Euroopa Liit

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 74 korda Seda faili on alla laetud 74 korda 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis 20/05/2010 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus:
• 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide
moodustamiseks
• 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua
Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames.
• 1946.a. W. Churchill – Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike
• 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit
põhjendus:
• Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas
• Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas
• Missioon – luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud
2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk.
• Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a.
• Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a.
• Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majandus- ja Koostööorganisatsioon (OEEC), mis peale USA ja
Kanada liitumist nimetati ümber Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniks (OECD)
• Lääne-Euroopa Liit (WEU), 1954.a. – tugevdamaks julgeoleku-alast koostööd Euroopa riikide vahel.
• Warssavi Pakt (Sõpruse, Koostöö ja Vastastikuse Abistamise Leping), 1955.a. – sotsialismimaade sõjaline
liit
3)EL loomine(lepingud, eesmärgid). Põhineb järgmistel koostöö lepingutel:
• Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), 1949.a. Euroopa Söe- ja Terasekoondis (ECSC), 1951.a.
Prantsusmaa välisministri R. Schumani ettepanek luua Euroopa Söe ja Terasekoondis.
• Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), 1957.a.
• Euroopa Majandusühendus (EEC), 1957.a.
• Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 1960.a.
EL eesmärgid:
Euroopa Ühenduse ülesandeks on ühtse turu ja liikmesmaade majanduspoliitikate progresseeruva
lähendamise kaudu edendada Ühenduse majandustegevuse harmoonilist arengut, jätkuvat ja
tasakaalustatud laienemist, tõsta stabiilsust, elanike elustandardit ja tihendada sidemeid Liidu liikmete
vahel.
4)EL lepingu struktuur (3 sammast)
• Esimene tugisammas sisaldab majanduskoostööd, mille eesmärgiks on ühise turu loomine. Ta koosneb nii
EÜ varasematest vormidest kui ka plaanitud majandus- ja rahaliidu reeglitest. Ta hõlmab majandus- ja
rahaliitu ning suurendab EL võimkonda keskkonnakaitse, teadusuuringute ja tehnoloogia, hariduse ja
koolituse valdkonnas.
• Teine tugisammas koosneb ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning annab neile valdkondadele seadusliku
jõu.
• Kolmas tugisammas hõlmab koostööd õiguslikes ja siseküsimustes nagu immigratsiooniprobleemid,
asüülitaotlused, piiriprobleemid ning koostöö politseijõudude vahel.
6)EL institutsioonid, nende ülesanded, mõjuvõim
PARLAMENT.Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979. aastast alates,
käesoleval ajal koosneb 626 liikmest, olles säärasena suurim rahvusvaheline parlament maailmas. Olles 370
miljoni kodaniku esindaja, on Europarlament poliitiline juhtjõud, mis peab algatama uusi poliitilisi
arenguid.Parlament on ka järelevalveorgan, millel on õigus kinnitada määramised Euroopa Ühenduste
Komisjoni ja seda laiali saata, milleks on nõutav 2/3 häälteenamus.Parlament hääletab/kinnitab EÜ Komisjoni
programmi ja juhib EL poliitikat, esitades suulisi ja kirjalikke järelepärimisi EÜ Komisjonile ja Euroopa
Nõukogule (näiteks esitati 1994. aastal 3900 kirjalikku küsimust). Parlament võib asutada uurimiskomiteesid
EL kodanikelt laekunud kaebuste uurimiseks. Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga moodustab
eelarveorgani, Parlament kinnitab aastaeelarve ja jälgib selle täitmist.põhisuunad: seadusandlik, eelarveline ja
järelevalve organ. Liiduleping oli uus samm Europarlamendi seadusandliku võimu tugevdamisel, see asetab
paljudel juhtudel parlamendi kõrvuti Nõukoguga, tegu on koosotsustamisega:ühtneturg,sotsiaalpoliitika,
majan-duslik ja sotsiaalne ühtlustamine, uurimistöö ja EL laienemine,tarbijakaitse,haridus ja kultuur,tervishoid.
Paljudes küsimustes peab Nõukogu saama Europarlamendi heakskiidu. Parlament taotleb koosot-sustamise
laiendamist ka põllumajandussaaduste hindadele ja eelarve omaressurssidele.
NÕUKOGU. Euroopa Liidu Nõukogu võib iseloomustada kui ühelt poolt riikide suhtes ülimuslikku ja teiselt
poolt valitsustevahelist organisatsiooni, mis otsustab enamiku küsimusi valdava häälteenamusega ning
mõningad ühehäälsusega. Oma töös sõltub Nõukogu solidaarsusest ja usaldusest, mis on harv nähtus kui tegu
on eraldi seisvate riikide suhetega.Liikmed:15 liikmesriigi ministrid Euroopa Liidu seadusandlus, mis on vastu
võetud Nõukogu (või Nõukogu + Parlamendi poolt koosotsustamise raames), võib olla järgmistes
vormides:1.Seadused (Regulatsioonid): need rakendatakse otse, ilma et rahvuslikke meetmeid tuleks
rakendada. 2.Määrused (Direktiivid): näitavad kätte eesmärgid, mis on tarvis saavutada, kuid jätavad
liikmesriikide valitsustele otsustusvabaduse, milliseid vahendeid ja mis vormis selleks rakendada.3.Otsused: on
siduvad kõigis oma aspektides neile, kellele nad on suunatud. Otsus võib olla suunatud mõnedele või kõikidele
liikmesriikidele, ettevõtetele või eraisikutele.4.Soovitused ja arvamused: pole siduvad.
EUR KOMISJON. Liikmed: 20 Tööperiood:5 aastat (1995-2000)Liikmesriikide riigipead või valitsused
valivad Parlamendiga konsulteerides Komisjoni Presidendi. Ülejäänud Komisjoni liikmedmääratakse
liikmesriikide valitsuste poolt, konsulteerides enne uue presidendiga. Kogu koosseis tervikuna peab enne töö
alustamist saama Europarlamendi heakskiidu.Komisjonil on administratiivkoosseis, asukohaga peamiselt
Brüsselis, vähem Luksemburgis. Selles on 15000 ametnikku (suurim institutsioon EL-s!), kes jagunevad 26
peadirektoraadi (DG) vahel. Komisjoni käibekulud moodustavad ca 5% Euroopa Liidu eelarvest.Ilma Euroopa
Komisjonita Euroopa Liit ei töötaks. Nõukogu ja Europarlament vajavad oma tööprotsessi alustamiseks
kõigepealt ettepanekut Euroopa Komisjonilt.Euroopa Komisjoni iseloomustavad järgmised momendid:Oma
kohustuste täitmisel peavad komisjoni liikmed olema täiesti sõltumatud oma riikide valitsustest ja tegutsema
üksnes EL huvides. Ainult Europarlamendil on õigus kritiseerida Euroopa Komisjoni tegevust. Komisjoni
liikmete vastutuspiirkonnad on piiritletud (igal üks või kaks valdkonda), kuid otsuseid võetakse vastu
ühisvastutuse põhimõttel.Komisjon on Euroopa Liidu lepingu esimene ja peamine järelvalvur. Ta võib algatada
protseduure iga liikmesriigi suhtes ja vajadusel esitada materjalid Õiguskohtusse. Samuti on tema pädevuses
määrata trahve eraisikutele ja firmadele, kui need rikuvad konkurentsireegleid. Kokkuvõttes,
ülesanded:alustada seadusandlikke ettepanekuid;olla Euroopa Lepingu järelvalveagent;olla EL poliitikate ja
rahvusvahelise kaubanduse juht ja täidesaatja (läbirääkija).
7) EL rahvastik, arengudendentsid. Rahvastiku struktuur säilub samasena ilmselt paari lähema dekaadi jooksul,
mõningane rõhk on demograafilises koormuses vanemaealiste osatähtsuse tõusule.Kui ei toimu muutusi
rahvastiku loomuliku juurdekasvu tendentsides, saab murdejooneks 2020. aasta – rahvastiku kasv asendub
kahanemisega. Rahvastik on jaotunud väga ebavõrdselt (ajalooliselt kujunes see ressursside territoriaalse
paigutuse baasil – söeväljad olid suurimaks kontsentratsioonikeskuseks)
Viimase kahe sajandi vältel on rahvastikuprotsesside üldiseks iseloomulikuks jooneks olnud kasvav
urbaniseerumine, kuid praeguseks on urbaniseerumise tase kujunenud siiski väga erinevaks (Belgia –
Portugal)Umbes veerand Euroopa Liidu elanikkonnast elab maapiirkondades, osades piirkondades on asustuse
säilumiseks tarvis rakendada regionaalprogrammeUmbes viiendik Euroopa liidu elanikest on immigrandid,
prognoositakse jätkuvalt küllalt suurt sisserännet.
