Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil (0)

Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil
Uurimistöö "Fundamentaalanalüüs ettevõtte tasandil" on kirjutatud 1997 aastal. Töö on kirjutatud ajal, kui Tallinna Väärtpaberibörs oli uus ja ilus asi, mis genereeris rikkust ja kus langused oli tundmatud.
1. Sissejuhatus
Fundamentaalanalüüsi ettevõtte tasandil kasutatakse hinnangu andmiseks ettevõtte finantsolukorra kohta. Fundamentaalanalüüsi võib teostada kas praeguse olukorra või eelnevate perioodide kohta, samuti võib teha prognoose tuleviku kohta. Fundamentaalanalüüsi teostavad nii firma tegevjuhid kui ka aktsionärid (ka tulevased potentsiaalsed aktsionärid), samuti äripartnerid kreeditorid , audiitorid ja ülejäänud asjast huvitatud isikud.
Fundamentaalanalüüs seisneb vajalike fundamentaalnäitajate arvutamises ja nende interpreteerimises. Erinevatel analüüsijatel on erinevad eesmärgid analüüsi teostamiseks ja sellest tulenevalt võivad erinevate analüüsijate poolt teostatud analüüsid teineteisest erineda. Näiteks on aktsionärid huvitatud eelkõige aktsiate tulususe näitajatest, tarnijad aga hoopis likviidsusnäitajatest jne.
Ettevõtte tasandil fundamentaalanalüüsi tehes keskendutakse küll põhiliselt uuritava ettevõtte aruandluse analüüsimisele, kuid piisaval määral tuleks jälgida siiski ka taustsüsteemi kus antud ettevõte tegutseb. See tähendab, et pole ilmtingimata vaja teostada põhjalikku fundamentaalanalüüsi globaal-, riigi-, või majandusharu tasemel, samas edukas ettevõttetasandi fundamentaalanalüüs eeldab nimetatud asjadega kursis olemist, kusjuures tähtsaimaks sellest loetelust võiks pidada vastava majandusharu uurimist .
Fundamentaalanalüüsi teostades tuleks esmalt kindlaks määrata analüüsi eesmärgid, see tähendab panna paika küsimused millele soovitakse vastust saada. Tavaliselt huvitab analüüsijat ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused aruandeperioodil, samuti ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed ning võimalikud variandid ettevõtte tegevuse edendamiseks tulevastel perioodidel .
Analüüs teostatakse põhiliselt firma majandustegevuse aruandlusele tuginedes, see tähendab lähtumist bilansist, kasumiaruandest, aastaaruande lisadest, samuti ka ajalehtede artiklitest, juhatuse sõnavõttudest, ettevõtte pressiteadetest ja kõikvõimalikest muudest allikatest saadud materjalidest . Analüüsi võib teostada põhiliselt näitajate analüüsina, struktuuri analüüsina või horisontaalanalüüsina.
Näitajate analüüsi puhul arvutakse ettevõtte finantssuhtarvud (lühi-ja pikaajalised likviidsusenäitajad, ressursside kasutamise efektiivsuse näitajad, võõrkapitali kasutamise efektiivsuse näitajad, tasuvuse näitajad, aktsiate tulususe näitajad, kasumitootlusnäitajad, pankrotikordajad) ja seejärel võrreldakse neid aruandeperioodi alguse ja lõpu näitajatega või tegevusharu keskmiste näitajatega ja selle põhjal üritatakse kindlaks teha võimalikke probleeme.
Struktuuri analüüsi ehk vertikaal analüüsi korral arvutatakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsumast ja võrreldakse neid eelmise perioodi näitajatega, saadud näitajaid konkurentide omadega kõrvutades on võimalik kindlaks määrata milline on ettevõtte positsioon antud majandusharus. Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse mitme erineva perioodi näitajaid ja püütakse kindlaks määrata investeeringuid vajavad tegevusalad.
Erinevate analüüsi tulemuste põhjal üritatakse teha üldistusi ja leida vajalikke lahendusi püstitatud küsimustele. Kui leitud analüüsitulemustega ei osata midagi peale hakata või neid interpreteeritakse valesti ei oma tehtud analüüs erilist kasutegurit.
2.Likviidsuse analüüs
Likviidsuse all mõistetakse ettevõtte maksevõimet see tähendab võimet oma võlgnevusi õigeaegselt kustutada . Uuritakse kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud kes annavad firmale lühiajalist laenu. Lühiajalise likviidsuse näitajad on järgmised:
Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused
Mida suurem on puhaskäibekapital ehk töökapital, seda suurem on ettevõtte likviidsus ehk maksevõime. Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Selline kahjum võib tekkida näiteks tulenevalt halbadest võlgadest debitoorses võlgnevuses või laovarude turuväärtuse kahanemisest turukonjunktuurimuutuste tõttu.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused
Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub käibevarade koosseisust, arvelduste korrast ja tootmistsükli pikkusest.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk current ratio kasutamisel tuleks arvestada, et hinnang käsitab staatilist momendiseisu, see tähendab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi, aga ei kajasta tuleviku rahavoogude omavahelist vastavust. Käibevarade komponentide erinev likviidsustase ei lähe ka arvesse. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja puhul tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult tema suurusele vaid ka käibevara ja kohustuste koostisele .
Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea , kui on vahemikus 1.59-1,2 siis on rahuldav , kui on vahemikus 1,19-0,9 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Eesti keskmine on 1,22. Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta.
Sellest tingituna ollakse sunnitud toetuma jooksvatele sissetulekutele ja välisfinantseerimisele. Antud suhtarvul on ka mõningaid ebatäpsusi. Näiteks kreditoorse võla edasilükkamine ei too tavaliselt kaasa maksevõimetuse riski kui firma töötab kasumiga ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete maksmiseks vähendada sootuks eri asjad. Juhul kui müük püsib samal tasemel toob debitoorse võlgnevuse ja laovarude vähendamine tavaliselt kaasa kasumi , tootmise efektiivsuse ja lõpuks ka müügi vähenemise. Üldjuhul firmad ei müü käibevara suuri koguseid kohustuste kättejõudmisel maha kui likvideerimisel.
Likviidsuskordaja , ehk kiireloomuliste maksete tase, ehk maksevõime kordaja, ehk quick ratio, ehk acid test = likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused
See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid sest tootmisvarud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida . Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75.
Maksevalmiduse kordaja, ehk rahaliste vahendite tase = raha ja lühiajalised väärtpaberid / lühiajalised kohustused

Kordaja näitab kuipalju on ettevõte suuteline antud momendil maksma oma lühiajalistest kohustustest. Selle kordaja arvutamisel jäetakse lugejast välja vähemlikviidsed osad. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 .
Tootmisvarudega kaetuse tase = ( varud - ettemaksed hankijatele ) / lühiajalised kohustused

Näitab palju on ettevõttel tootmisvarusid, erineva suuruse ja tegevusalaga firmades erinev suurus. Kui tootmisvarusid on liiga vähe siis on ettevõtte efektiivne funktsioneerimine häiritud ja kui tootmisvarusid on liialt palju, tuleb firmal teha näiteks liigseid kulutusi ladustamisele ja raha on varude all kinni mis halvendab likviidsust.
