Energiasääst kortermajas (0)

SISUKORD Saateks 7
ELUASE NÕUAB HOOLT 9
Üldist 9
Hinnang välispiirete kohta 12
Fassaadide remondisüsteemid 13
... krohv -soojustussüsteem 14
... vooder -soojustussüsteemid 15
Katused 15
SISEKLIIMA 18
Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18
Piirete soojuspidavus 21
KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25
Veekulu vähendamise võimalustest 26
KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29
Valgustus 31
KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32
Soojuskulu vähendamise võimalustest 33
Soojuskadu 34
... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35
... läbi akende 36
Soojussääst renoveerimisel 36
... uuest soojussõlmest 36
... küttesüsteemi tasakaalustamine 36
... süsteemi renoveerimisest 36
... termostaatreguleerventiilide paigaldamisest 36
... jaotusvõrgu soojuskadude vähendamisest 37
... ringluspumba aegrelee rakendamisest 37
... soojaveesüsteemis 37
OTSTARBEKAS KÜTTESÜSTEEM JA ENERGIA 39
Kaugküte ja lokaalküte 39
Soojuse mõõtmine ja kulude jaotamisest 41
E ARVESTUSSÜSTEEM KORTERELAMUTELE 43
Sissejuhatus 43
Ajalugu 44
Seadusandlus 44
Arvestusmetoodika 45
Tähelepanekud küttekulu individuaalse arvestussüsteemiga korterelamutest 47
Kokkuvõte 49 SAATEKS
20. sajand õpetas inimesi tõstma elukvaliteeti, kasutades üha rohkem looduslikku energiaressurssi oma igapäevase elu kergendamiseks. Sajandi 70ndatel aastatel esimese energiakriisi ajal tõdeti, et lõputult ei saa jätkuda energiakasv inimese kohta ja tuleb leida alternatiiv senisele muretule energiaressursside kasutuse kasvule. Inimesed mõistsid, et energia kokkuhoidmine ning sellega seotud tehnilised lahendused omandavad meie elu järgneval perioodil erilise tähtsuse. Need probleemid hakkavad puudutama meid kõiki nii üksikisikuna kui ka ühiskonna liikmena.
Juba Euroopa Liidu loomise käigus võeti vastu rida direktiivseid dokumente, mis kohustasid kõiki liikmesriike suhtuma säästlikult loodusvaradesse ja välja töötama oma maal seadusandlikke akte selle tegevuse suunamiseks.
Tänaseks on kogu Euroopas normiks pidev energiasäästu poliitika. Vastu võetud Euroopa Liidu direktiivid reguleerivad hoonete energiatõhusust ja energia lõpptarbimise tõhusust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Sellises situatsioonis muutub iga üksik indiviid määravaks kogu ühiskonnale, et suudaksime säilitada oma elukeskkonna järgnevatele põlvedele.
Eelmise sajandi teine pool Eestis ei väärtustanud energiakasutust inimkonna-keskselt ja laiaulatuslik ehitustegevus vorpis sadu tuhandeid ruutmeetreid elamispinda paneelmajadena, milliste energia erikulu kütteks 1 m² kohta aastas ületas kuni 2,5 korda mõistliku piiri.
Koos madalate kvaliteedinõuetega ehitustegevuses loodi Eestisse elamufond, kus paljukorruselised korterelamud