ENERGIASÄÄSTUTUND
Räägiti elektrienergiast, et
tavaline Eesti pere kulutab aastas keskmiselt 3500 -5500 kWh
elektrienergiat. Väikesed tulukesed ja lamibikesed elektriseadmete
küljes mis näitavad kas aparaat on puhkeasendis, väjalälitatud
vms. imevad 2-3W voolu tunnis ja et säästupirnid kasutavad 70-80%
vähem energiat kui tavalised höögniidiga pirnid ning nende eluiga
on 8-15 korda pikem kui seda on tavalistel pirnidel.
Jäätmetest räägiti seda,
et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid,
koos tööstusjäätmetega on see arv 9 tonni. XX sajadi algul kaalus
1 kuupmeeter jäätmeid 500kg, täna aga 100kg .
Üks paremaid looduslikke kütteallikaid on päike, projekteeritakse tänapäeval majadki nii,
Jäätmed · Eestis moodustub inimese kohta 380 kg olmejäätmeid aastas · 140 kg sellest on pakendijäätmed · Koos tööstusjäätmetega küündib see hulk 9 tonnini · XX saj. algul kaalus 1 m³ jäätmeid 500 kg, tänapäeval aga 100 kg Paberjäätmed · Igasugune puhas ja kiletamata paber, raamatud, vihikud, ajakirjad, kartong ja papp · 1 kg vanapaberist saab (puidu lisamisel) toota kuni 1,6 kg uut paberit. Energia kokkuhoid: 1,5 kWh elektrit ja 1,8 kg puitu · 70 kg vanapaberit säästab ühe puu · Eestis tekib aastas umbes 40 000 70 000 t vanapaberit, vaid 12 000 t sellest suunatakse taaskasutusse Metallijäätmed · Värviline ja must metall · Vanametalli ümbertöötlemisel kulub 95% vähem energiat, kui maagi tootmisel · Vanametallikogumisega tegelevad ettevõtted võtavad vastu ka elektroonikajäätmeid ning vanu sõidukirehve Pakendijäätmed
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Endoplasmaatiline Rakusisene transport retiikulum Golgi kompleks Golgi kompleksist pärinevate ainete pakkimine nende rakust väljaviimiseks Lüsosoomid Raku seedeorgan, mis valmistatakse Golgi kompleksis, moodustavad väikesed põied, mis sisaldavad nii rakusisest kui ka - välist materjali ja lagundavad oma ensüümide abil toitaineid Mitokondrid Energia tootmine (rakujõujaam). Vajalike ensüümide, hapniku ja glükoosi abil suudavad nad toota energiat, et varustada rakus toimuvaid protsesse Rakuskelett Raku toestusvahend, üles ehitatud mikrotorukestest ja mikro- (tsütoskelett) kiududest Mikrotorukesed – torukujulised proteiinstruktuurid Mikrokiud – niitmolekulid Ioonid – elektrilaenguga molekulid 21
Kõik kommentaarid