1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majand...
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalteaduskond Agraarökonoomika ja turunduse instituut REFERAAT ÕPPEAINES EUROOPA LIIDU ÜLDKURSUS MAAELU ARENG JA MAAELU POLIITIKA EUROOPA LIIDUS JUHENDAJA: lektor K. Lahesoo Sisukord Sissejuhatus Põllumajanduspoliitika ajalugu 1962 aastal kehtestatakse esimene kogu euroopa ulatuses rakendatav poliitika ühine põllumajanduspoliitika. Selle aja jooksul on tegelikult saavutatud ainult mõned neist eesmärkidest. Põllumajanduse tootlikkus ja põllumajandustoodang on kahtlemata oluliselt tõusnud ja mitmete produktide osas kaugelt üle tegelike vajaduste. CAP algusaastatel oli kõige olulisem "tagada Euroopa toiduainetega varustamine", eelistatavalt kodumaal kasvatatud toiduainetega, et vältida sõltuvust välistest tarnijatest. Ühtse põllumajanduspoliitika tulevased suunad mä...
Euroopa Liidu majanduslik olemus "Ühise huvi küsimus" Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Majandus- ja rahaliit (EMU) EMU esimene tugisammas põhineb: - Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine - Stabiilsus- või konverentsiprogrammid - Maastrichti kriteeriumide täitmine - Eelarvetetasakaalu nõuete järgimine Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium EMU teine tugisammas: - Ühtne rahapoliitika - Teostavad eurosüsteem ja Euroopa Keskpank - Eesmärgiks madal inflatsioonitase ehk hinnastabiilsus
EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Li...
Euroopa Liidu majanduslik olemus Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Tagada suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Maastrichti kriteeriumid Nõuded, mille riik peab täitma enne kui ta saab ühineda euroalaga Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium Inflatsioonikriteerium Hinnastabiilsus Tulutaseme ühtlustumisega kaasneb hinnakonvergents ehk hinnataseme ühtlustumine ELi riikide keskmise hinnatasemega Intressikriteerium Riigi suutlikus säilitada majanduse tasakaalulist arengut ka pikemas perspektiivis Arvestatakse eelarvekriteeriumi ühekordset täitmist, mis viitab eesolevatele võimalikele probleemidele Vahetuskursi kriteerium Vahetuskursi stabiilsus 16 15,9 15,8 15,7 15,6 ...
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule h...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut MILLES SEISNEVAD EUROOPA LIIDU FUNKTSIOONID? Essee Õppeaines ,,Euroopa Liidu üldkursuses" Koostaja: xxx Tartu 2011 SISSEJUHATUS Euroopa Liit on riikide ühendus, mis loodi pärast teist maailmasõda ning millesse kuulub hetkel 27 riiki. Algselt oli Euroopa Liidu eesmärgiks majanduslik koostöö, mis muutis liitu kuuluvad riigid üksteisest majanduslikult sõltuvaks, see omakorda vähendas konfliktide tekkimise riski ja tagas stabiilsuse. Alguses küll majandusliiduna sõlmitud partnerlus on aja jooksul arenenud organisatsiooniks, mis hõlmab väga erinevaid valdkondi, alustades majandusest ja lõpetades keskkonnapoliitikaga. Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö ühendus, millesse kuuluvad riigid on pidanud liiduga ühinemis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
