50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
173 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pchela
Õppematerjali autor
Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde.
Ajakiri akadeemia. Kolmveerand materjalidest peaks olema originaal dokumendid (mitte internet). Viitetehnika kasutamine faktid, tsitaadid peaks olema viidatud. (viidata lehekülje all numbritega). Teemale: Kuritöö ja karistus, retsensioonid, mingi idioot ... Filosoofia määratlemine: 1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia). ,,Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea". 2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb?
b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu C. III etapp abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse põhjus ongi tühi ruum. Demoritos aatomid erinevad üksteisest, neil on erinev suurus,
Naturfilosoofia e. loodusfilosoofia. Püüdlesid teadmise ja tundmise poole.Oskasid arvutada taevakehade liikumist. Kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine avastamisega Nende mõtlemise objektiks oli loodus. Neist sai alguse süstemaatiline ja metoodiline mõtlemine. Teadsid väga palju universumist. Tegelesid füüsilise loodusega. Thales,Anaximenos, Anaximandros. Jne. See oli ka 3) Mida õpetas Herakleitos? Kreeka filosoof.Herakleotose järgi on looduse algaineks tuli, kui kõige muundumisvõimelisem ja liikuv algaina.Tulest on tekkinud maailm tervikuna, üksikud esemed ja isegi hinged. Ütleb, et maailma valitseb äike. Maailm muutub koguaeg,miski pole püsiv. Pidas maailma tähtsamaks omaduseks liikumist, talle omistatakse ka ütlus "kõik voolab? Tema kasutas tule sümboolikat. Maailm on igavene, aga muutuv. See oli ka
kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele.
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge-
arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid