FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes
FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2
Tartu Kivilinna Gümnaasium REFERAAT Fosfor (Phosphorus) Tartu 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 Avastamine ............................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused ...................................................
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Viimase segas ta liiva ja söega ningkuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element, mille järjenumber on 15 ning massiarv on 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse (sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena) vormina: valge, punane ja must fosfor. Tuntumad on valge ja punane. Valge fosfor Punane fosfor Valem P4 Pn (polümeer) Füüsikalisi omadusi valge vahataoline aine, vees tumepunane tahke aine, ei ei lahustu, lahustub hästi lahustu vees ega orgaanilistes mõnedes orgaanilistes ainetes lahustites
põhjuseks: 50% suurem aatomiraadius; madalam elektronegatiivsus; d- orbitaalide olemasolu. Ei moodusta kordseid sidemeid. Maksimaalne sidemete arv on 6. 34. Võrrlege valge ja punase fosfori omadusi. Fosfor kondenseerub fosfori tekkereaktsioonis siin valge fosforina, mis on P4 tetraeedritest koosnev pehme, mürgine tahke aine, mis süttib õhuga kokkupuutel. Kuubiline vorm, fosfori kõige tavalisem allotroop. Fosforiaurude kondenseerumisel mood alati valge fosfor, puhtal kujul värvusetu, suure murdumisnäitajaga, kritallaine, praktikas valge või kollakas vahataoline mass. Kuiv valge fosfor on roheka varjundiga (helenduse tõttu) ja nõrgalt suitsev, iseloomuliku lõhnaga, v mürgine, tuleohtlik aine. Võib süttida spontaanselt või hõõrdumisel, madal sütimistemp. Vees praktiliselt lahustumatu, lahustub hästi süsinikdisulfiidis. Keemiliselt kõige aktiivsem ja termodünaamiliselt kõige ebastabiilsem.
b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS · VA rühma tuntuimad ja tähtsamad elemendid on LÄMMASTIK ja FOSFOR · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. · Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) · Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste III. LIHTAINED · LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. · LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. · Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. · Vees peaaegu ei lahustugi.
Kõik kommentaarid