Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #1 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #2 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #3 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #4 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #5 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #6 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #7 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #8 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #9 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #10 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #11 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #12 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #13 Euroopa ühtsest õigussüsteemist - Caenegemi põhjal #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor uutmadli Õppematerjali autor
Sissejuhatus
Teoses „European Law in the Past and the Future: Unity and Diversity over Two Millennia“ käsitleb Raoul Van Caenegem Euroopa õiguse arengut kahe aastatuhande jooksul. Ta arutleb, miks Euroopa õigus on olnud kord killustunum, kord ühtsem, ning heidab ajaloo abil pilgu ka tulevikku.
Raoul van Caenegem on Belgia ajaloolane ja endine Ghenti Ülikooli professor. 1974. aastal pälvis ta oma keskaja õigust käsitlevate uurimuste eest „Francqui auhinna“. Caenegem on õppinud süvendatult nii kontinentaalset õigust kui ka Inglise tavaõigust (Fondation Francqui-Stichting, 04.04.2012)
Mind inspireeris Euroopa ühtsest õigusest kirjutama Julia Laffranque'i artikkel „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas. Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ Eesti jaoks on oluline küsimus, kas Eesti Vabariigi Põhiseadust loetakse kõige tähtsamaks või lubatakse Euroopa Liidul Eesti õigust dikteerida. Soovisin referaadi koostamise käigus teada saada, milline on olnud ning kuidas on muutunud Euroopa õiguskorraldus siiani ning kas ajaloolisest perspektiivist vaadatuna tundub ühtne Euroopa õigussüsteem sobiv ka tänapäeval.
Referaadis arutletakse, kas ühtse Euroopa õigussüsteemi loomine on võimalik ning kas see oleks pigem positiivne või negatiivne, samuti uuritakse Euroopa riikides kehtinud õiguskordi ja nende omavahelisi seoseid ning ius commune teket ja levikut. Viimasena käsitlen võimalust, et Euroopa liigub taas ühtse seaduse kehtestamise suunas.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Rooma õiguse fenomen Euroopa õiguse ajaloos

TALLINNA ÜLIKOOL Õiguseakadeemia Õigusteaduse õppekava Rooma õiguse fenomen Euroopa õiguse ajaloos Referaat Tallinn 2015 Sissejuhatus Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on Rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik Rooma õigusest tugevasti mõjutatud.Rooma õiguse mõjutused Euroopa õigusele Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450 eKr, mil loodi kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui

Õigus
thumbnail
45
doc

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 ­ keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus-

Õigus
thumbnail
12
doc

Referaat teemal "Rooma õigus ja Euroopa õiguse ajalugu"

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Mari Maasikas BA I. Aasta ROOMA ÕIGUS JA EUROOPA ÕIGUSE AJALUGU Referaat Juhendajad: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu..............................................................

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Rooma eraõiguse referaat

Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse aastat 450 eKr, mil loodi XII tahvli seadus. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusperioodiks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus Iuris Civilise seadustekogu, millel suuresti põhinevad ka meie tänapäevased teadmised Rooma õigusest. Rooma õiguse areng on kulgenud läbi mitmete sajandite ja ulatub isegi tänapäeva1. Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem ning omandi- ja lepinguõigusesse puutuvad põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujunemisel. Rooma õigust peetakse Euroopa õiguskultuuri aluseks ja just sealt kujunes välja ka eraomand tänapäevases mõistes. Omand on olnud läbi ajaloo olulisel kohal inimeste igapäevases elus. Rooma õiguse levikule Lääne-Euroopa aitasid kaasa Püha Rooma Keisririik ja Katoliku kirik.

Õigus
thumbnail
24
docx

Õiguse entsüklopeedia I

I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning

Õigus
thumbnail
18
doc

Õigusteaduskonna aine

2. võrreldes teiste Vana-Ida monarhiatega on juutide monarhid küllaltki nõrga võimuga; 3. õiguse isepära - sabbati- ja juubeliaastad. Sabbati aastal, s.t igal 7. aastal pidi maa puhkama, põllusaadused tuli anda vaestele, tuli kustutada võlad, vabastada võlaorjad; 4. veel iseloomustavad heebrea õigust mitmesugused orjade kaitse eeskirjad, laenuintressi võtmise keeld, varaste pehme kohtlemine. Heebrea õigussüsteem on kantud lepingu ideest (Noa leping, Aabrahami leping, Moosese leping). Heebrea õigussüsteem koosneb Moosese seadustest ja üleskirjutustest teise templi perioodist (7. sajand eKr). Kõik viis Moosese raamatut, mis on juutluse aluseks moodustavad toora. Toora sisaldab endas loomislugu ja lepinguid Jumalaga. Heebrea õigus kui mitteriiklik õigus – juutidele e usukaaslastele suunatud õigus. Maaharijate õigus. Tugevat keskvõimu pole. Heebrea õiguse põhiallikaks on Vana Testament.

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
thumbnail
10
doc

Õiguse ajalugu (common law)

Üldisele õigusele on iseloomulik see, et ta on kujunenud ja areneb ka praegu peamiselt ,,protsessi kitsas sängis" (Maine). Teine õiguskultuur teeb retseptsiooni koguni võimatuks. Samuti ei ole common law ' dualistliku struktuuti kujunemisel midagi ühist retseptsiooniga. Ka õiglane õigus on kujunenud kohtute tegevuse tulemusel ­ kanslerikohtute tegevuse tulemusel.4 4 Õiguse entsüklopeedia (2004), Raul Narits. Juura. Tallinn. Lk 59 1. Common law ajalugu Common law kui õigussüsteem on otseselt välja arenenud Inglismaal kujunenud õigustraditsioonist. Erialakirjanduses jagatakse selle traditsiooni kujunemislugu nelja perioodi. Nendeks perioodideks on: anglosaksi periood; common law kujunemise periood; equity teke ja common law struktuuri väljakujunemine; common law reformimine ja kaasaeg. Just nende perioodide põhisisu annab common lawle tema iseloomulikud jooned, mis kindlustavad selle katkematu kestvuse, vaatamata tormilistele muutustele seadusandluses.5 1.1

Ajalugu
thumbnail
62
docx

Õiguse ajalugu - eksamiküsimuste vastused

 Ur-Nammu (2100 eKr) o Kui… siis…. o rahatrahvid  Hammurapi (1800 eKr) 5.1. Kiilkirjaseadused • Ur-Nammu (21. saj eKr) • Hammurapi (18. saj eKr, loeti koolides) • Hetiidi (1650-1100 eKr) • Kui... siis.. • Taliooniprintsiip • Teada ca 200 seadusepunkti • Kasutati 500 a 9. Heebrea õiguse ajalooline areng (juudi) 9.1. Heebrea (juudi) õigussüsteem • Monoteism: Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. • Lepingu idee: Jumala ja rahva vahel seatakse kokkulepped. • Noa leping Jumalaga: Jumal ei hävita enam kõike veeuputusega. • Aabra(ha)mi leping: Tal saab olema loendamatu arv järeltulijaid, Tema sugu ehk järeltulijad võtavad vastu evangeeliumi ja hoiavad preesterlust, Tema soo teenimistöö

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun