Vastus leiad õppematerjalist: Evulutsiooniteooria kujunemine

Evulutsiooniteooria kujunemine (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega Maal?
Kuidas kõik algas?
Millest sõltub uue liigi püsimajäämine?
Miks inimese evolutsioon toimus?

EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE
Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi.
Füüsikaline evolutsioon
Keemiline evolutsioon
Bioloogiline evolutsioon
Sotsialne evolutsioon
Arenemislugu: elu algus VEES!

nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad )

biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad)

need koondusid bakteriteks

bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi).

need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks ( vetikad 1 miljard a tagasi)

hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks

hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos ( samblikud )
EÜ-tüübi eelised:
Vanimad elusolendid seega prokarüoodid (ainuraksed, ilma tuumata - bakterid ). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke.
Hulkraksuse eelised:
Võimaldas uute organismitüüpide arengut
Georges Cuvier (1769- 1832 ) Prantsuse loodusteadlane – paleontoloogia rajaja. Liigid on algselt loodud ja muutumatud.
Jean Baptiste Lamarck (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane. „ Zooloogia filosoofia” –esimene terviklik evolutsiooni käsitlus. Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Tema teooriat ei tunnustatud.
Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. „Liikide põlvnemisest” Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust.
3,7-4 miljardit a tagasi
ainuraksed prokarüoodid
2 miljardit a tagasi
esimesed eukarüoodid
TAIMED
LOOMAD
700 MAT
hulkraksed vetikad
pehmekehalised selgrootud
500 MAT
kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid , molluskid, lülijalgsed, keelikloomad
410-440 MAT
veest→ maale
samblad , sõnajalgtaimed
lülijalgsed
280-360 MAT
hiidsõnajalgade metsad
kahepaiksed
↓
300-350 MAT
paljasseemnetaimed
roomajad
↓
260 MAT
imetajad
150 MAT
linnud
100-130 MAT
katteseemnetaimed
2 MAT
inimene
Tasakaal organismi ja teda ümbritseva vahel. Kuidas organismid kohanesid keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega Maal?
Tingimused Maal
500-250 MAT
Suur manner - kliima jahe kuiv. Maismaa kõrbestunud (hiidsõnajalad hävisid). Moodustus pruun- ja kivisüsi.
250-65 MAT
Hiidmanner lagunes. 65 mat surid välja roomajad, paljud paljasseemnetaimed
30 MAT
Mandrijäätumine
11000-12000AT
Jää taandus lõplikult
EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID. Lk 164-167
Evolutsioon e bioloogiline evolutsioon - kujutab elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu.
Need muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud.
Kuidas kõik algas?
3 seisukohta:
1. On toimunud elu algne loomine.
2. Elualged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt.
3. Elu on tekkinud Maal elutu aine arengu tulemusena 3,7-4 miljardit a tagasi – tänapäeva teaduses valitsev seisukoht.
„suur pauk ”→elementaarosakesed → aatomid →makromolekulid→
füüsikaline evolutsioon │keemiline evolutsioon
mikrokera→prokarüoot→eukarüoot→hulkrakne→ inimene→
│ bioloogiline evolutsioon │sotsiaalne evoluts
1. Füüsikaline evolutsioon
„Suure paugu” hüpotees: 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine:

Temperatuuri langedes tekkisid mateeriaosakestest lihtsad aatomid ja molekulid. Moodustusid kerged elemendid: H, He – hiljem raskemad elemendid.
6 miljardit a tagasi tekkis Päike.
4,5-5 miljardit a tagasi moodustusid Päikesesüsteemi planeedid .

2.Keemiline evolutsioon

atmosfääris puudus vaba hapnik
atmosfäärigaaside omavaheliste reaktsioonide tulemusel moodustusid orgaanilised ühendid ( aminohapped , nukleotiidid , monosahhariidid)
Monomeersed orgaanilised ained liitusid - tekkisid polümeerid, mis organiseerusid püsivateks kogumikeks.
Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist
Tekkisid eeldused elu tekkeks.

3.Bioloogiline evolutsioon
* Elu tekkis vees.
* Protobiondid olid esimesed elukandjad, neist arenesid prokarüootsed rakud .
4. Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng
EVOLUTSIOONI TÕENDID, ELU ARENG MAAL
lk 167-176
I Evolutsiooni tõendid
1. Paleontoloogilised leiud – maakoore kivististes e fossiilides leidub möödunud aegadel elanud organismide jäänuseid. Mida sügavamal, seda lihtsama ehitusega ja erinevamad praegustest organismidest.
2. Organite homoloogsus – st elundite põhiehituse sarnasust . N: Selgroogsete jäsemed koosnevad homoloogilistest luudest. Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele.
3. Rudimendid – ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik , õndraluu.
4. Biogeneetiline reegel – isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud N: loote areng inimesel.
5. Molekulaarbioloogiline võrdlus – mida sarnasemad on organismid oma ehituselt ja eluviisilt, seda suurem on sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses.
II Elu areng Maal
Eluvormid
Eelised
PROKARÜOODID( ~3 miljard a tagasi)
Ilma tuumata!

Esmased heterotroofid said energia orgaanilistest ühenditest
Esmased kemosünteesijad said energia anorgaanilistest ühenditsest

EUKARÜOODID (~2 miljard a tagasi)
Päristuumsed

tekkisid organellid , kujunes rakusisene tööjaotus
pärilikkusaine koondus kromosoomidesse
arenesid välja raku jagunemisviisid
tekkis suguline paljunemine
suurem geneetiline muutlikkus annab uued võimalused evolutsioonilisteks muutusteks

Fotosünteesivad PROKARÜOODID
hapniku moodustumine keskkonda
HULKRAKSUS (~1 miljard a tagasi)
Kujunes rakukolooniatest

toimus rakkude eristumine
kujunes organismisisene tööjaotus
püsiv keskkond
arenesid regulatsioonisüsteemid
uute organismitüüpide areng (vetikad, selgrootud)

Taimeriigi evolutsioon maismaal
Loomariigi evolutsioon maismaal
ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimed)
410-440 milj a tagasi

esinevad varred, risoomid
puudusid tõelised lehed ja juured

LÜLIJALGSED
400 milj a tagasi
HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED
280-360 milj a tagasi
* paljunevad eostega
* tõelised lehed – fotosüntees
* mulla teke taimejäänuste lagunemisest
ja kivimite murenemisest
KAHEPAIKSED
395-345milj a tagasi
* paljunemine vees
* elavad maismaal
PALJASSEEMNETAIMED
300-350 milj a tagasi
* paljunemine seemnetega
ROOMAJAD
280-300 milj a tagasi
* kehasisene viljastumine
KATTESEEMNETAIMED
100-130 milj a tagasi
IMETAJAD - 200 milj a tagasi

püsisoojasus
areng emaüsas

LINNUD – 150 milj a tagasi

lennuvõime
püsisoojasus

INIMENE- ~2milj a tagasi

Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest
Evolutsiooni vältel on ilmunud Maa elukonda üha keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid
Kõrvuti uute liikide tekkega toimub paljude liikide väljasuremine
Eri organismirühmade vahel on olnud vahepealsete tunnustega üleminekuvorme
Keskkonna on hõivanud järjest rohkem organisme

EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED
Mõisted:
Populatsioon – väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm. Ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas mingil ajal, ühise genofondiga isendite kogum. N: Haugid Saadjärves
Populatsiooni geenifond –selle moodustavad populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid .
Geneetiline struktuur – erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe (sagedus)
Mutatsioon – muutus raku geneetilises materjalis - geneetilise muutlikkuse allikas (kasulikud ja kahjulikud) – tekivad uued geenid või alleelid. Vastavalt muutuste ulatusele jaotatakse:
* geenmutatsioonid – väikesed muutused DNA primaarstruktuuris.
* kromosoommutatsioonid – muutused kromosoomi pikkuses ja struktuuris
* genoommutatsioonid - muutub kromosoomide kordsus (Downi sündroom 21 kromosoom kolmekordne))
Geenisiire – erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine
Geenitriiv – juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris (muutub geneetiline struktuur).
Individuaalne muutlikkus – tekib geenide muteerumise, geenisiirde ja geenide kombineerumise tagajärjel kui geenifondi lisanduvad uued geenid või alleelid ja tekivad erisugused genotüübid.
PÕHIMÕISTED:
Geen – kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu.
Feen – geneetiliselt kontrollitav fenotüübi väikseim osis , mis võib individuaalselt muutuda geenmutatsiooni tagajärjel ja kombineeruda teiste feenidega
Alleel – geeni teisend, mis asub ühe liigi isenditel homoloogiliste kromosoomide samas lookuses. Alleelid tekivad mutatsioonide tagajärjel.
Populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ristumise tulemusel võib sündida homosügootseid (retsessiivsed või dominantsed alleelid) ja heterosügootseid isendeid. Vt geneetiline struktuur!
Homosügoot – isend , kellel on lookuses (mõlemas kromosoomis) identsed alleelid: AA, aa, AA bb.
Heterosügoot – isend kellel on lookuses geeni erinevad alleelid: Aa, AA Bb, Aa Bb.
Geneetilise muutlikkuse allikaks on:

mutatsioonid st tekivad uued geenid või alleelid.
* Kahjulikud mutatsioonid (avalduvad fenotüübis)
* Neutraalsed mutatsioonid
* Kasulikud mutatsioonid ( vastupidavus haigustele jne)
Mutatsioonid tekivad harva. Paraku geene on väga palju ja isendeid ka, nii et mutatsioonid avaldavad muutlikkusele peamist mõju.

kombinatiivne muutlikkus – alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Erinevate alleelidega gameetide kombineerimisel võib populatsioonis tekkida palju uusi genotüüpe ja fenotüüpe.
NB! Muutlikus seisneb olemasolevate geenide ümberkombineerumises, uusi geene ja alleele ei teki!
Geenisiire suurendab kombinatiivset muutlikkust. Geenisiire toimub näiteks loomade rändel ühest populatsioonist teise. Nii võivad geenifondi sattuda uued alleelid.

geenitriiv – Juhuslik muutus populatsiooni geneetilise struktuuris - avaldab rohkem mõju väikestes populatsioonides. Uues põlvkonnas ei kujune sama alleelide vahekord mis vanas. Mingi alleeli sageduse juhuslik tõus või langus (katastroofid). Mida väiksem on valim, seda suurem kõrvalekalle! (hernekott)
Kokkuvõte:
1.Geenide muteerumise ja geenisiirde tulemusel tekivad uued geenid või alleelid.
2. Geenide kombineerumisel tekivad erinevad genotüübid.
Kõik see kokku tekitab populatsioonides individuaalse muutlikkuse.
Individuaalne muutlikkus on loodusliku valiku aluseks.
LOODUSLIK VALIK (LV)
(loodus valib välja parimad!)
Mõisted
Olelusvõitlus – ellu jäävad ainult need, kes antud keskkonda kõige paremini sobivad.
Looduslik valik – sama liigi siseselt teatud isendite suurem edukus seetõttu, et neil on mingid eelised antud looduslikus keskkonnas.
Stabiliseeriv valik – paljunemisel on eelistatud keskmiste tunnustega isendid.
Suunav valik – paljunemisel on eelistatud keskmisest teatud suunas kõige rohkem kohastunud isendid.
Lõhestav valik – valiku puhul saavad eelise äärmuslike tunnuste kandjad.
(joonis)
ST valik toimib siis kui keskkonna tingimused on püsivad. Toimib kõikides liikides pidevalt. Kujunevad välja nn keskmised tunnused. Paljunemise käigus kõrvaldatakse keskmisest oluliselt erinevate tunnustega isendid. Liigitunnused on püsivad – muutuvad vähe (hõlmikpuu)
SU valik toimib kui elutingimused muutuvad mingis suunas või asutakse elama uude keskkonda. Seal on edukad eelmistes tingimustes vähem edukad isendid. (kasekedrikvaksik Inglismaal)
LÕ valik toimib siis kui liigi levimisala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Ühes piirkonnas on eelistatud ühed tunnused, teises teistsugused .
Mikroevolutsioon – liigisisesed evolutsioonilised muutused
Makroevolutsioon – muutused mille tõttu tekivad liigist kõrgemad organismi rühmad.
KOHASTUMINE
Omadusi mis soodustavad liigi isendite ellujäämist ja paljunemist vastavas keskkonnas nimetatakse kohastumusteks.
Evolutsiooni uurimine on püüe aru saada kuidas aegade jooksul, kui elutingimused muutusid, eluvormid nende muutustega kohanesid. Tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. Kohastumused avalduvad nii sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises jne. Kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid nt liigi eellaste morfoloogiat jne. ( Hiire karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine ).
Kohastumise eri mehhanismid :
1.Geneetiliselt määratletud kohastumine – varjevärvus ( talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga ), käitumuslik kohastumine (lindude ränne).
2.Füsioloogiline muutlikkus – higistamine soojas, värisemine külmas.
3.Arenguliselt paendlik – raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega.
Mitte igat muutust mis on tingitud vastusena keskkonna tingimustele ei saa kutsuda kohastumiseks! Tegemist võib olla prooviga kohaneda.
Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused! LV tagajärjel kujunevad sobivatest individuaalsetest muutustest välja tervele populatsioonile või liigile kasulikud muutused.
Kohastumine on bioevolutsiooni peamine ilming. Kohastumused on organismidele vaid suhteliselt kasulikud omadused. Vaid teatud tingimustes! Kohastumine toimub ajalise nihkega.
KOHASTUMUSED
Kohastumused on pikaajalised evolutsioonilised muutused, mis aitavad organismidel sobituda konkreetsesse elukeskkonda.
Kohastumusi iseloomustab 3 süsteemi:

Sobivus konkreetsesse keskkonda.
Näiteks: a) Taimede kohastumine kõrgete temperatuuridega:

sügav juurestik
lehtede muundumine ogadeks
õhulõhede avatus öösel
vahaga kaetud pind

b) Loomade kohastumine vähese vee tarbimisega

suviuinak (stepikilpkonn)
rasva lagundamine ainevahetusliku vee saamiseks (kõrbeloomad)
uriini kontsentreerimine ( kass )
vee tagasikondenseerimine hingamissüsteemis
hüdrostaatilist šokki taluvad vererakud – kaamel võib juua 100 l vedelikku – vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks.

Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega – see tagab edukuse.
Näiteks: varjevärvus – erinev laikude suurus, tumedus või paigutus.

Kohastumuste suhtelisus

Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid.
Näiteks – talvitumine :

ränded, siirded
talveuni, talveuinak
varude kogumine
nahaalune rasvakiht , karvade vahetus
aktiivne tegutsemine

Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile.
Näiteks:

mesilaste ründamine – üksik mesilane sureb , aga pesa on kaitstud.
kanaliste käitumine ohu korral (metsis) – emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale.

Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna keskkond muutub kiiremini kui organismid.

Kasulikud muutused ühes plaanis, tingivad järelandmisi teises plaanis
Näiteks: antiloobid – kiire start on kohastumus (kerge kehakaal – vastavad lihased), samas vastupidavus aga vilets.
LIIGITEKE
On vaja:
a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse
N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine
b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon , sümbioos.
Eristatakse järgmisi variante :

füleetiline liigiteke – keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks.

Divergentne liigiteke – liigiteke lähtuvalt lahknemisest.

Hübriidne liigiteke – uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel)

Sümbiontne liigiteke – samblikud (seeneriigis)
I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel:

See on kõige levinum liigitekke vorm.
Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid.
See vorm on looduses selgelt jälgitav.

Eristatakse järgmised etapid:
1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil:

levila liigendus
isendite väljaränne
tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine)

Peab kujunema piisava arvukusega isolaat!
2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on:

mutatsioonid
kombinatiivne muutlikkus
geenitriiv

3) Muutuste fikseerumine – muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa:

isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine
LV (looduslik valik) – tingimused on teised kui lähte populatsioonis.

4)Ristumisbarjäär – omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Kujuneb välja väga pika aja jooksul järk-järgult. Põhineb väikeste erinevuste kuhjumisel.
Hetkel mil ristumisbarjäär on kujunenud, on tekkinud ka uus liik!
Vajalik on ka ökonišš – selleks saabki isolaadi isendite reaalne elukeskkond.
II Bioloogiline isolatsioon
a)Takistused hübriidide tekkeks
1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus )
2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal)
3. Vastassooliste isendite vahelise „külgetõmbejõu” puudumine (isalinnu laul)
4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased )
5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised omadused – sperm ei tungi munarakku.
b) Hübriidide elujõuetus
Esimeses põlvkonnas küll tekivad hübriidid, kuid nad pole sugu- ja konkurentsivõimelised.
c) Hübriidide väljasuremine
Esimese põlvkonna hübriidid viljastuvad kuid järgmised põlvkonnad kaotavad järjest seda võimet (muul).
LIIGITEKE
Liigi moodustavad reaalselt ristuvate populatsioonide esindajad e omavahel sarnased isendid kes annavad enda sarnaseid järglasi. Neil on oma levila j a teistest liikidest erinev geenifond.
Liigiteke – peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik.
Võimalus uue liigi tekkeks võib avaneda kui väike organismirühm eraldub lähteliigist (geograafiline isolatsioon – keskkonna muutused, ränne).
Millest sõltub uue liigi püsimajäämine? Arvukuse tõus, levila laienemine, kohastumine, ristumisbarjäär.
Ristumisbarjäär – omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega:
I Geograafilis – ruumiline isolatsioon
II Bioloogiline isolatsioon
a)Takistused hübriidide tekkeks
1. Isolatsioon eluaseme alusel (erinev pinnas, vee soolsus)
2. Aastaajaline isolatsioon (õitsemine eri ajal)
3. Vastassooliste isendite vahelise „külgetõmbejõu” puudumine (isalinnu laul)
4. Mehhaaniline isolatsioon suguelundite mittesobivuse tõttu või taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased)
5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised omadused – sperm ei tungi munarakku.
b) Hübriidide elujõuetus
Esimeses põlvkonnas küll tekivad hübriidid, kuid nad pole sugu- ja konkurentsivõimelised.
c) Hübriidide väljasuremine
Esimese põlvkonna hübriidid viljastuvad kuid järgmised põlvkonnad kaotavad järjest seda võimet (muul).
MAKROEVOLUTSIOON (MaE)
MaE – liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja areng.
MaE iseloomustab:

organismide täiustumine – lihtsamast keerukamaks.

mitmekesistumine – algtüübid lahknevad uuteks liikideks.

väljasuremine - ~90% Maal elanud liikidest on väljasurnud (keskkonna mõjud + organismi omadused)
*Evolutsioonilist mitmekesistumist nim divergentsiks.
N: õistaimede erinevad liigid
*Erineva päritoluga organismide sarnastumist tänu samasugustele elutingimustele nim konvergentsiks.
N: vaal- imetajate omadused aga kala keha.
MaE muutused:

Saavad alguse isendi geneetilisest muutumisest.

MaE muutuste peamiseks suunavaks teguriks on looduslik valik (LV). Muutused toimuvad läbi kohastumuste ja vahevormide kaudu.
Põlvnemisseoseid kujutatakse organismirühmade sugupuul e fülogeneesipuul.
Mikroevolutsioon – muutused saavad alguse uute alleelide tekkest.
Makroevolutsioon – muutused seoses uute geenide tekkega.
Mikro - ja makroevolutsiooni tagajärjeks on Maa eluskoosluse e biosfääri kujunemine.
Mi ja Ma evolutsiooni sarnasused:

Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, LV, väljasuremine
Aluseks on geneetiline muutlikkus
Divergentne iseloom – mitmekesistumine

Mi ja Ma evolutsiooni erinevused:

MiE on kiirem
MiE hõlmab vähem isendeid
MiE Tugineb geenialleelide muutumisel ühest vormist teise, MaE eeldab uut tüüpi geenide teket.

Lk. 194-201, küsimused lk. 202
INIMESE EVOLUTSIOON lk 202-206
Inimese eellased elasid Aafrikas.
4–4,5 MAT Australopithecus e lõunaahvid - käisid kahel jalal. 1,5 MAT surid välja.
2,3–2,5 MAT Homo habilis e osav inimene - valmistasid lihtsamaid kivist tööriistu.
1,5 MAT Homo erectus e püstine inimene - ajumaht ligines praeguse inimese omale, kandis rõivaid ja kasutas tuld . Rändas Aafrikast välja.
300 000 at Homo sapiens e tark inimene – temast pärinevad kõik praegu elavad rahvad ja rassid . ~100 000 at tema väljaränne Aafrikast. Neandertallased esimesed väljarändajad, hiljem kromanjoonlased.
Miks inimese evolutsioon toimus?
1. Loomariigi eelnev evolutsioon.
2. Keskkonna tingimused muutusid – metsad taandusid ja inimahvide ning inimeste eellased olid sunnitud puu otsast alla tulema . Ellu jäid osavamad, taibukamad (pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire,LV, kohastumine).
Kas inimese evolutsioon toimub ka praegu?
*Pärilik muutlikkus toimib.
*Inimene on evolutsiooni peamise suunava teguri LV alla surunud. Ta ei allu enam loodusele (toit, riided jne).
*Kõik rassid saavad omavahel ristuda ja järglasi anda.
*Toimub inimkonna geneetiline ühtlustamine.
*Inimese tegevus on algatanud sotsiaalse evolutsiooni.
*Inimene on muutunud evolutsiooniteguriks teistele liikidele – hävitab liike, aretab ja levitab neid.

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 68 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

68 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ingrid_866 Õppematerjali autor

kontspekt

Sarnased õppematerjalid

doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

Ökosüsteemi troofilised tasemed (produtsendid, konsumendid) Moodustavad ökoloogilise püramiidi. Tertsiaarsed KONSUMENDID sekundaarsed KONSUMENDID primaarsed KONSUMENDID PRODUTSENDID Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ~10% eelneva taseme biomassist. Biomass ja eneriga vähenevad kõrgemate troofiliste tasemete suunas. EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste

Bioloogia

docx

Liigiteke I ja II

2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine

Bioloogia

pdf

Evolutsioon ja elu areng maal, mikro- ja makroevolutsioon

Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat tagasi-

Bioloogia

doc

Evolutsioon

isendite geneetilisest muutumisest. Tunnustena avalduvad geneetilised muutused läbivad loodusliku valiku. Sugupuu ehk fülogeneesipuu. Kõrvuti liikide tekkimisega on elu ajaloos toimunud nende väljasuremine. Väljasuremine nagu ka uute liikide tekkimine, sõltub kahesugustest teguritest: elutingimustest ja organismide endi omadustest. Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: 1)elu üldhulk maal on suurenenud 2) liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud 3) evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal4)evolutsiooniline progress on teinud võimaluikuks sotsiaalse evolutsiooni. Inimese evlutsioon: inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Kõige enam

Bioloogia

doc

Evolutsioon

teguritega. Kohastumused on suhteliselt kasulikud omadused, kuid pole absoluutselt täiuslikud. Loodusliku valiku kaasabil tekkinud kohastumused on tihti kompromiss lahendused. Liigiteke (mikroevolutsioon) Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma teistest liikidest erinev genofond. Liigiteke on omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonas. Iseseisva genofondi tagamiseks peab välja kujunema mingi isolatsiooni mehhanism. Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär: Ristumist takistab: -erinev paljunemis periood(aeg, nt:eri tolmnemis aeg) -käitumine paaritumis perioodil (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) -erisugused suguelundid(ka õie ehituse erinevused) -sugurakkude biokeemiline sobimatus. -hübriidide eluvõimetus( võimatus, alakohasus, seda sageli taimedel, hübriidid on viljatud)

Bioloogia

docx

Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon

Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus :  Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” hüpotees.  Keemiline evolutsioon- areng lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni.  Bioloogiline evolutsioon- elu areng esimestest elusorganismidest inimeseni.  Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. 3. Millised on hulkraksete organismide eelised ainuraksete ees?

Bioloogia

doc

Evolutsioon II

Kohanemine- kui indiviid oma elu jooksul sobitub elutingimuste muutustega. Kohastumine- Organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Liigiteke Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila (Harilik mänd, Punane kärbseseen, valge kärbseseen, harilik kärnkonn, rohukonn jms) Liigiteke- omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsima jäämine looduskeskkonnas. Isolatsiooni mehhanism (Peab välja kujunema iseseisva genofondi tagamiseks) 1) Erinev paljunemisperiood (aeg-kuu/aastaaeg) 2) Käitumine paaritumisperioodil (lõhnaained, pulmatantsud) 3) Erisugused suguelundid (ka õieehituse erinevused) 4) Sugurakkude biokeemiline sobimatus 5) Hübriidide eluvõimetus (viljatus, alakohastus, seda sageli taimedel) Liikide vahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt nad hukuvad või jäävad viljatuks, mis

Bioloogia

doc

Evolutsiooni kokkuvõte

Sisukord 1. Evolutsiooni mõiste ja vormid.......................................................................................................................... 2 Etapid 2.3.......................................................................................................................................................2 Kuidas võis elu tekkida?................................................................................................................................3 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal..........................................................................................3 2.1 Tõendid........................................................................................................................................................3 2.2 Uurimismeetodid.........................................................................................................................................3 2.3 Varaj

Bioloogia

Rohkem sarnaseid