Puhaskäibekapitali näitaja = käibevarad - lühiajalised kohustused
Iseloomustab püsivaid investeeringuid käibevaradesse. Maksevõimelisel firmal peab see kordaja olema positiivne. Kui see näitaja on negatiivne siis on lühiajaliste laenudega tõenäoliselt ebaotstarbekalt ümber käidud, kas siis näiteks põhivarasid soetatud või pikaajalisi kohustusi lühiajalistega refinantseeritud või eriti halval juhul lihtsalt mõttetult ära kulutatud või börsil maha mängitud.
Firma pikaajalist likviidsust iseloomustab
võlaomandi suhtarv = võlad / omakapital
Kordaja näitab kuipalju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on ta väärtus seda väiksem on firma likviidsus. Kui selle näitaja suurus on liiga suur võib tekkida oht, et firmal läheb raskeks oma kohustusi täita, samas kui üldse ei laenata kaotatakse tõenäoliselt tulus . Firma likviidsus on tähtis tegur kuna makseraskustesse sattumine on tavaliselt esimene samm teel pankroti poole.
Kui firma satub ka ainult ajutiselt makseraskustesse, kahjustab see siiski tema imagot ja muidu täiesti normaalne firma võib sattuda halba valgusesse, kuna äripartnerid, kreeditorid ja aktsionärid võivad ja sageli ka reageerivad ülemäära valuliselt. Halbade likviidsusnäitajatega firmale ei soovi eriti keegi kommertskrediiti anda ja selle asemel nõutakse hoopis ettemakseid, mis omakorda veelgi halvendab olukorda.
Suuri ja tuntud firmasid ähvardab likviidsuskriis vähem kuna vajaduse korral saavad nad keskmisest väikesemate kuludega finantsabi või võivad nad oma varasid tugevalt alla omahinna realiseerida. Ajutiselt raskustesse sattunud muidu perspektiivikaid ja tulusaid firmasid on teistel kasulik üle võtta nende langenud turuväärtuse tõttu ja mõne aja pärast siis kasudega maha müüa.
3. Efektiivsuse analüüs
Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Efektiivsuskordajad ehk käibekordajad näitavad millised varad teenivad enam tulu ja millised ebapiisavalt, ning nende põhjal on võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et aktivaid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda . Efektiivsuse kordajad on järgmised.
Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk
Näitab kauba ja tootmisvarude kasutamise ja müügi efektiivsust . Selle näitaja kõrge väärtus viitab materiaalsete varude kiirele kasutamisele, mis omakorda viib maksevõime ja tasuvuse tõusule, kuna vähendab investeeringuid tootmisvarudesse. Madal varude käibekordaja näitab kas materiaalsete varade liigsust või raskusi nende realiseerimisel, mis on tingitud nende vananemisest. Eelnimetatu võib olla ka seotud materiaalsete varude oodatava hinnatõusuga. Kordaja interpreteerimisel tuleb arvesse võtta majandusharu kus firma tegutseb kuna erinevatel tegevusaladel võib see tunduvalt erineda.
Põhivarade käibekordaja =müügi netokäive / põhivarade keskmine jääkmaksumus
Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades või ka seda mitu müügi netokäibe rahaühikut tuleb ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku kohta. Seda kordajat mõjutab varade vanuseline struktuur, kasutamise aeg alates soetamisest, põhivara maksumus ja rakendatav amortisatsiooniarvutamise meetod. Kui selle näitaja väärtus on suur siis üldiselt võib oletada, et põhivarasid on juhitud efektiivselt. Kui kordaja väärtus on väike, näitab see seda, et investeeringud põhivaradesse on olnud liialt suured ja müügikäibe maht on olnud kesine.
Käibevarade käibekordaja = netokäive / käibevarade keskmine maksumus
Ettevõte on käibevarasid seda efektiivsemalt kasutatud mida suurem on antud kordaja.
koguvarade käibekordaja = netokäive / keskmised varad
Üldjuhul mida suurem on koguvarade käibekordaja seda efektiivsemalt on varasid juhitud.
Debitoorse võlgnevuse ehk nõuete käibekordaja = krediiti müük ehk netokäive / keskmine debitoorne võlgnevus
Antud kordaja näitab umbkaudu kui hästi saadaolevad võlad rahaks muutuvad. Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise võlgnevuse tasumine aruandeperioodil. Kui näitaja suurus on kõrge siis näitab see nõuete kõrget konverteeritavust rahalisteks vahenditeks, samuti võib see näidata seda, et firma kasutab lühikest järelmaksuperioodi.
Kui firmal on probleeme raha kättesaamisega võib see tema edukat tegevust tugevasti häirida. Näitaja suurus võib näiteks sõltuda üldisest ettevõtluskeskkonnast, majandusharu konkurentsitasemest ja ettevõtte müügipoliitikast.
Raha laekumise välde = keskmine debitoorne võlg / aastane krediitimüük / 360 = 360 / debitoorse võlgnevuse käibekordaja
See suhtarv näitab nõuete tasumise aega päevades. Kui rahalaekumise aeg on pikk siis kannatab selle all firma likviidsus ja lühiajaliste kohustuste täitmine võib olla problemaatiline. Kui raha laekumise tähtaeg on lühike tähendab see seda, et müügi järelmaksutähtaeg on lühikene või ei rakendata eriti krediitimüüki.
Pikk rahalaekumise välde võib olla tingitud ettevõtte majandusharu eripärast. Kui firma rahalaekumise välde on oluliselt pikem kui ta konkurentidel tähendab see üldjuhul ettevõtte saamatut juhtimist ja konkurentidest väiksemat tulukust. Raha laekumise välte lühenemine peaks aitama kaasa ettevõttel kasumit oluliselt suurendada.
4. Võõrkapitali kasutamise analüüs
Võõrkapitali analüüsimise abil on võimalik kindlaks teha kui palju firma kasutab finants võimendust oma tegevuse finantseerimiseks ja kuidas oma tegevust finantseeritakse. Samuti saab uurida kas firma suudab katta võõrkapitali kasutamisega seotud kulutusi. Kui ettevõte soovib näiteks oma tegevust laiendada siis on tal vaja kas laiendada aktsiakapitali või hankida välist finantseerimist.
Mida suurem on finantsvõimendus seda suurem on risk, et firma ei suuda laenusid tagasi maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. Tavaliselt kasutavad kiiresti kasvavad firmad rohkem finantsvõimendust kui suured korporatsioonid. Enamus firmasid kasutab kasvõi mingil määral välist finantseerimist. Võõrkapitali kasutamise suhtarvud on järgmised.
Võlakordaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / koguvarad
Normaalseks võiks üldiselt lugeda võlakordajat 50 %, Eesti keskmine on umbes 57 %. Kreeditoridele on kasulik kui see näitaja on mõistlikes piirides. Kui võlakordaja on kõrge siis sellest järeldub, et ettevõtet finantseeritakse välistest allikatest.
Kohustuste ja omakapitali suhe ehk pikaajalise maksevõimelisuse näitaja = ( lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused ) / omakapital
Antud kordaja näitab suhet võõrkapitali ja omakapitali vahe. Kreeditoridele meeldiks kui kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest.
Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital )
Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis.
Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu
See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse. Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse. Kui kordaja väärtus on kõrge siis sel juhul pole ettevõttel raskusi intressikulude tasumisega. Kui kordaja väärtus on madal siis on see riskantne kreeditoridele. Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel.
Rahavoo üldine kattakordaja ehk fikseeritud kulude kattekordaja = ( ärikasum + rendi ja liisingumaksed + amortisatsioon ) / [ intressid + rendi ja liisingumaksed + ( laenude kustutamise maksed + eelisdividendid ) / (1 - t )] t= tulumaksumäär
Kordaja näitab, kas firma suudab tasuda võõrkapitali kasutamisega seotud kulusid . Valemis näitab jagatav fikseeritud kohustusi ja jagaja näitab nende finantseerimisallikaid. Kuna ärikasumi arvutamisel on rendi j a liisingumaksed juba arvesse võetud siis tuleb ärikasumit nende suuruse võrra korrigeerida .
Mida väiksem antud kordaja on seda suurem on kreeditoride ja lihtaktsionäride risk. Kui kordaja on liiga madal võib tekkida firmal raskusi fikseeritud kulude katmisel. Kui tulud vähenevad, satub firma pankrotiohtu. Kui katekordaja on kõrge siis võib oletada, et firmal on finantsraskuste puhuks moodustatud reservfond.
Soliidsuskordaja = omakapital / kohustused ja omakapital
Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas . Eestis on selle näitaja suurus keskmiselt 0,43.
5. Tasuvuse analüüs
Firma tasuvuse näitajad võrdlevad ettevõtte tulusid erinevate faktoritega, mis tulusid teenivad. Tasuvuse ehk rentaablusanalüüsi tulemuste põhjal saab teha järeldusi, kui suurt kasumit on uuritavatelt teguritelt saadud. Tasuvuse näitajate abil saab anda hinnangu ettevõtte tegevuse kohta tervikuna . Tasuvuse suhtarvud on järgmised.
Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus ehk brutotulukus = brutokasum / müügi netokäive
Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, kuna püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum.
Suurem osa tootmiskuludest kuulub muutuvkuludesse, enamik teisi tegevuskulusid on püsikulud. Seega võib öelda, et antud kordaja näitab, milline osa müügitulust on kättesaadav püsikulude maksmiseks ja kasumilisaks. Eestis on antud kordaja keskmiseks vääruseks keskmiselt 13,15 %.
Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum / müügi netokäive
Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus ning üldiste halduskulude kulude mahaarvamist ja kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Näitab millise osa moodustab kasum firma müügikogusest. Kordaja suurus sõltub ettevõtte tegevusalast ja konkurentsistrateegiast. Eestis on antud kordaja keskmine suurus 5,7%.
Käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügi netokäive

Kordaja näitab müügikäibe tasuvust peale kõigi kulude ja maksude mahaarvamist.
Investeeringute rentaablus ehk kasumitootlus = ärikasum / varade maksumus
Antud kordaja näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Investeeringute rentaabluse näitaja on tähtis selle poolest, et firma teenib oma aktsionäridele tulu ainult siis kui tema investeeritud kapitali tulukus on suurem kui tema kapitali hind. Firma mis teenib iga temasse investeeritud rahaühiku pealt rohkem on väärtuslikum kui teine sarnane firma, mis teenib vähem. Samuti on kiiremini kasvav firma rohkem väärt kui aeglasemalt kasvav firma, kui nad mõlemad teenivad ühesugust tulu investeeritud kapitalist ja see tulu rahuldab investoreid.
Investeeringute puhasrentaablus ehk varade puhasrentaablus ehk ROA= puhaskasum / varade maksumus
Mõõdab varadesse tehtud investeeringute tasuvust puhaskasumi baasil. Varade maksumuseks tuleks võtta varade aastane keskmine maksumus. Investeeringute puhasrentaablust võib arvutada ka Du Ponti valemi järgi.
Investeeringute puhasrentaablus = müügikäibe puhasrentaablus x varade käibesagedus = (puhaskasum / müügi netokäive) x (müügi netokäive / varade maksumus)
Valem näitab, et varade rentaablus koosneb kahest komponendist , milleks on müügikäibe puhasrentaablus ja varade käibesagedus. Komponentide osakaal sõltub ettevõttest.
Koguvara tulutase ehk ROA = [ kasum + intressikulu ( 1- maksumäär)] / keskmine koguvara
Kordaja hindab, kui hästi on firma oma varasid kasutanud. Siin viiakse intressikulu enne puhaskasumile liitmist maksujärgsele alusele. Intressid liidetakse puhaskasumile, et saada kasumi suurust, enne kui kreeditoridele on väljamaksed tehtud, ning sel teel kõrvaldatakse varade finantseerimise allikad tegevustõhususe hindamisel mõjurite hulgast.
Investeeritud kapitali tulutase = kasum enne makse ja intresse ( 1- maksumäär )/ ( võlad + omakapital )
Kordaja lugejas on firmale omakapitalist tulenev kasum, nimetajas aga kogu kapital , mis kasumit teenib. Suhtarv näitab kogu investeeritud kapitali kasumimäära olenemata sellest, kas on tegemist laenukapitaliga või omakapitaliga.
Omakapitali rentaablus ehk ROE = puhaskasum / omakapital = investeeringute puhasrentaablus / (1- võlakordaja )
Kordaja näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtumise efektiivsuse üle. Mida kõrgem on omakapitali rentaablus seda efektiivsemad on investeeringud sellesse firmasse. Kordaja suur väärtus võib olla tingitud ka sellest, et ettevõte kasutab suurel määral võõrkapitali ja on sel juhul riskantne. Madal omakapitali rentaablus võib olla tingitud ettevõtte konservatiivsest rahanduspoliitikast. Kui ettevõtet finantseeritakse ainult omakapitaliga, siis investeeringute puhasrentaablus on võrdne omakapitali rentaablusega.
Omakapitali rentaablust saab arvutada ka Du Ponti meetodil järgmiselt
omakapitali rentaablus = puhaskasum / kasum enne makse x kasum enne makse / kasum enne intresse ja makse x kasum enne intresse ja makse / netokäive x netokäive / varad x varad / omakapital
Valemis on omavahel korrutatud maksude tase, intresside tase, kulude tase, varade käibekordaja ja omakapitali multiplikaator. Ettevõtte ROEd on võimalik tõsta mitmel viisil, näiteks efektiivsema aktivate kasutamisega, mis võiks seisneda kiiremas käibes, ka võiks kasutada suuremat finantsvõimendust ja suurendada kasumimarginaali.
Lihtaktsiate omakapitali tulutase = ( kasum - eelisaktsia dividendid ) / ( omakapital - eelisaktsiakapital )
Tavaliselt on lihtaktsiate omakapitali tulutase finantsvõimenduse tõttu suurem kui koguvara tulutase. Pikaajalisi laene võiks pidada tõhusamaks finantsvõimenduse liigiks kui eelisaktsiaid kuna pangalaenu intresse ei maksustata.
Lihtaktsiate tulunorm = puhaskasum / lihtaktsiad
Mida suurem antud kordaja on seda kasulikum see aktsionäridele on.
Kulude rentaablus = ärikasum / kulud

Mida suurem on näitaja väärtus seda suuremat tulu on tehtud kulud andnud.
Kõigi kasutatud varade tulutase ehk ROAE = puhaskasum / ( koguvara + akumuleeritud kulum + renditud vara )
ROAE arvutamine võimaldab ühtsetel alustel võrrelda firmasid, mis rakendavad ostetud varade kõrval laialdaselt liisingu alusel kasutatavat vara. Suhtarvu viimine kõigi kasutatud varade tulutaseme alusele näitab tulutaset olenemata sellest, kellele varad formaalselt kuuluvad. Aktsionäridele on tasuvuse analüüsimine esmatähtis, sest ettevõtte tulevane väärtus võrdub tema tulevaste rahavoogude diskonteeritud väärtusega.
Selleks et oma väärtust tõsta peab firma tõstma oma kasumi taset, mida ta teenib oma varadelt, teenima rohkem investeeritud kapitalilt, ning tõstma uuesti investeeritud kapitali tulumäära ja vähendama oma kapitali kaalutud keskmist hinda.
6. Dividendide taseme ja aktsiate tulususe analüüs
Dividendide suhtarve ja aktsiate tulususe vastu tunnevad huvi esmajoones aktsionärid ja neid kordajaid kasutatakse investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. Lihtaktsia omanikku huvitab kõige enam see, et kui heaks ta võib oma raha paigutamist lugeda. Firma lihtaktsia väärtuse kasv sõltub paljudest teguritest, näiteks ROE väärtusest ja reinvesteeritud summade suurusest . Dividendide suhtarvud on järgmised.
Tulu aktsia kohta ehk EPS = ( puhaskasum - eelisaktsiate dividendid ) / lihtaktsiate arv
Antud kordaja näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandlusperioodil. Lihtaktsiate keskmine arv on kaalutud keskmine, kus arvesse võetakse aega , kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride käes. Kui firma on tegelenud lisaks normaalsele tegevusele veel millegi ebatavalisega ja sel teel saadud kasum moodustab puhastulust mingi osa tuleks arvutada välja kaks erinevat EPS väärtust, üks siis vastavalt tavategevuse kohta ja teine erakorraliste tulude jaoks. Sel viisil on võimalik eristada erakorralise kasumi mõju ja kaotada normaaltulukuse trendist erakordsed moonutavad kõrvalmõjud.
Erakorralisi tulusid tuleks arvesse võtta puhtalt, vaatamata nende mõju maksudele. Kui firmal on varrante , tuleks EPS arvutada jällegi kaheti, esiteks nii nagu on, see tähendab võtmata neid lihtaktsiatena arvesse, ja teiseks nii, et kõik lahjendatavad väärtpaberid on konverteeritud, arvestades nad lihtaktsiateks .
Hinna ja tulu kordaja ehk aktsia turuhinna siduvus ehk P / E suhe = aktsia turuhind / tulu aktsia kohta
Antud kordaja on ilmselt populaarseim fundamentaalanalüüsi näitaja. Suhtarvu väärtus näitab kuipalju on investorid nõus maksma jooksva kasumi ühiku eest. Kuna aktsiate hinnad võivad erineda siis taolise võttega viiakse eri firmade aktsiate tulukuse võrdlus ühele tasemele . P / E suhe sõltub põhiliselt kahest asjast, milleks on väljavaated tulevasele tulule ja sellega seotud riskid . Kordaja kõrge väärtus kajastab ettevõtte eeldatavat laiendamist ja sellega seoses oodatava tulu kasvu, mis suurendab nõudlust aktsiate järele ja tõstab nende turuhinda.
Tulevase tulu ebamäärasus viib P / E suhte väärtuse alla, kuna tavaliselt on kasvavad kompaniid riskantsemad kui need firmad mis enam jõudsasti ei kasva. USA blue chip kompaniide P / E suhe on tavaliselt vahemikus 6 kuni 16. Potentsiaalset investorit peaksid huvitama selliste firmade aktsiad, mille P / E suhe on madal, aga mis samal ajal kasvavad jõudsalt või tõotavad suurt kasvu. Üldiselt ütleb P / E suhe vähe firma finantstegevuse kohta, on aga samal ajal heaks indikaatoriks investorite ettekujutuse kohta tuleviku perspektiividest.
Lihtaktsia nominaalhind ehk raamatupidamishind = ( omakapital - eelisaktsiate maksumus ) / lihtaktsiate arv
Kujutab endast raamatupidamises kajastatavat aktsia hinda. Kordaja määrab kui suurte aktivatega on lihtaktsiad kaetud. Kui aktsia raamatupidamislik hind on turuhinnast väiksem, siis sel juhul ei ole tegemist veel ülehindamisega, kuna turuhinna määravad loodetavad tulevased tulud, aga raamatupidamishind kajastab minevikus sooritatud tehingute tulemusi. Sellest järeldub, et raamatupidamishinna väärtus hindamisalusena on küllaltki piiratud, kuna ta kirjeldab rohkem mineviku sündmusi kui tulevikus võimalikku.
Dividendid ühe aktsia kohta ehk DPS = lihtaktsiate dividendide summa / lihtaktsiate arv

Näitab dividendi summat ühe aktsia kohta aruandlusperioodil. Kui investor on dividendide saamisest huvitatud siis oleks talle kasulik, kui antud kordaja väärtus oleks võimlikult suur. Kui investor aga dividendidest huvitatud pole, näiteks maksudest tingitud kaalutlustel , siis oleks talle sobivaim , kui antud kordaja väärtus oleks null, see tähendab, et dividende üldse välja ei makstaks.
Dividendide väljamaksu kordaja = dividendid ühe aktsia kohta / puhaskasum ühe aktsia kohta
Antud kordaja kajastab aktsionäridele väljamakstud puhaskasumi osa. See osa puhaskasumist, mis jääb välja maksmata investeeritakse uuesti ettevõtte tegevusse ja see peaks seeläbi ettevõtte väärtust tõstma ja aktsia hinda kergitama.
Dividendimäär = dividendid aktsia kohta / aktsia turuhind

Näitab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes. Iseloomustab investeerija jooksvat aastatulu . Antud näitaja viib investeeringu kasumlikkuse ühtsele rahalisele alusele ja annab investoritele võimaluse erinevate hindadega aktsiate dividendide omavaheliseks võrdlemiseks.
Aktsia turuhinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / aktsia raamatupidamishind
Kui see kordaja on alla ühe siis ei hinnata selle firma väljavaateid turu poolt eriti kõrgelt. Firma tulevikuperspektiivid on turu poolt vaadatuna seda kõrgemad, mida suurem antud kordaja väärtus on.
Eelisaktsia dividendimäär = dividend eelisaktsia kohta / eelisaktsia jooksev turuhind

Mida suurem on antud kordaja väärtus seda kasulikum eelisaktsia omanikele.
Dividendide puhul on aktsionäridel tarvis teada maksustamise seisukohalt, millal võtta välja rahalised dividendid ja millal mängida kapitalitulu kasvule. Reinvesteeritud säilitatud tulu on sageli tähtsaks ettevõtte sisemiseks rahastamisallikaks, samas aga soodsate investeerimisprojektide puudumisel võib aktsiaid üldse tagasi osta.
7. Pankrotiohu analüüs
Firma pankrotiohu uurimine peaks olema vajalik nii aktsionäridele, firma juhtkonnale, kreeditoridele, äripartneritele ja konkurentidele. Pankrotti ohtu uurivad valemid peaksid andma üldise pildi firma võimalikust pankrotiohust. Pankrotiohtu on võimalik uurida järgmiste valemitega .
Altmani pankrotikordaja k = 1,2 x1 +1,4 x2 + 3,3 x3 + 0,6 x4 + 0,999 x5 x1 = puhaskäibekapital / varad x2 = akumuleeritud kasum / varad x3 = kasum enne intresse ja makse / varad x4 = aktsiate turuväärtus / võlgnevus x5 = netokäive / võlad
Nagu näha kõlbab antud valemit kasutada vaid nende firmade uurimisel mille aktsiad on väärtpaberiturul noteeritud. Kordaja väärtusi tuleks interpreteerida järgmiselt. Kui k väärtus on suurem kui 2,99 siis firma tõenäoliselt pankrotti ei satu , kui see väärtus on vahemikus 2,99 kuni 2,675 siis on edu tõenäosus suurem, kui pankroti tõenäosus. Kui kordaja väärtus on vahemikus 2,675 kuni 1,81 siis on raskustesse sattumise tõenäosus suurem, kui edu tõenäosus. Kui k väärtus on aga väiksem kui 1,81 siis võib väga suure tõenäosusega väita, et firma satub pankrotti.
Altmani Z seisu valem = 6,56 x1 + 3,26 x2 + 6,72 x3 + 1,05 x4 x1 = puhas käibekapital / varad x2 = akumuleeritud kasum / varad x3 = müügikasum / varad x4 = omakapital / võõrkapital
Altmani Z seisu valemit kasutatakse selliste firmade korral, mille aktsiad ei ole turul vabalt kaubeldavad. Kordaja väärtust tuleks interpreteerida järgmiselt. Kui Z väärtus on suurem, kui 2,6 siis on ettevõtte olukord hea. Kui Z väärtus on vahemikus 2,6 kuni 1,1 siis on firma olukord ebastabiilne. Kui Z väärtus on alla 1,1 siis on suur oht, et firma satub pankrotti. Kordaja väärtus võib oleneda näiteks sellest, milliseid andmeid on arvutamisel kasutatud. Näiteks varade all võib mõista nii nende raamatupidamislikku väärtust kui ka tegelikku turuväärtust.
Altmani võrrandeid on eelkõige mõttekas kasutada suhteliselt stabiilse majanduskeskkonna korral, kuid kui ükskõik millise firma pankrotiohu kordajad on nõrgad tuleks seda kindlasti arvesse võtta. Tuleks veel märkida, et Altmani kordaja on tuletatud siiski USA firmade näitajate statistilise analüüsi põhjal, ning Eesti tingimustes neid kasutades peaks sellega arvestama.
8. AS VIISNURK fundamentaalnäitajate analüüs
AS Viisnurga analüüsis on kasutatud materjalidena Viisnurga emissiooniprospekti ja ettevõtete aruandluse materjale Tallinna Väärtpaberibörsi koduleheküljelt. Analüüs peaks andma ülevaate ettevõtte finantsolukorrast. Aktsiaselts Viisnurk tegeleb puidu töötlemisega, mööbli tootmisega, suuskade tootmisega, puitkiudplaatide tootmisega, viimistlusmaterjalide tootmisega, liimpuitkilpide tootmisega, puidust ehitusmaterjalide tootmisega, puidust tarbeesemete tootmisega, plastmasstoodete tootmisega, soojusenergia tootmisega, lõikeinstrumentide teenindusega , jae ja hulgikaubandusega, vara rendile andmisega, majutamisega puhkebaasides, autotranspordi teenustega ja ehitus ning remondi töödega.
Aktsiaseltsil Viisnurk on aktsiakapitali suuruseks 5438600 krooni, see on 543860 lihtaktsiat nominaalväärtusega 10 krooni. Eelisaktsiaid ei ole. Enne käesoleva aasta 11 aprillil toimunud 7100 aktsia emissiooni oli aktsiate arvuks 536760. AS Viisnurk aktsiad on noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsi lisanimekirjas ja käesoleva aasta 26. Novembri seisuga kaubeldi neid hinnaga 190 krooni aktsia, mis hetkel on suurim aktsia hind börsil. Aktsia on küllaltki vähelikviidne ja ei ole tagatud suuremahuliste tehingute sooritamine soovitud hinnaga igal ajahetkel.
AS Viisnurga olulisim tegevusala on suusatootmine, seda nii käibe kui ka kasumi osas. Enamus osa suusatoodangust eksporditakse ja kodumaisel turul ollakse suusatootjatena praktiliselt monopoolses seisundis. Sellest tulenevalt ei ole AS Viisnurga finantstulemusi võimalik võrrelda kellegi teise sarnase ettevõttega Eestis. Viisnurk on suuruselt maailma teine suusatootja 1996 aastal valmistatud 268200 paari suuskadega. Maailma murdmaasuusa turu suurus on hetkel umbes 1,2 kuni 1,4 miljonit paari ja see peaks lähiajal jääma küllaltki stabiilseks, pigem on ette näha kahanemist kui kasvamist. Sellest tulenevalt ja ka tugevast konkurentsist tingituna ei ole ette näha suusatootmise mahu hüppelist kasvu ettevõttes.
Samas seni on Viisnurk tootnud põhiliselt odava hinnaklassi suuski ning tulevikus kavatsetakse spetsialiseeruda kallima hinnaklassi suuskadele, mille valmistamine on küll mõnevõrra keerukam , kuid mis annavad tootjale märksa suuremat kasumit. Viisnurga tegevuse edukus sõltub suuresti suhteliselt kitsa ringi kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide olemasolust ettevõttes, kellede lahkumise korral võiksid firma majandustulemused kannatada.
Samuti sõltutakse oluliselt maailma suusaturu üldistest trendidest, ilmast, uutest suundadest talispordialadel ja muudest faktoritest millede üle ettevõttel puudub kontroll. Viisnurga finantstulemused kõiguvad aasta siseselt oluliselt, kuna suusatootmine on äärmiselt sesoonse iseloomuga , see tähendab et kevadel ja suvel toodetakse põhiliselt lattu ja raamatupidamislikult tekivad käive ja kasum alles aasta teisel poolel, kui suusad enne hooaja algust realiseeritakse. Sellest tulenevalt pole võimalik uurida käesoleva aasta majandusaruandeid.
Esimese kvartali aruanded on kättesaadaval, kuid nende põhjal pole võimalik ettevõtet objektiivselt uurida. 1996 aasta esimeses kvartalis oli ettevõtte netokäibe suuruseks umbes 24,6 miljonit ja maksude eelseks kasumiks oli -928000 kr, millest suusatootmine andis 2,5 miljonit netokäivet ja 1,7 miljonit kahjumit. Teises kvartalis oli netokäive 23,4 miljonit ja kahjum 1,1 miljonit, millest suusatootmine andis netokäivet 3,9 miljonit ja kahjumit 1,6 miljonit. Kolmandas kvartalis oli firma netokäive 55,3 miljonit ja maksude eelne kasum oli 7,3 miljonit, milledest suusatootmine andis netokäivet 35,4 miljonit ja maksude eelset kasumit 6,9 miljonit. Neljandas kvartalis oli ettevõtte netokäive umbes 61 miljonit ja maksude eelne kasum 4.1 miljonit, millest suusatootmise osa oli netokäibes 26,5 miljonit ja maksude eelne kasum oli 3,5 miljonit krooni. 1997 aasta esimeses kvartalis oli 32,7 miljonit ja kasum enne makse oli 1,7 miljonit krooni.
Nende näitajate põhjal on näha, et esimese kvartali käivet on suudetud suurendada ja eelneva aasta kahjumi asemel on suudetud kasumit teenida. Järelikult on ettevõtet suudetud edukalt juhtida ja saada kasumit ka ettevõttele ebasobival aastaajal. 1997 aasta esimese kvartali aruande puhul tuleb arvesse võtta, et see on koostatud vahetult enne aktsiaemissiooni ja on auditeerimata, mis annab teoreetiliselt aluse kahtlustada, et aruandlust on võidud natukene ilustada eesmärgiga teha ennast atraktiivsemaks. Samas on eelnevate aastate aruandlused audiitorite poolt heaks kiidetud ilma märkusteta, mis peaks võimaldada oletada, et ka edaspidi lähtutakse raamatupidamise headest tavadest.
Ettevõtte lühiajalise likviidsuse näitajaid analüüsides lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli aastal 94 1,24, mida võib pidada rahuldavaks, aastal 95 oli see 1,87 mida võib pidada heaks näitajaks, aastal 96 oli see näitaja eelmise aasta omast madalam, väärtuseks oli 1.58, mida võib pidada hea ja rahuldava piiri peal olevaks. 97 aasta esimeses kvartalis oli antud näitaja 1,72 , mida võib pidada heaks. Likviidsuskordaja oli 94 aastal 1,19 mida võib pidada heaks, 95 aastal oli see tõusnud 1,5 ja 96 aastal oli see näitaja 1,7, millest järeldub et likviidsuskordaja väärtusi võib lugeda headeks. Maksevalmiduskordaja oli aastal 94 0,014, aastal 95 oli see näitaja 0,079 ja aastal 96 oli see 0,033. Tootmisvarudega kaetuse taseme kordaja oli aastal 94 0,38 aastal 95 oli see 0,89 ja aastal 96 oli see 0,66. Puhaskäibekapitali kordaja oli aastal 94 8552, aastal 95 oli see 24554 tuhat krooni ja aastal 96 oli see 23445. Puhaskäibekapitali näitajat võib pidada heaks. Nii lühiajalise võlgnevuse kattakordaja kui likviidsuskordaja ja maksevalmiduskordaja on Eesti keskmisest tasemest kõrgemad. Näitajate põhjal võiks väita, et firma on maksevõimeline.
Ka ilma põhjaliku analüüsita oleks võinud spekuleerida, et ettevõte on maksevõimeline, kuna vaevalt et isegi börsi lisanimekirja võetakse firma kellel esinevad tugevad makseraskused. Tulenevalt sesoonsusest võiks oletada, et aasta kahel viimasel kvartalil peaks firma maksevõime olema tagatud seoses suure müügiga. Esimese kvartali alguses peaks maksevõime olema tagatud eelmise aasta müügist laekumata rahade laekumisega. Makseraskused võiks tekkida juhul, kui on probleeme aastalõpu müügist saadava raha laekumisega ja siis tuleb sesoonsusest tingituna kaks väiksema käibega kvartalit, ning ettevõte võib olla sunnitud kasutama väliseid rahastamisallikaid, mis ei pruugi sel hetkel olla kättesaadavad või on siis liiga kallid.
Suusatootmisest tingitud sesoonsust aitavad tasandada ettevõtte kõrvaltegevusharud kiudplaadi tootmine ja mööbli tootmine, mis annavad küllaltki stabiilset käivet läbi aasta. Kõrvaltegevusharud võivad firma majandustegevusele olla eriti tähtsad juhul kui suuskade nõudlus järsult langeb tingituna näiteks lumevaestest talvedest ja lumelaua populaarsuse kasvust. Selline situatsioon oli 90 aastate alguses, kus nii mitmedki välismaised suusatootjad olid sunnitud lõpetama oma tegevuse.
Ressursside kasutamise efektiivsuse näitajatest oli koguvarade käibekordaja 94 aastal 1,52, 95 aastal oli see tõusnud 1,63 ja 96 aastal oli see langenud 1,48. Põhivarade käibekordaja oli 94 aastal 5,19 , 95 aastal oli see 4,96 ja 96 aastal oli see 3,96. Käibevarade käibekordaja oli 94 aastal 2,57, 95 aastal oli see 2,74 ja 96 aastal oli see 2,63. Näitajad on natukene langenud. Nii netokäive kui käibevarad ja põhivarad on pidevalt aasta aastalt suurenenud.
Ettevõtte põhivarad on küllaltki kaasaegsed ja lähiajal neid tõenäoliselt uuendada ei tule. Varasid on juhitud kõige efektiivsemalt 95 aastal, 96 aastal on netokäive kasvanud vähem kui varade hulk. Koguvarade käibekordaja on olnud küllaltki ühes vahemikus pidevalt, tegemata läbi liigsuuri muutusi. Debitoorse võlgnevuse käibekordaja väärtus oli 94 aastal 4,46, 95 aastal oli see 7,6 ja 96 aastal oli see 4,86.
Raha laekumise välde oli 94 aastal 71 päeva, 96 aastal oli see 58 päeva ja ka 96 aastal oli see 58 päeva. See et raha laekumise välde on vähenenud võib olla mõnevõrra tingitud üldisest majanduskeskkonna arengust. Tootmisvarude käibekordaja oli 94 aastal 7,99, 95 aastal oli see 5,98 ja 96 aastal oli see 5,10. Tootmisvarude käibekordaja järgi hinnates oli tootmisvarade käive kõige kiirem 94 aastal, see et antud kordaja järgnevatel aastatel langenud on võib olla tingitud tootmisvarude suuruse kahekordistumisest aastatel vahemikus 94 kuni 96. Laos oleva valmistoodangu maht on selle ajavahemiku jooksul umbes viiekordistunud ja realiseerimise netokäive on selle ajavahemiku jooksul suurenenud 113,201 tuhandelt kroonilt 153,857 tuhande kroonini, mis oleks võinud olla mõnevõrra suurem kõrgema efektiivsuse saavutamiseks.
Samas planeeritud realiseerimise netokäibeks oli 152,2 tuhat krooni ja seega plaan mõnevõrra ületati. On raske öelda, kas plaan oli tehtud optimismist või konservatiivsusest tingituna, igatahes oli see realistlik , samas aga on võimatu öelda kas sooviti selle tunduvat ületamist. Põhivarade käibekordaja kohta võiks spekuleerida selle väärtuse suurenemist tulevastel perioodidel, kus realiseerimise netokäive peaks suurenema, samas põhivarade suurus peaks kasvama tunduvalt väiksema tempoga kui mõne möödunud aasta jooksul. Sellega seoses võiks spekuleerida ka koguvarade käibekordaja mõningast tõusu või siis vähemalt samale tasemele jäämist, samas kordaja väärtuse langust võiks pidada vähemtõenäoliseks.
Võõrkapitali analüüsi põhjal oli firma võlakordaja 94 aastal 0,56, 95 aastal oli see 0,57 ja 96 aastal oli selle väärtus 0,63. 94 ja 95 aasta võlakordajat võib lugeda Eesti keskmiseks tasemeks. 96 aasta võlakordaja ületab seda mõnevõrra. 97 aasta võlakordajat peaks olema enamvähem samal tasemel 96 aasta omaga , samas on teda raske prognoosida, sest lähiminevikus olnud soodsate krediiditingimuste ajal võidi rohkesti võlgu võtta. Seisuga 31 märts 97 oli ettevõtte võlgade jäägi suuruseks umbes 45 miljonit krooni ja laenatud oli nii püsi kui ka ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära puhul oli laenuprotsent seotud DEMi liboriga, nii et talibori tõus laenudele mõju ei omanud .
Kapitaliseerituse kordaja oli 94 aastal 0,16 , 95 aastal oli see 0,38 ja 96 aastal oli see 0,44. Järelikult pikaajalised kohustused on iga aastaga kasvanud. Kõige hilisem laenu tagasimaksmise tähtaeg on hetkel 2003 see tähendab et pikaajalised laenud ei ole väga pikatähtajalised. Intressikulude kattekordaja väärtus oli 94 aastal 1,91, 95 aastal oli see 2,47 ja 96 aastal oli selle väärtus 2,38. 95 aasta näitaja on parem 94 aasta omast, mis on tingitud sellest, et neil aastatel oli intressikulu küllaltki ühesugune, 95 aastal natukene väiksem kui 94 aastal, samas kui ärikasum suurenes. 96 aasta näitaja on 95 aasta omast nõrgem, sest intressikulud kasvasid sel vahemikul umbes 1,5 miljoni võrra, ning kuigi ka ärikasum tõusis oli ta juurdekasv aeglasem .
Soliidsuskordaja oli 94 aastal 0,44, 95 aastal oli see 0,43 ja 96 aastal oli see 0,37. 94 ja 95 aasta näitajad on umbes Eesti keskmisel tasemel, 96 aasta näitaja on natukene väiksem, mis tähendab seda, et omakapitali osakaal passivas on vähenenud seoses laenude võtmisega. Võõrkapitali kasutamise osas on näitajate alanemine 96 aastal tingitud sellest, et võetud laenud ei anna efekti päevapealt ja peaksid ettevõttele kasu tooma hakkama alles järgnevatel perioodidel.
Tasuvuse näitajatest oli käibe kogurentaablus 94 aastal 0,21, 95 aastal oli see 0,2 ja 96 aastal oli selle väärtus 0,24. Käibe kogurentaablus on tõusnud ja Eesti keskmisest näitajast on ta parem. Nii brutokasum kui ka netokäive on aasta aastalt kasvanud. 95 aasta näitaja on nõrgem teistega võrreldes selle pärast, et netokäive ei kasvanud piisavalt kiiresti võrreldes realiseeritud toodete kuluga . Käibe ärirentaablus oli 94 aastal 0,098 , 95 aastal oli see ka 0.098 ja 96 aastal oli selle väärtus 0,11. Eesti keskmistest näitajatest on need arvud paremad. Kui 94 aastal puudusid üldse turustuskulud ja 95 aastal olid need suhteliselt väikesed siis 96 aastal olid need jõudsalt kasvanud ulatudes üle 9 miljoni krooni.
Üldhalduskulud on igal aastal kasvanud umbes ühe miljoni krooni võrra olles 96 aastal natukene suuremad kui turustuskulud. Ärirentaabluse tõus näitab, et turustuskulud pole olnud asjatud. Turunduskulude tõus on ilmselt tingitud konkurentsi tugevnemisest ja näitab, et ettevõte peab turundust oluliseks valdkonnaks.
Käibe puhasrentaabluse näitaja oli 94 aastal 0,044, 95 aastal oli see 0,047 ja 96 aastal oli see 0,052. See et puhasrentaablus on tõusnud on hea näitaja. Ettevõtte puhaskasum on tõusnud umbkaudu kahe miljoni krooni võrra aastas. 96 aasta finantskulud on tõusnud ka umbes samal määral. Varade rentaabluse näitaja oli 94 aastal 0,15, 95 aastal oli see 0,16 ja 96 aastal oli see 0,15, ehk see näitaja on olnud pidevalt stabiilne.
Varade puhasrentaabluse ehk ROA näitaja oli 94 aastal 0,07, 95 aastal oli see 0,08 ja 96 aastal oli see 0,16, mis näitab et ROA on pidevalt kasvanud. Omakapitali rentaabluse näitaja ehk ROE oli 94 aastal 0,15, 95 aastal oli see 0,16 ja 96 aastal oli selle väärtus 0,19. ROE pidev suurenemine näitab, et ettevõtet on edukalt juhitud. ROE väärtust 19 % võib lugeda heaks näitajaks. ROE väärtuse tõusu võib olla mõjutanud ka finantsvõimenduse suurenemine. Kulude rentaabluse näitaja oli 94 aastal 0,1, 95 aastal oli see sama suur, 96 aastal oli selle väärtus 0,12. Näitajate põhjal võib väita, et tehtud kulutused on ennast ära tasunud ja kordaja väärtus on tõusnud. Aktsiate tulunorm oli 94 aastal 0,01, 95 aastal oli see 0,012 ja 96 aastal oli selle väärtuseks 0,015.
Aktsiate tulunorm on pidevalt vähesel määral tõusnud, mis peaks aktsionäridele kasulik olema. Tulu aktsia kohta ehk EPS oli 94 aastal 0,01, 95 aastal oli see 0,012 ja 96aastal oli see 0,015. Need näitajad on võrdsed aktsiate tulunormiga, kuna Viisnurgal puuduvad eelisaktsiad ja sellest tulenevalt ei maksta ka eelisaktsiate dividende. Aktsia raamatupidamishind oli 94 aastal 60,7, 95 aastal oli see 71,9 ja 96 aastal oli selle väärtus 79,8. On positiivne näitaja, et see pidevalt tõusnud on. Aktsia turuhind on hetkel 190 krooni, mis on ligi 110 krooni võrra kõrgem kui raamatupidamishind ja järelikult ootavad aktsionärid tulevikus ettevõtte ja kasumi kasvu.
96 aastal oli tulu ühe aktsia kohta 17,45 krooni ja et hetke turuhind on 190 krooni siis P / E suhe on 10,9, mida võiks hinnata keskmiseks tasemeks. Seoses üldise aktsia hindade langemisega on vähenenud ka Viisnurga aktsia hind langenud, mis enne langust oli üle 200 krooni. Viisnurga pankrotikordaja väärtus oli 96 aastal 2,89 , millest võib järeldada, et firma edu tõenäosus on suurem kui pankroti tõenäosus ja küllaltki tõenäoliselt võib oletada, et ettevõte pankrotti ei satu.
Kuna Viisnurk pole dividende maksnud siis ei ole võimalik arvutada dividendidega seotud kordajaid. Mai kuus toimunud 90000 aktsia emiteerimisest saadi umbes 11,2 miljonit krooni , millest 4 miljonit läks käibekapitali suurendamiseks , 1,4 miljonit lühiajalise pangalaenu kustutamiseks ja ülejäänud raha läks tootmisseadmetesse. Kui emissioon oleks praegusel hetkel toimunud poleks seda ilmselt täis märgitud. Kuna Viisnurk näeb ka tulevikus ette laienemist ei ole lähematel aastatel lootust dividende saada ja kasum reinvesteeritakse.
Võiks spekuleerida, et lähimas tulevikus Viisnurga aktsia hind suurtes piirides ei muutu. Ettevõtte bilansi ja kasumi hüppelist suurenemist pole tõenäoliselt tulevikus loota , kuid samas praeguse kasvutempo peaks firma suutma säilitada. Ehkki ettevõte tegeleb ka mitmete kõrvalharudega sõltub üldine edukus esmalt siiski suusatootmisest ja põhilised riskid peaks olema sellega seotud. Ettevõtte likviidsusnäitajate põhjal võiks talle lühiajalist laenu anda. Ka on ettevõte kõlbulik pikaajalise laenu taotlemiseks.
Aruandluse põhjal otsustades pole firma juhtimisel suuri möödalaskmisi tehtud. Kui suusatootmise alal suudetakse spetsialiseeruda kallima hinnaklassiga suuskade valmistamisele ja rentaablusnäitajaid suudetakse samal tasemel hoida või suurendada peaks firma olema perspektiivikas. Aktsiatelt hiigeltulu saamine peaks olema küllaltki vähetõenäoline ja spekulantidele peaks aktsia olema suhteliselt vähehuvitav. Arvesse tuleb ka võtta, et aktsia on küllaltki vähelikviidne ja suurte koguste ostmine või müümine võib problemaatiliseks osutuda.
Globaalses mõttes pole ettevõtte aktsiad investeerimiskõlbulikud, kuid Eesti tingimustes võiks pikemaajaliselt neisse investeerida. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ettevõtte finantsseisund on hea.
9. Fundamentaalanalüüsi kriitika
Fundamentaalanalüüsi puhul tuleb arvestada, et firmal võivad üldse puududa võrdluseks sobivad samas harus tegutsevad ettevõtted. Laia tegevusampluaaga firmale ei pruugi olla samuti võrreldavat analoogi .
Harude keskmised näitajad ei pruugi olla parimad näitajad. Tsüklilised ja sesoonsed mõjud moonutavad suhtarve. Inflatsioon võib tugevasti moonutada aruandeid ja kordajaid. Eriti võib inflatsioon mõjutada bilanssi , kus mõned aktivad võivad kirjas olla ajaloolises hinnas, mis võib tegelikust suurel määral erineda. Mõned aktivad võivad olla raamatupidamislikult amortiseeritud, samas kui nende väärtus võib olla hoopis tõusnud. Järelikult tuleks inflatsiooni arvesse võtta, mis teeb aga arvestused keerulisemaks.
Samuti võib inflatsiooni all mõelda erinevaid asju, näiteks tarbijahinnaindeks ei pruugi ettevõtete korral olla õigeks indikaatoriks ja tuleks leida mõni just uuritavale firmale sobiv indeks.
Aruandlus võib sõltuda sellest millist amortiseerimisviisi või millist varude arvestamise meetodit kasutatakse. Firmade ühinemisel või ülevõtmiste korral ilmuvad konsolideeritud bilanssi sageli kirjed nagu goodwill , millede hindamine on keerukas ja mis võib aruandluses meelega moonutatud olla.
Suhtarvud pole standardiseeritud ja erinevad uurijad kasutavad erinevaid kordajaid, mis teeb neis orienteerumise keerukaks. Samuti on keerukas määrata, millist suhtarvu väärtust lugeda heaks või halvaks.
Aruandlus on teatud momendi väljavõte ettevõtte tegevusest ja see võib mõnel muul (ka küllaltki lähedasel ) ajahetkel olla märkimisväärselt erinev. Selleks et saada võimalikult adekvaatset infot teatud ettevõtte finantsseisundi kohta, peaks laskma analüüsi sooritada mitmel omavahel sõltumatul analüütikul ja neid hiljem võrdlema ning siis järeldused tegema.
Kuna fundamentaalanalüüs eeldab, et analüüsija omab teadmisi majandusest, siis nõrkade teoreetiliste teadmistega ja kogenematu analüütik võib analüüsi tulemusi valesti tõlgendada või näha tulemusi sellistena nagu ta tahab neid näha, mitte sellistena nagu need tegelikult on.
10. Kokkuvõte
Käesolevas töös on käsitletud fundamentaalanalüüsi ettevõtte tasandil. Teemast on üritatud anda esmalt teoreetiline ülevaade ja seejärel on teooriat püütud praktikas rakendada. Teoreetilises osas on käsitletud likviidsuse analüüsi, efektiivsuse suhtarvude analüüsi, võõrkapitali kasutamise analüüsi, tasuvuse analüüsi, dividendide taseme ja aktsiate tulususe analüüsi ja pankrotiohu analüüsi. Uurimistöö lõpus on üritatud käsitleda fundamentaal analüüsi puuduseid ja nõrku kohti. Praktilises osas on üritatud anda hinnang AS Viisnurk finantstegevuse kohta. Analüüs on teostatud kolme viimase aasta majandusaruannete põhjal.
Analüüsi põhjal on leitud, et ettevõtte finantstulemused on mõjutatud sesoonsusest, mis on tingitud põhitegevusala iseärasustest. Ettevõtte majandustulemused on paremad alati kahe viimase kvartali jooksul, mil müüakse põhiline osa toodangust ja laekub raha.
Lühiajalise likviidsuse analüüsist järeldus, et firma on maksevõimeline ja nii lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, likviidsuskordaja kui ka maksevalmiduskordaja olid Eesti keskmisest tasemest paremad. Ressursside kasutamise näitajad olid kõrgeimad 95 aastal ja 96 aastal olid nad natukene langenud, mis oli ilmselt tingitud sellest, et tehti investeeringuid varadesse, mis efektiivsust tõstma pikema ajaperioodi jooksul kui üks aasta.
Raha laekumise välde oli nende kolme aasta jooksul vähenenud. Võõrkapitali analüüsist järeldus, et võlakordaja väärtus oli lähedane Eesti keskmisega. Firma oli lähiminevikus võtnud laenusid, millede tagasimaksmine ei tohiks problemaatiliseks osutuda. Ettevõtte pikaajalised kohustused olid aasta aastalt kasvanud. Ettevõtte käibekogurentaabluse näitaja oli Eesti keskmisest kõrgem. Samuti oli seda käibe ärirentaablus. Omakapitali rentaablus oli suurenenud, millele võis kaasa aidata finantsvõimenduse suurenemine. Aktsiate tulunorm oli tõusnud.
Pankrotikordajate analüüs näitas, et pankrot ettevõtet tõenäoliselt ei ohusta. AS Viisnurk oli kolme aasta jooksul pidevalt kasvanud ja tulevikus on oodata tõenäoliselt sarnase kasvutempo jätkumist. Aktsiahinna hüppelist kasvu pole lähimas tulevikus ette näha. Aktsiad on suhteliselt vähelikviidsed, kuid pikaajalises perspektiivis peaksid nad investoritele tulusad olema. Firma üldist finantsseisundit võib hinnata heaks ja firma juhtidele ei saa midagi ette heita.