Energia säästmine

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 16 korda Seda faili on alla laetud 16 korda 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis 23/12/2010 Kuupäev, millal dokument üles laeti

Energia säästmine
Uurimistöö




2009


1
SISUKORD

Sissejuhatus.................................................................................................................................3

1. Energia liigid.........................................................................................................................4

2. Energiaallikad.......................................................................................................................6

3. Energiamajandus...................................................................................................................8

4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10

4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11

4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13

Kokkuvõte.................................................................................................................................15

Kasutatud materjalid.................................................................................................................16

Lisad..........................................................................................................................................17

Lisa 1. Energia liigid

Lisa 2. Inimese energiatarvituse kasv viimase saja aasta jooksul

Lisa 3. Kütteväärtused

Lisa 4. Taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad

Lisa 5. Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud

Lisa 6. Keskmise pere aastane elektri tarbimine




2
SISSEJUHATUS



Uurimistöö teemaks on energia sääst. Tänases raskes majanduslikus olukorras on säästmine
igalt alalt väga aktuaalne teema. Kokku hoitakse igalt poolt, kuid miks siis mitte säästa
energiat mis iseenesest on väga lihtne ja tulus viis kokkuhoidmiseks, kui teada õigeid nippe.
Inimesed on harjunud laristama ja kulutama mõtlematult. Säästes energiat kodus ja tööstuses
säästame raha kui ka loodust. Tänapäeval kasutusel olevad energiaallikad on ennest
ammendamas ja on vaja leida alternatiivseid meetodeid energia saamiseks. Riikide
energiamajandus suundub aina enam säästlike ja alternatiivsete energiaallikate kasutamise
suunas. Hakkatakse üha enam panustama taastuvatesse energiaallikatesse. Inimesi tuleb
teavitada energia säästmise tähtsusest ja kuidas see mõjutab meid endid. Töös on kasutatud
mitmete teiste autorite uurimuslike tulemusi ja teaduslike materjale energia saamise ja
kasutamise kohta.




3
1. ENERGIA LIIGID



Mehaaniline energia all mõeldakse füüsilise keha nii potentsiaalset energiat kui ka
kineetilist energiat (vt lisa 1). See energia mõjub materiaalsele kehale mis püsib
paigal. Jõuks, mis kehale mõjub, võib olla näiteks gravitatsioonijõud. Näiteks, kõrge
paisu taga seisval veemassil on teatud potentsiaalne energia. Lüüside avamisel on
veemass võimeline tegema tööd. Alla voolav vesi paneb käima veeturbiini abil
elektrigeneraatori või vesiratta abil veskikivid. (Kroon, K)



Liikuv materiaalne keha omab kineetilist energiat. Kineetiline energia on võrdeline
keha massiga ja keha liikumiskiiruse ruuduga. Kaks korda suurem auto omab
liikumisel sama kiirusega ka kaks korda suuremat kineetilist energiat. Sama suur
auto mis sõidab kaks korda kiiremini omab juba neli kord suuremat energiat. Ka
omab kineetilist energiat pöörlev keha, kusjuures pöörleva keha kineetiline energia
on võrdeline tema pöörlemiskiiruse ruuduga. (Kroon, K)



Ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis talletatud energiat nimetatakse
keemiliseks energiaks. Näiteks süsinikku sisaldavate ainete reaktsioon
õhuhapnikuga, milles süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni
tulemusena süsihappegaasi, seda reaktsiooni nimetatakse põlemiseks. Selles
reaktsioonis eraldub energia soojusena – süsinikus sisalduv keemiline energia
muutub soojusenergiaks. Põlemisprotsessid toimuvad reeglina ümbritsevast
keskkonnast kõrgemal temperatuuril. Protsessi alustamiseks peab toimuma aine
süütamine. (Kroon, K)



Aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud
energiat nimetatakse soojusenergiaks. Mida kiiremini molekulid liiguvad seda
sagedasemad on põrkumised ja seda suurem on aine soojusenergia. Seda energia
taset iseloomustab aine temperatuur. Inimene ei tarbi otseselt soojusenergiat. (Kroon,
K)


4
Elektromagnetvälja energiat nimetatakse elektromagnetiliseks energiaks.
Mittemuutuva elektromagnetilise välja energia väljendub nii elektrivälja kui ka
magnetvälja energiana, aga samuti alalisvoolu energiana. Perioodiliselt muutuva
elektromagnetilise välja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia.
Vahelduvvoolu nimetatakse lihtsalt elektrienergiaks ja see ongi energeetika
põhiliseks objektiks. (Kroon, K)



Elektromagnetiline kiirguse energia on vahelduva elektromagnetilise välja energia.
Elektromagnetilist kiirgust liigitatakse sõltuvalt elektromagnetilise välja sagedusest
raadiolainete kiirguseks, infrapunaseks kiirguseks (see on soojuskiirgus), nähtavaks
valguseks, ultraviolettkiirguseks, röntgenikiirguseks, gamma(aatomituuma)kiirguseks.
Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K)



Elektrienergia on madalasagedusliku elektromagnetilise välja energia. See energia ei
levi oma madala sageduse tõttu (tööstussagedus Euroopas 50 Hz või 60 Hz USA-s)
kiirguse näol, mis tõttu toimub elektrienergia edastamine juhtmete kaudu. (Kroon, K)



Kõik inimese tegevused on seotud mingisuguse energiakuluga. Tööstuses,
transpordis, teeninduses, põllumajanduses, kodumajapidamises ja igapool mujal on
lõpptulemuse või eesmärgi saavutamiseks vaja teha mehaanilist tööd, muuta või
säilitada temperatuurirežiimi, teostada keemilist protsessi, valgustada midagi,
võimendada signaale jne. Kõigeks selleks on vaja suurel hulgal energiat, tänapäeval
kasutatakse selle energia saamiseks peaasjalikult elektrienergiat. Elektrienergiat on
lihtne muuta teist liiki energiaks. (Kroon, K)




5
2. ENERGIAALLIKAD



Keemilise reaktsiooni (põlemise) tulemusena vabanev energia on kütuste keemilistes
seostes peituv energia. Kütuste energeetiliselt olulisemaks võrdluseks on nende
kütteväärtused (vt lisa 3), mis on kütuse massiühiku (tahkete ja vedelate kütuste
puhul) või mahuühiku (gaasiliste kütuste puhul) täielikul põlemisel vabanenud
energiahulk. Tänapäeval on kõik energeetikas kasutatavad kütused orgaanilise
päritoluga maavarad või nende saadused. Peamiselt kasutatakse fosiilseid,
mittetaastuvaid (vt lisa 4) kütuseid. (Kroon, K)



Ajalooliselt esimene energiaallikas, mida inimene hakkas peale lihasenergia
teadlikult kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult
soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude
energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid
viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja
tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks.
(Kroon, K)



Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi. Kivisüsi on tekkinud
miljonite aasatega soodes ürgsete taimede lasunditest. Kivisüsi koosneb peamiselt
süsinikust (kuni 95% kivisöest). Põlemisel muudetakse kivisöe keemiline energia
soojusenergiaks. Kivisöe kvaliteet (kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus) sõltub
suuresti selle leiukohast. (Kroon, K)



Põlevkivi on miljonite aastatega merepõhja sadestunud elusorganismide kivistunud
jäänused. Ta sisaldab küllaldasel määral orgaanilist ainet. Põlevkivi on madalama
kvaliteediga kui kivi- või pruunsöel. Kuigi põlevkivi varud maailmas on suured,


6
kasutatakse seda energeetilistel eesmärkidel vähe. Paljud põlevkivivarudest rikkad
riigid eelistavad põlevkivile teistest riikidest sisseveetud maagaasi või kivisütt. Eestis
on põlevkivist kujunenud põhiline energeetiline kütus. Seda nii ajaloolistel põhjustel
kui ka muude kütuste varude puudumisel Eestis. (Kroon, K)



Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks. Ka toornafta on tekkinud miljonite
aastatega mereloomade ja -taimede sadestumisega. Toornafta töötlemisel saadakse
mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge
naftasaadus. Seda kasutatakse peamiselt transpordis, kasutatakse
sisepõlemismootoris. Energeetilisse kütusena kasutatakse bensiini väga vähe.
Diiselkütus on ka kerge naftasaadus. Kasutatakse ka energeetilise kütusena vähe.
Sageli kasutatakse väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muid võimalusi pole. On
reeglina odavam kui bensiin. (Kroon, K)



Maagaas on tekkinud sarnaselt naftale. See koosneb peamiselt metaanist. Maagaas
täidab poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Suurimad maagaasileiukohad on
Venemaal, Iraanis ja USA. Eestis leidub maagaasi vähesel määral Keri ja Prangli
saartel ning mõnes kohas Põhja-Eestis. Maagaasi transporditakse torujuhtmete
kaudu. Energeetilise kütusena on maagaas kõige loodussõbralikum. (Kroon, K)




7
3. ENERGIAMAJANDUS



Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori-
või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja kõikjal –
valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks.
(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm)



Energiamajandus mõjutab kõiki teisi majandussektoreid, kuna energia hind sisaldub kõikides
toodete ja teenuste hinnas. Kõik muudatused energiamajanduses toovad kaasa ka muudatused
teistes majandussektorites. Energiavarude piiratus sunnib inimkonda otsima uusi võimalusi nii
energia kokkuhoiuks kui ka uute energiaallikate kasutusele võtuks.
(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm)



Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva
inimajaloo vältel kokku (vt lisa 2). Suurem osa toodetust energiast läheb kõrgelt arenenud
riikide vajaduste täitmiseks. Ainuüksi USA kasutab ära 35% kogu maailma
energiatoodangust.
(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm)



Erinevate energiavarude kasutusele võtt on endaga kaasa toonud inimkonna arengutempo
kiirenemist. Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade
lihasjõudu ja soojusenergiat saadi puidu põletamisel. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu


8
ja puusöe järele väga kiiresti, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis
17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.
(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm)



Kivisöe laialdane kasutamise 17. – 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse
iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus ainult mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada
laevade ja mööda raudteid. Siiski oli kivisöe vedamine kallis ja seetõttu oli kasulikum rajada
suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis
19. sajandi lõpuni.

(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm)



Elektri kasutuselevõtt 19. - 20. sajandi vahetusel võimaldas energiat transportida ka suure
vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade
ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide areng muutis energia kättesaadavaks kõikidele ja see
tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu.

(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm)



Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes
40% kogu energiavajadusest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmise ja tarbimise. Kivisöe
osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid see on ikkagi üks olulisemaid energiaallikaid. Veejõud
ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast. Alternatiivsed
energialiigid – tuule-, päikese-, maasisene- ja bioenergia, annavad energiamajandusele
tervikuna tagasihoidliku panuse.

(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm)



Naftavarude lõppemine sunnib käesoleval sajandil otsima uusi teid energiamajanduses. Kuigi
energiavajadus pidevalt kasvab, võimaldab tänapäeva tehnoloogia energiat tõhusamalt
kasutada. Tänapäeva ökonoomsemad masinad ja isegi säästupirnid aitavad säästa energiat.
Kui vanasti rajati hiigelsuuri elektrijaamu ja energiat transporditi kaugele, siis tänapäeva


9
tehnoloogia võimaldab toota odavat energiat tarbijate vahetus läheduses.
(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm)




4. ENERGIA KOKKUHOID



Tänapäeva energiamajanduse tähtsamaid ülesandeid on elektrienergia säästlik kasutamine.
Mõningast edu on saavutatud tööstuses aga koduses majapidamises leidub veel küllaldaselt
võimalusi elektrienergia säästmiseks. Kogu toodetud energiast kasutatakse ligikaudu 30%
tööstuses, niisama palju transpordis ja elektrienergia tootmiseks ning kõigest 10% mujal.
(Loodmaa, V. 1980)



Inimene tarbib tänapäeval rohkem energiat, kui Maa seda võimaldab. Kogu inimkonna
aastane energiatoodang ületab 1014 kilovatt-tunnile. Selle tootmiseks kulub aastas ligemale
1010 tonni kütust ja 2*1010 tonni hapniku. Sellepärast ongi paljudes riikides loodud
energiasäästu- programmid. Suurimaks probleemis on fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad
gaasid, mis saastavad loodust (vt lisa 5). Nende gaaside kogunemine atmosfääri kõrgematesse
kihtidesse põhjustab Maa kliima soojenemist. (Loodmaa, V. 1980)



Energiat säästes, hoiame kokku loodusvarasid nagu maagaaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jt.
Selle tulemusena saastame vähem loodust ning kahandame ka pere igapäevaseid kulutusi.
Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota ja tarbida.
Traditsiooniliste fossiilsete kütuste kasutavate soojuselektrijaamadekõrval peaksid oma koha
leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi
energia. Eesti katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast
sealjuures hävitamata rabasid ja metsi. (Loodmaa, V. 1980)




10
Euroopa energiapoliitika on asunud säästvale arenguteele. Hinnatakse keskkonnasõbralikke
projekte ja lahendusi. Näiteks arendatakse Taanis tuuleenergiat ja Rootsi on otsustanud
vabaneda tuumaelektrijaamadest. