Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega

24

doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega

Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi

Füsioloogia

20

docx

Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA

FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt osaleb hüübimises 7.

Õendus

34

pdf

FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019

FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas.

Füsioloogia

78

doc

Exami küsimused 2005

FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub

Inimese anatoomia ja füsioloogia

15

doc

Kordamisküsimused (vastused)

Füsioloogia eksami küsimused. 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja organismidel. Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia (

Füsioloogia

40

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus. Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniidina soolde ja sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin tekib heemi laguproduktina põrnas, maksas ja luuüdis. Bilirubiini võimalikud funktsioonid: antioksüdant; imuunmodulaator. *Maksa funktsioonid: I. Sapi süntees · Sapphapete süntees

Bioloogia

40

docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus. Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniidina soolde ja sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin tekib heemi laguproduktina põrnas, maksas ja luuüdis. Bilirubiini võimalikud funktsioonid: antioksüdant; imuunmodulaator. *Maksa funktsioonid: I. Sapi süntees · Sapphapete süntees

Anatoomia ja füsioloogia

7

pdf

Eritumine

A. Vahtramäe 2012 2 arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- e. tubulaarseks pooluseks. Eriline on veresoonte läbimõõt päsmakeses nimelt on viimasoone läbimõõt vaid 1/5 toomasoone läbimõõdust Selline veresoonte diameetrite erinevus koos teiste mehhanismidega tagab päsmakese kapillaarides suhteliselt kõrge vererõhu 65 - 70 mmHg. See on vajalik püsivaks uriini tekkeks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling

Meditsiin