema. Aatomi energia vähenemisel peab tiirlev elektron pidevalt lähenema tuumale ja elektriliste tõmbejõudude tõttu kukkuma lõpuks tuuma. Aatom kaotab oma elektronkatte ja koos sellega ka oma füüsikalised ja keemilised omadused. Aatomid on aga väga püsivad süsteemid. 1913. a. lõi taani füüsik Niels Bohr teooria, mis käsitleb aatomite energia kiirgamist ja neelamist. Bohri postulaadid: ( postulaat ­ põhieeldus, teooria või mõttekäigu aluseks võetav väide, mille kehtivust eeldatakse.) 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust

Füüsika

1

doc

Füüsika – Tuumafüüsika

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Tuumafüüsika Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid, tema läbimõõt on suurusjärgus 10 -15 m. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist, tema tihedus on 10 18. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Aatomnumber e. laenguarv e. laeng z näitab tuuma laengut e. prootonite arvu. Neutron on elektriliselt neutraalne osake, mis vastavalt suurendab tuuma massi

Füüsika

5

docx

Füüsika 12kl

1. Tahkise ehitus ja ülekandenähtused tahkistes molekulide vahel on tugev vastastikmõju, mille tõttu molekulid paiknevad korrapäraselt moodustades kristallstruktuuri Ülekandenähtused: 1) soojusjuhtivus - tavaline omadus, toimib hästi (molekulide vastastimõju tulemusena. Kõrge ja madala temperatuuri vahe); 2) difusioon - võimalik ainult kristallstruktuuri lõhkumisel (ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele); 3) konvektsioon (ainevoolud ei teki) 4) sisehõõre (tahkes kehas ei saa mingi keha selles liikuda) puuduvad. 2. amorfne aine - on sellised tahked ained, millel puudub korrapärane kristallstruktuur ehk kristallivõre. Näiteks klaas,pleksiklaas, enamik plastmasse, kumm, 3. isotroopia - aine füüsikaliste omaduste (nt elastsuse ja elektrijuhtivuse) sõltumatus suunast. Isotroopsed on vedelikud, gaasid ja amorfsed ained. anisotroopia - kui vähemalt mõned selle aine omadused sõltuvad suunast. Enamasti kristalse struktuuriga tahked ained 4. Sulami

Elektriõpetus

8

doc

Füüsika: olekud, aatomid, tuumareaktsioonid, universum

FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS ­ (viimane) 6.kursus ­ 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik ­ gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik ­ tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon ­ ühe aine molekulide

Füüsika

16

doc

Poska füüsika suuline arvestus

FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS – ROUND 2 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik – gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik – tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon – ühe aine molekulide tungimine teise aine mole

Füüsika

14

docx

12. klassi kordamisküsimused füüsikas

See tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spekter optilises osas. Laserkiirgus tekib kui aatomeid sunnitakse sähvatama kooskõlastatult, koherentselt, see on suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 50. Milline on valgus laseri kiirgusvihus? Laseri kiirgusvihus olev valgus on ainusageduslik ja ühevärvuslik. 2. osa ,,Relatiivsusteooria. Tuumafüüsika. Elementaarosakeste füüsika." 1. Millega tegeleb relatiivsusteooria? Relatiivsusteooria jaguneb kaheks: üldrelatiivsusteooriaks ja erirelatiivsusteooriaks. Esimene käsitleb aega, ruumi ja raskusjõudu, teine sirgjooneliste liikumiste mehaanikaga. Relatiivsusteooriat vajame suurte kiiruste puhul. 2. Milles seisneb kiiruse suhtelisus. Kiiruse suhtelisus seisneb liikuvale objektile vastassuunas vastu liikumises. 3. Milliseid süsteeme nimetatakse inertsiaalsüsteemideks?

Füüsika

8

doc

Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud

RELATIIVSUSTEOORIAD ERIRELATIIVSUSTOORIA ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA peamiselt LIIKUMISE KOHTA LIIKUMINE+GRAVITATSIOON (kiirus)v<>C(valguskiirus) Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents.auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(kui võrdselt kiirusega-muutub olematu

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (1)