Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Euroopa Liit, komisjon, parlament, nõukogu (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes moodustavad komisjoni?
  • Kus komisjon asub?
  • Millega komisjon tegeleb?
  • Kuidas on korraldatud komisjoni töö?
  • Kus parlament asub?
  • Millega parlament tegeleb?
  • Kuidas on korraldatud parlamendi töö?
  • Millega nõukogu tegeleb?
  • Kuidas on korraldatud nõukogu töö?
  • Kui palju hääli on igal liikmesriigil?
  • Millega kohus tegeleb?
  • Kuidas on korraldatud kohtu töö?
  • Millega kontrollikoda tegeleb?
  • Kuidas on korraldatud kontrollikoja töö?
Vasakule Paremale
Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu #1 Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu #2 Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu #3 Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu #4 Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu #5 Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu #6 Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu #7 Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu #8 Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu #9 Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu #10 Euroopa Liit-komisjon-parlament-nõukogu #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 273 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rauavanne Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmise kontrollija; teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Harilikult on selleks välispoliitika koordineerimine iseseisvuse kaitseks ja omavahelise majanduskoostöö tihendamine. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Ühisküsimused otsustab osariikide esindajaist konvent, millest riigid võtavad osa oma diplomaatiliste esindajatega. Konvendi otsuseid viivad ellu liidust osavõtvate riikide riigiorganid. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Võim läks Eestimaa kubermangu Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale), mis kuulutas end 28. nov 1917 kõrgeimaks võimuorganiks Eestis. Kuigi bolshevikud ajasid selle laiali, tegutses Maapäev edasi ja põranda all moodustati Eestimaa Päästekomitee. Viimane kuulutas bolshevike põgenemise järel 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. 2 RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) ­ tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON ­ riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektiivsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK ­ valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA ­ valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on

Ühiskond
thumbnail
17
docx

Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse

Riigiõpetus
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) ­ tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON ­ riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konfödseratsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK ­ valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA ­ valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik,

Ühiskond
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. Riigivõim teostab end asutuste ja institutsioonide kaudu (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud, sõjavägi). Suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka institutsioonide ja rahva vahel reguleerivad kirjalikud õigusnormid. Et vältida võimu kuritarvitamist, peavad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim olema lahutatud ­ võimude lahutatuse printsiip. Riigiasutusel on riigivõimu volitused, see moodustatakse seadusega ettenähtud korras ja saab oma

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) ­ tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON ­ riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK ­ valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA ­ valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus.

Ühiskond
thumbnail
52
docx

Euroopa Liidu kriminaalõigus

sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigid sõlmisid ise omavahelisi koostööleppeid ja muu rahvusvaheline koostöö. Kui riigid milleski kokku leppisid, pidi see toimuma ühehäälselt. Amsterdami lepinguga loodi turvaline ala – Schengeni lepingud ja kriminaalõigus seoti? Euroopa Ülemkogul oli võimalus suunata, kuhu haru arenema hakkab. Euroopa Kohus hakkas julgemalt III sambas kohaldama I samba põhimõtteid, kohtupraktika muutus. Praegune alusleping – Lissaboni leping jõustus 2009. sellega kaotati III sammas. Enam selliseid erisusi, nagu varem oli, pole. Lissaboni leppega muutus kriminaalõigus EL poliitika põhivaldkondade osaks. EL aluslepinguteks on nüüd EL leping ja EL toimimise leping, mis reguleerivad valdkonda. Lisaks erisätetele kohalduvad valdkonnale ka kõik EL õiguse põhimõtted

Õigus




Kommentaarid (6)

its2cold profiilipilt
its2cold: Kopi-peist

http://europa.eu/institutions/inst/ comm/index_et.htm
21:07 24-04-2010
djER profiilipilt
djER: Kui on vaja spikrit siis liiga suur aga muidu pandav
20:49 08-12-2008
jaana03 profiilipilt
jaana03: palju matrejali
14:27 20-01-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun