Evulutsiooniteooria kujunemine (0)

Sarnased õppematerjalid

40

doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

Ökosüsteemi troofilised tasemed (produtsendid, konsumendid) Moodustavad ökoloogilise püramiidi. Tertsiaarsed KONSUMENDID sekundaarsed KONSUMENDID primaarsed KONSUMENDID PRODUTSENDID Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ~10% eelneva taseme biomassist. Biomass ja eneriga vähenevad kõrgemate troofiliste tasemete suunas. EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste

Bioloogia

3

docx

Liigiteke I ja II

2) Divergentne liigiteke ­ liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke ­ uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke ­ samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine ­ muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine

Bioloogia

9

pdf

Evolutsioon ja elu areng maal, mikro- ja makroevolutsioon

Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon​ (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid ​→​ planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), ​planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon​ - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat tagasi-

Bioloogia

3

doc

Evolutsioon

isendite geneetilisest muutumisest. Tunnustena avalduvad geneetilised muutused läbivad loodusliku valiku. Sugupuu ehk fülogeneesipuu. Kõrvuti liikide tekkimisega on elu ajaloos toimunud nende väljasuremine. Väljasuremine nagu ka uute liikide tekkimine, sõltub kahesugustest teguritest: elutingimustest ja organismide endi omadustest. Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Mikro ­ ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: 1)elu üldhulk maal on suurenenud 2) liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud 3) evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal4)evolutsiooniline progress on teinud võimaluikuks sotsiaalse evolutsiooni. Inimese evlutsioon: inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Kõige enam

Bioloogia

5

doc

Evolutsioon

teguritega. Kohastumused on suhteliselt kasulikud omadused, kuid pole absoluutselt täiuslikud. Loodusliku valiku kaasabil tekkinud kohastumused on tihti kompromiss lahendused. Liigiteke (mikroevolutsioon) Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma teistest liikidest erinev genofond. Liigiteke on omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonas. Iseseisva genofondi tagamiseks peab välja kujunema mingi isolatsiooni mehhanism. Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär: Ristumist takistab: -erinev paljunemis periood(aeg, nt:eri tolmnemis aeg) -käitumine paaritumis perioodil (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) -erisugused suguelundid(ka õie ehituse erinevused) -sugurakkude biokeemiline sobimatus. -hübriidide eluvõimetus( võimatus, alakohasus, seda sageli taimedel, hübriidid on viljatud)

Bioloogia

9

docx

Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon

Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus :  Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” hüpotees.  Keemiline evolutsioon- areng lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni.  Bioloogiline evolutsioon- elu areng esimestest elusorganismidest inimeseni.  Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. 3. Millised on hulkraksete organismide eelised ainuraksete ees?

Bioloogia

3

doc

Evolutsioon II

Kohanemine- kui indiviid oma elu jooksul sobitub elutingimuste muutustega. Kohastumine- Organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Liigiteke Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila (Harilik mänd, Punane kärbseseen, valge kärbseseen, harilik kärnkonn, rohukonn jms) Liigiteke- omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsima jäämine looduskeskkonnas. Isolatsiooni mehhanism (Peab välja kujunema iseseisva genofondi tagamiseks) 1) Erinev paljunemisperiood (aeg-kuu/aastaaeg) 2) Käitumine paaritumisperioodil (lõhnaained, pulmatantsud) 3) Erisugused suguelundid (ka õieehituse erinevused) 4) Sugurakkude biokeemiline sobimatus 5) Hübriidide eluvõimetus (viljatus, alakohastus, seda sageli taimedel) Liikide vahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt nad hukuvad või jäävad viljatuks, mis

Bioloogia

11

doc

Evolutsiooni kokkuvõte

Sisukord 1. Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid.........................................................................................................................................3 2.3 Varaj

Bioloogia

Kommentaarid (0)