2. Miks ei jätku joogivett kõigile maakera elanikele? Magevesi on jaotunud ebaühtlaselt ja paljudes kohtades saastunud. Tänapäeva Tööstustehnoloogia võimaldab heitvete puhastamist, merevee destilleerimine, veehoidlate rajamine. Aga seetõttu, et kõikjal pole tehnoloogia nii arenenud ja ressursse vähem, kui arengumaades jäävad need vaesemad riigid enamasti joogiveeta. 3. Tooge näiteid taastuvatest ja taastumatutest loodusvaradest Eestis. Taastuvad: vesi, õhk, mets, muld Taastumatud: maagid, maapõuesoojus, kaevandatavad kütused 4. Kuidas tekivad happevihmad Eesti tingimustes? Põlevkivi põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 5. Milles seisneb kasvuhooneefekti tähtsus elusloodusele? 1
Monokultuuride kasvatamine; Liigniisutamine (maa sooldumine); Metsade hävimine; Liigkarjatamine; Tagajärjed: Viljakate muldade hävimine; Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine; Veekogude kuivamine; Sooldumine, mis ohustab inimese tervist; Mida saaks ette võtta: Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus); Tõkete rajamine põldude äärde; Puude istutamine; 8. Loodusvarade kasutamine Taastuvad loodusvarad Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm. Taastumatud loodusvarad Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. Loodusvarade liigse tarbimisega kaasnevad probleemid:
Põhjused: Taimkatte hävitamine ülekarjatamisega, transpordiga, oskamatu niisutamisega Globaalne kliimasoojenemine Sajandite jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja inimeste arvu kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust Tagajärg Mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine ja ala viljatuks kõrbeks muutumine Loodusvarade kasutamine Põhjused: Puhas joogivesi, muld, mets, metallimaagid, kütused Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Taastumatud loodusvarad lõppevad otsa Loodusvarade kaevandamine kahjustab looduslikku keskkonda Lahendus: Kasutada taastuvaid loodusvarasid, tarbida loodusvarasid säästlikult, et jõuaksid taastuda Happevihmad Põhjused Lämmastiku ja väävli ühendid Kivisütt kasutavad elektrijaamad Transpordist pärinev saaste Tagajärjed hukkuvad taimed surevad kalad veekogudes lagunevad kiviehitised metsad hävinevad, looduslik mul ja veekogud muutuvad happelisteks Lahendus
1910-Asutati Vaika Linnukaitseala- esimene looduskaitseala Eestis. 1935-võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Miks kaitsta loodust: a)esteetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga. b)esteetilised-ilus silmale. c)teaduslikud-teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika-toit. d)majanduslikud- mida me hakkame sööma, kaubandus. e)ressursilised- taastuvad ja taastumata maavarad. 2)Demograafiline plahvatus: 19saj alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda. Järgmine rahvastiku kahekordistumine toimus veelgi kiiremini-72 aastaga. Sellist rahvaarvu kiiret plahvatuslikku kasvu lühikese aja jooksul nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. (2008 a. alguses elas Estis 1,34miljonit inimest). 3)Urbanisatsiooniks nimetatakse linnade pidurdamatut kasvu.
Liigkarjatamine; Tagajärjed: Viljakate muldade hävimine; Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine; Veekogude kuivamine; Sooldumine, mis ohustab inimese tervist; Mida saaks ette võtta: Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus); Tõkete rajamine põldude äärde; Puude istutamine; chryssy 9 8. Loodusvarade kasutamine Taastuvad loodusvarad Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm. Taastumatud loodusvarad Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia.
biootilised jm tegurid) kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 10. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused eetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga esteetilised- ilus silmale teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika toit. majanduslikd- mida me hakkame sööma, kaubandus ressurssoloogilised- taastuvad ja taastumatud maavarad 11. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega. Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. 1 Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: · Ökoloogia · Biogeograafia - on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral
1. Autökoloogia Isend – autökoloogia uurimisobjekt, üksikisik, organism, indiviid (karu, jänes) Ökoloogilised tegurid ehk faktorid: - otsesed, - on mõne organismi otsene mõju teistele. mõjutavad otseselt ainevahetust, vormimisprotsesse, kasvu ja arengut (valgus) - kaudsed - on muutused abiootilistes tegurites, mis mõjutavad teisi organisme. avalduvad teiste faktorite toimel, nt laiuskraad, absoluutne kõrgus merepinnast. - abiootilised - Eluta looduse tegurid. Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad nii keemilised kui ka füüsikalised tegurid. Kõik tegurid toimivad organismile üheaegselt. Iga elemendi olemasolu v puudumine ohustab mingi liigi organismi eksisteerimist ja elujõulisust. Nt Kliima, edaafilised tegurid (mullastik), hüdrokeemilised (vesi) jne. - biootilised - eluslooduse tegurid, jagunevad liigisisesed ja liikide vahelised. nt
Paleoendeemidel on levila ahenenud Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega Levik liigi territoriaalne paiknemus. Taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema Taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda Saasteaine soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk
Kõik kommentaarid