8) rahvastikuprobleemid: Migratsioonis on olulised kolm erinevat tasandit:Euroopa Liidu riikide sisene
migratsioon,vastastikune migratsioon liikmesmaade vahel migratsioonisuhted muu maailmaga. Migratsiooni
põhjused jagunevad pea-asjalikult kahte rühma:majanduslikud,keskkonna-alased. Linnastutega kaasnevad
probleemid:keskkonna saastamine,transpordi organiseerimise probleemid,
ehitusprobleemid (elamuehitus),südalinnade “kõrbestumine” (linnasüdamed on öösiti “surnud”, kuna seal ei
elata, seal paiknevad üksnes ametiasutused),takistused liiklusvooludele riigis (ümbersõitude korraldamise
vajadus). madal loomulik juurdekasv tekitab kahte liiki probleeme:rahvastiku kiirenev vananemine,kasvav
sisseränne.
9) EL õiguse allikad. A. Esmane õigus
Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid.
♦ Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid
♦ liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud)
♦ nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus - kohtu tegevusest tulenev)

Siia kuuluvad järgmised lepingud:
♦ EMÜ, ESTÜ ja EURATOM asutamislepingud ning nende täiendused
♦ 1965. sõlmitud leping EMÜ, ESTÜ ja ERATOMi ministrite nõukogude ja komisjonide liitmisest
♦ eelarve muutmise lepingud
♦ Ühtne Euroopa Akt, jõustunud 01.07.1987
♦ Euroopa Liidu asutamisleping, jõustunud 1. nov 1993
♦ Amsterdami leping, sõlmitud 2. nov 1997, jõustunud mais 1999
♦ EÜ laiendamise lepingud
B. Teisene õigus
Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes
sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest.
Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal:
1. Määrused- On suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. muutub
automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga.
Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades -
riikideülene õigus.
2. Direktiivid- On kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud.
Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide
seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades.3. Otsused -On
tervikuna siduvad adressaadi suhtes - kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või
ettevõttele) Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul.
4. Soovitused ja arvamused (Mittekohustuslikud õigusaktid. Kaudse õigusliku mõjuga.
Põhimõtted:Solidaarsuskohustus - liikmesriigid võtavad kohustuse olla solidaarsed ning aidata kaasa lepingus
sätestatud eesmärkide täitmisele. Subsidiaarsuse põhimõte-aldkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse,
põhimõte
võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui
liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid paremini
saavutada ühenduse tasandilEesmärgiks suurendada madalamate otsustustasandite pädevust poliitika
kujundamisel.Vahetu kohaldatavuse põhimõte - EL seadusandlus laieneb otseselt kõikidele liikmesriikide
Vahetu
kodanikele ning on samaväärne liikmesriigi seadusandlusega. Ülimuslikkuse põhimõte – riikide ülesed
õigusaktid on ülimuslikud e prioriteetsed.
Euroopa kohtu määratlusel - erinevalt tavalistest rahvusvahelistest lepingutest on asutamislepingud loonud
autonoomse õigussüsteemi, mis koos lepingute jõustumisega muutus liikmesriikide õigussüs-teemide
õigussüsteemi
lahutamatuks osaks ja mille kohaldamisega liikmesriikide kohtud on seotud. Taoline määratlus rõhutab
eelkõige ühenduse õiguse rakenduslikku ülimuslikkust ning ei üritagi kujundada ühtset hierarhilist
õigussüsteemi.
10) maj integratsiooni tasemed. Vabakaubanduspiirkonnas on kõrvaldatud kõik nn nähtavad takistused
liikmesriikide omavaheliselt kaubanduselt. Peab rakendama päritolutõendite süsteemi. EFTA,, NAFTA,
CEFTA, BFTA. Tolliliidus kõrvaldavad liikmesriigid kõik piirangud vastastikuselt kaubavahetuselt, kuid lisaks
ka ühised reeglid kauplemiseks mitteliikmesriikidega. Ühine tollitariif. Ühisturg- ka tootmistegurite vaba
liikumine integratsiooni haaratud maade vahel. Majandusliit- majpol integreerimine, maksuraha-, eelarveol
ühtlustamine, fikseeritud valuutakursside süsteemi kaudu.
11) kaupade vaba liikumise regulatsioonid ja põhimõtted EL siseturul.1. Tolliliit-Keelatud on impordi ja
ekspordimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel; ühised tollitariifid kolman-datele
riikidele2. Koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed onliikmesriikidevahelises kaubanduses
keelatud 3. Mittetariifsed kaubanduspiirangud:füüsilised tõkked (tollikontroll, transpordi litsentsid, vet.kontroll)
tehnilised tõkked (standardid ja nõuded kaupadele) fiskaalsed piirangud (VAT ja aktsiisimaksud) “sihtriigi
põhimõte” Riiklikke standardeid on lubatud kehtestada:avaliku korra ja julgeoleku,kõlbluse,inimeste, loomade,
taimede elu ja tervise kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise rahvusliku rikkuse või tööstus- ja
kaubandusomandi kaitseks.
12) isikute vaba liikumine. töötajate vaba liikumine ja seda täiendavad õigusaktid, sh diplomite ja sertifi-kaatide
vastastikkune tunnustamine; asutamisvabadus – EL liikmesriikide kodanikel on õigus tegut-seda ettevõtjana ja
rajada ettevõte vabalt valitud liikmesriiki; viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud
poliitika. Tööjõu mittediskrimineerimine tähendab, et ühes ja samas liikmesriigis koheldakse kodanikke ja
mittekodanikke võrdsetel alustel (va riigiteenistus). Takistavad tegurid: keelelised, kultuurilised
erinevused,kohustuslikult väljastatava elamisloa nõue, diplomite ja sertifikaatide tunnustamise probleemid.
13) EL siseturu rakendumise pos ja neg mõjud. Siseturu positiivsed aspektid:Majanduse
arengukiirenemine tänu konkurentsile siseturul,Kaubavedude odavnemine tänu piirikontrolli
kadumisele,Ettevõtete tootmise efektiivsuse tõus mastaabisäästust tingituna,Kaupade
konkurentsivõime kasv (tänu efektiivsuse kasvule), Välisinvesteeringute kasv (siseturu
perspektiivid)Suurem kaubavalik ja madalamad hinnad tarbijal,eUute töökohtade
loomineProbleemid siseturu rakendamisel:riikide maksupoliitika suveräänsus,transpordi
suurenemisega kaasnevad keskkonnakahjud,tootevaliku ühtlustumine/vähenemine,väikeettevõtete
konku-rentsis allajäämine rahvusvahelistele korporatsioonidele,tööstuse ümberpaigutumine
odavama tööjõu piirkondadesse ,tööstuse automatiseerimine,kuritegevuse ja terrorismi kasv,
immigrantidega seotud probleemid
14) EL osa maailmakaubanduses ja WTO läbirääkimistel.
EL on tugevam, kui liikmesriigid eraldi ning kaubanduse liberaliseerimist toetab niikaua, kui see on
talle kasulik. Tööstusriikide osatähtsus hakkab langema, arenguriikide osa kasvab.
EL sisekaubanduse osa kogukaubandusest hakkab vähenema seoses
väliskaubanduse kiirema kasvuga. Kapitali liikumises on kitsendused kolmandatele
riikidele, on säilinud energia-transpordi- ja audiovisuaalsus sektoris. Suurimad
investeeringud USAsse.
15) EL ühtse väliskaubpoliitilised vahendid.ühine välistollimäär, üldine eelistussüsteem, muud
kaubanduspol vahendid. Tollimaxuvabad- tööstustooted. Konventsionaalsed tollimäärad ja eritollid. Mittetollilised
kaubanduspiirangud kolmandate riikide suhtes:1. Üldine eelistussüsteem,tollimaxuvaba impordi õigus teatud
koguse toodangu suhtes, seda ületavat kaupa tollitaxe.2)impordikvoodid kui sissetulev toodang ohustab
kohalikke tootjaid.
16) EL kaubanduspiirangute edukus Aasia ja KIE riikide suhtes. Arenguriikide osatähtsus on kasvanud, eriti
expordis, aga ka impordis eriti Aasia ja KIE riikide osas. Viimaste puhul assotsiatsiooni ja
vabakaubanduselepingud, impordikvoodi suurendamine. Aasia arengumaadel on suurem osa EL impordis ja
KIE riikidel expordis.
17) EL ühtse väliskaubanduspol mõju EL kaubanduspartneritele(pos ja neg mõjud). 1. CAP neg mõju maailmaturule:
kaitstud turg, expordi subsideerimine, eelislepingud mõnede riikidega 2. Eli kaubanpol on mitteliikmesriike
diskrimineerimine.
18) Lome konventsioonide sisu ja eesmärk. Koostöö ühenduse ja mitmete Aafrika, Kariibi mere ja Vikse ookeani
piirkonna riikide vahel. Arengumaadest paiknevate kaupade tollivaba juurdepääs Eli turule ja keelatud
koguselised piirangudpõllumajsaadustele eritingimused. Exporditulude stabiliseerimise süsteem.
Mäetööstusetoodangu toetamise süsteem.Subsiidiumid ja laenud, toiduabi. EL import Lome konv riikidest
suurem kui export sinna.
19) Looduslike ressursside olemasolu ja kasutus. Els on res kasutus üks intensiivsemaid maailmas,kasutus ligi
20% .Nafta ja gaas- 1,5% maailma naftavarudest ja 2,5 % gaasivarudest Els. EL naftavarud Põhjameres.
Tuumaenergia on uraani baasil.Tuumajaamad toodavad enam kui 1/3 EL elektrienergiast.Söevarud-kivi ja
pruunsüsi.Keskonnaprobleemid ja madal konkurentsivõime.See haru on hakanud taandarenema. Hüdroenergia
ress-dest on kasut max võimalik. El saab poole oma energiavarudest kolmandatest riikidest.
20) Tööstusliku tootmisega kaasnevad keskkonnamõjud.
21) EL keskonnapol eesmärgid :säilitada, kaitsta ja parandada keskonna kvaliteeti;aidata kaasa inimeste tervise
kaitsele; kindlustada loodusressursiide läbimõeldud ja ratsionaalne kasutamine;edendada rahvusvahelist
koostööd, lahendamaks regionaalseid või ülemaailmseid keskkonnaprobleeme.
22) integreerimispõhimõte(keskkonna säästev põhimõte),saastuse vältimise põhimõte, ettevaatusprintsiip, “saastaja
maxab”, keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas.
23) säästva arengu põhimõte, indikaatorid. 1997 a Amsterdami leping. Säästva arengu põhimõte kindlustamaks
euroopa ühiskonna ja majanduse arengut tulevikus ja säilitamaks loodusress-e ja keskkonda. Indikaatorid:
sotsiaalne, majanduslik ja keskkonaa valdkond.Sotsiaalsed ind: majapidamise struktuur, vaesuse ind, sotsiaalsed
hüved, rahvastiku juurdekasv, hariduse kättesaadavus. Kesk ja maj ind. Efektiivsem ress-de kasutus, väiksem
surve kesk-le, tervislikum keskkond, rahvusvaheline koostöö.
24) EL tööstus, probleemid. Peale II maailmasõda on Euroopa muutunud isevarustavaks toiduainetega, kuid
imp-ordib ca 50% energiakandjatest ning 90% mittemetallilistest maavaradest Kõige industrialiseeritum on
Saksamaa ning viimane on Kreeka Mustmetallurgia ja laevaehitus on kaks tööstusharu, millega on seotud
kõige enam prob-leeme. Mõlemad on tugevasti taandarenenud. Probleemiks terasetööstuses on nõudluse
langus tänu alternatiiv-sete materjalide ning terase enda efektiivsemale kasutamisele Laevaehituse areng on
tüüpiline traditsioonilistele tootmisharudele: langustendents kahe viimase aastakümne jooksul. Palju
laevaehituse ettevõtteid on suletud ja need, mis on ellu jäänud, on pidanud moderniseerima oma toodangu ja
juhtimismeetodid, orienteerudes tehno-loogiliselt täiuslikumate laevade ehitamisele. Tulevikuks on EL
laevaehitusel mõnevõrra paremad perspektiivid: maailma laevastik vananeb, suur osa sellest läheb lähemas
tulevikus vanarauaks, seadusandlus uute laevade konstrueerimise osas on soosib EL laevatehaseid Tekstiili- ja
jalatsitööstus. Tööhõive harus on oluliselt vähe-nenud ja see puudutab esmajoones naistööjõudu. põhjuseks
olnud odavate importkaupade sissevool, kuid ka harude automatiseerimine on mänginud oma osa.
Masinaehitus on EL suurimaid tööstusharusid, siin toodetakse ca 8% tööstustoodangust. Haru on
kontsentreeritud Saksamaale Autotööstus Haru on puhas-eksportija EL auto-tööstuse probleemvaldkonnad
on1:Väiksem finantsjõud kui USA ja Jaapani konkurentidel.Ebapiisav koostöö ja konkurents kuue enam-vähem
võrdse tugevusega tootja vahel.Konkureeriv surve Jaapani Euroopas paiknevatelt tehastelt.Uute,
märkimisväärse ekspordipotentsiaaliga tootjate esilekerkimine Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas.Jaapani ja
USA tootjate kasvav müük EL-KeemiatööstusSee haru on teine otsustava tähtsusega tööstusharu Haru on
eriline ka keskkonnakaitse aspektist – nii tootmisjäätmed kui ka kemikaalide tarbimisjäätmed kujutavad endast
probleemi.
25) kahte tüüpi konkurentsisurve EL tööstusele.Põhja-Ameerikast ja Jaapanist lähtuv - tööstusharud, mis
baseeruvad kõrgtehnoloogiale, millel on arenenud organisatsiooniline struktuur ja mis tuginevad suurte
siseturgude toetusel mujalt maailmast (eriti Kagu-Aasiast) lähtuv konkurents, mis baseerub oma eelistes
madalamatel töökuludel (odavam tööjõud).

1
Vastupanemise edukus.abi söe- ja terasetööstuse ümberkorraldamiseks,abi laevaehitusele, spetsiaalsed
kaubanduslepingud (Kagu-Aasia konkureerivate sõiduautode impordipiirangud);baas- ja rakendusuuringute
impordipiirangud);baas-
rahastamine uue tehnoloogia harudes
26) Res-de olemasolu põllumaj tootmiseks. Soojusress:Summaarsete temperatuuride nõue,Vegetats-iooniperioodi
pikkus päevades ,Kasvu alguse temperatuurid ,Talvised kriitilised temperatuuri absoluutsed
maksimumid.niiskusress: Aastakeskmine sademete hulk,Aurumise intensiivsus periood, millal langeb enamus
sademetest .reljeef: Riigi valdav pinnamood tingib suures osas haritava maa osatähtsuse üldiste maaressursside
hulgas Kui reljeefi kalle on üle teatud piiri, pole tavaline maaharimine mõeldav. Probleemideks on nii vee-
erosioon kui ka maaharimine ise.mullastik: Mullaviljakuselt varieeruvad mullad Euroopa Liidus samuti väga
suurtes piirides. Kapitaliga varustatus: Maaga kindlustatus,Maaomandi suhted,tehnika arengutase.
Tööjõu ress põllumaj-s:sektoris 5% koguhõivest.
27) Põllumaj tootmisega seotud probleemid:35% ülekarjatamine, 30% liigne metsaraie, 28% ebaõigete põllumaj
võtete kasutamine. Veega varustamine on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Niisutamise prob:
sooldumine,kasvuhoone gaasid,joogivesi väheneb, toitaine väljauhtumine mullast. Liigne väetamine:põhjavee
reostumine.Arengumaades alatoitlus, arenenud ületoodang.
28) Ettevõtete maj suurus. ESU- Eur suurusühik. Standardkogutulu= rahaline väärtus- selle toote tootmiseks
muutuvkulud. ESU= st andardkogutulu/ 1200 EUR.
29) Põllumaj toetamise põhjendatus Els ja arenenud riikides. Sõltuvus looduslikest tingimustest. Tähtsaim
tootmistegur maa on asukohalt liikumatu, turumuutustele reageerimine aeglane.,ebapiisav sisemine
toodang,hinnalangus-põllumeeste sissetulekute langus-linnastumine.
30) EL ühtse põllumaj pol CAP eesmärgid: Suurendada põllumajanduses tootlikkust, aidates kaasa tehnilise
progressi arengule ja tagades põllumajandustootmise otstarbekohase arengu ning tootmistegurite (eriti tööjõu)
maksimaalse kasutamise.Tagada põllumajanduspiirkondade normaalne elatustase, tõstes iseäranis
põllumajandustöötajate individuaalset töötasu.Kindlustada turu stabiilsus.Garanteerida pakkumise (varustatuse)
püsivus.Garanteerida mõistlikud hinnad tarbijaile
31) CAP turukorralduse elemendid.1) sekkumismehhanism- taotlushind, künnishind, sekkumishind 2)
välisturg- siseturu kaitse- impordilõiv, exporditoetus.3) tootmiskvoodid-EL tootmiskvoot,liikmesriigikvoot,
tootja kvoot 4) otsetoetused- haritava maa toetused, söötijätmistoetused.
32) CAP sekkumismehhanismi selgitus (hinnasüst-välisturumeetmed). Eesmärk on hoida turuhindu langemast
allapoole vastuvõetavat miinimumtaset. Selliste saaduste jaoks nagu teravili, või, piimapulber ja loomaliha on
Eül spets sekkumisagentuurid. Ülemäärase pakkumise korral ostavad need agentuurid turuhindade
stabiliseerimiseks ülejäägi kokku. Tooted müüakse kui turg on tasakaalustunud või näit exporditaxe.
Võimaldamaks EL tootjail realiseerida oma toodangut vaatamata odavate importsaaduste konkurentsile, saab
töötlev tööstus subsiidiumi, kui kasut Els toodetud toorainet. Eesmärk on katta vahe EL Nõukogu poolt
kehtestatud hinna ja importsaaduste hindade vahel.
33) CAP reformi survetegurid ja reformide eesmärk. Survetegurid: sisemised:kõrged kulud, surve keskkonnale,
liikmesriikide erinevad huvid.välised: saaduste madal konkurentsivõime, GATT lepingud, laiendamise kavad.
Eesmärk: toodangule makstavate toetuste vähendamine; keskkonna säästlikum pol; eelarvekulutuste
vähendamine; rahvusvah kokkulepete täitmine.
34) maaelu arengumeetmed: agrokeskkonna programmid; põllumeeste varasema pensionile mineku toetamine;
vähemsoodsate piirkondade tootjatele kompensatsioonid; investeeringud taludesse; muud erinevad maaelu pol
meetmed.Agrokeskkond-liikide säilitamine, kaotatakse geene.
35) Agenda 2000 reformide eesmärk. Reformipakett 1999a st. konkurentsi tugevdamine,vähem hinna, rohkem
otsetoetuseid; põllumaj multifunktsionaalsus-multisektoriaalne ja integreeritud lähenemine maamajandusele;
lihtsustamine-läbipaistvusprogrammide koostamine. Suurem otsustamisvõimalus kohalikule ja riiklikele
institutsioonidele.
36) regionaalprobleemid, nende põhjendus. Probleem tekib regionaalsete riikide tasanditega Els 1 tasand on
suveräänsete riikide tasand, kus on probleemiks riikide suuruse ebavõrdsus ning Luxemburg,mis oma suuruse
poolest ei peaks kuuluma riikide tasandile. 2. Tasandil NUTS 1 ei jaotu Taani, Luxem ja Iirimaa 3. Tasand
NUTS 2 samuti ei jaotu 4 tasand NUTS 3 liigestatakse kõiki peale Luxem ning osa GB ja Hisp prov.
Regionaalsel haldamisel on probleemiks veel riikide lahusterritooriumid.
37) EL regionaalpol eesmärgid ja sekkumise põhjendatus. Eesmärk on soodustada maj konvergentsi ja SKT
ühtlustamist rikkamate ja vaesemate riikide vahel. Üldise arengu edendamiseks arendab ühendus tegevusi, mis
viivad maj ja sots kohesioonile. Spetsafiilsuse eesmärgiks on erinevate regioonide arengulõhede ja ebasoodsate
regioonide mahajäämise ületamine. Inimestele, kes ei ela keskustes võimaldada heaolu, tasakaalustatud areng,
hoida ära linnastumist, maapiirkondade ressursside kasutamine, rakendamine . tööstuspiirkondade probleemid:
saastatus ja tööpuudus.
38) regionaalpoliitilised programmid EL-s.sihtalad: sihtala 1- mahajäänud regioonid, Nuts tasandil reg, mille
SKT elaniku kohta oli vähem kui 75% EL keskmisest. Sihtala 2- taandarenenud tööstusrajoonid, Nuts 3
tasandil, tööpuuduse tase üle EL keskmise, suhteline hõivatus tööstuses suurem kui EL keskm, langus
peamises tegevusharus, sihtala 5b- madal sotsiaal-maj tase, kõrge põllumaj hõivatuse osatähtsus, madal
sissetulekutase põllumaj-s, madal rahvastikutihedus. Sihtala 6- väga hõre asustus nuts 2 tasandil, elanikke pidi
olema vähem kui 8 el/km2.eesmärk 3- võitlus pikaajalise töötusega, eesmärk 4- töötajate toetus kohanemises
tööstusliku muutusega, eesmärk 5A-maaelu arengu soodustamine.
39) regionaalse sekkumise vajadus.
40) EL struktuuri- ja eelstrukt vahendid, millised, kellele. Struktuurifonidi: need baseeruvad nii maj kui ka
regioonidele. ERDF-Eur regionaalfond- kivid ja betoon,ettevõtete asendamiseks, kohalike initsiatiivi ning
inflatsioonimuutusi toetamiseks ESF- Eur Sotsiaalfond- koolitus ja nõuanne, tööhõive ja töötajate
konkureerimisvõime tõstmiseks FIFG-kalandusfond- kalanduse arendamise rahastamine EAGGF põllumaj
arendus ja tagatisfond- investeeringud ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks ja elukeskkonna parandamiseks.
Eelstruktuurifondid: ISPA- viia E li nõuetele, saavutada hea transpordiühendus kandidaat- ja liikmesriikide
vahel, tegeleb soovitavalt vaid transpordi ja keskkonnaga. PHARE- liitumispartnerluslepingu saavutamine
kandidaatriikide ettevalmistamiseks Elga liitumiseks, stabiilsete institutsioonide olemasolu, inimõiguste kaitse,
demokraatia, turumaj konkurentsivõimelisus Els, liitumiseks vajalike nõudmiste täitmine. SAPARD- kesk ja ida
eur maade põllumaj ja maaelu antava liitumiseelse abi programm 2000-2006a-ks.Eesti saab 3 viimase käest
raha.
41) Eur integratsiooni edasised võimalikud suunad. Laienemine-liit säilitab praeguse integratsiooni taseme kuid
kaasab uusi liikmeid ,stagnatsioon- seisak, süvenemine- eesmärk liikuda pol liidu poole, üldine edasiminek nii
laienemise kui süvenemise alal
42) EL laienemisega seotud probleemid.kunagi ei ole olnud nii palju kandidaatriike, riikidele on suunatud
ainulaadsed kolmikkriteeriumid, Acquis, mida kandidaatriikidel tuleb üle võtte ja aktsepteerida, on oluliselt
ulatuslikum, kandidaatriigid on madalama maj arengutasemega ja rohkem põllumaj suunatud kui varem,
kandidaatriigid kuuluvad teise julgeolekutsooni, laienemine muudab EL suurriikide jõuvahekordi.
43) Riikide huvid EL laienemisel- lähtuvalt komisjoni arvamusest otsustas ülemkogu Luxem tippkohtumisel
alustada 1998 märtsis liitumisläbirääkimisi 10 KIE riigi ja Küprosega ning seejärel kahepoolseste
läbirääkimistega 5KIE riigiga.
44)Kandidaatriikidele liitumiseks esitatavad nõuded( kopenh kriteeriumid), miks? Kopen kriteeriumid olid
aluseks liitumisläbirääkimiste alustamiseks:1. Pol kriteeriumid-demokraatia,inimõigused, 2. Maj krit-võrdsete
konkurent-sitingimuste loomine, turumaj,3. Liikmestrateegiaga kaasnevad kohustused- siseturg.4.
administratiivne suutlikkus- haldussuutlikkus, õigussüsteem.
45) Elga liitumise pos ja neg mõjud kandidaatriikidele.pos: kuulumine eursse, sest eur rahvaste koostöö
põhineb eelkõige Eli ühisel pol-l mitmes valdkonnas ning Eli algatusel; ühtlustuvad sissetulekud Eestis ja eur-s,
kuna EL vähendaberinevusi piirkondade vahel; EL eelarve annab Eestile rohkem raha eelkõige regionaalpol
ning maaelu arengule; suureneb turvatunne; paraneb julgeolek; kasvab mõju rahvusvah pol-le; hõlbustub
reisimine ja piiriületus, paranevad kaupade ja teenuste väljaveo võimalused; suureneb töökohtade arv; rahvvah
kogemuste vahetumine.
46) Eesti integratsioon Eli. Eelised: riigile:julgeolek, stabiilsus, turvatunne, maine paranemine,maailmapol
kaasarääkimine, rahvvah koostööprogr-d, tarbijale: sissetulekute ühtlustumine, rohkem töökohti, parem
tarbijakaitse, reisimise lihtsustumine, ettevõtjale: parem exporditingimuste võimalus, investeeringute kaasmine,
arengutoetused Elst, väikeettevõtte toetus, põllumaj toetuste kasv, Puudused: õiguste osaline loovutamine EL
institutsioonidele, tööjõu liikumisega kaasnev migratsioon, üksikute harude sõltuvus Elst, kaupade hindade
kasv, uus kohandumine, kohanemisvõimetute ettevõtete pankrott, kaubanduse ümbersuunamine, ajude
väljavool, väheneb äkkrikastumine. Teised: puhtam keskkond, ametiühingute tugevnemine.

Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: Spikker
Märksõnad: euroopa liit
Muu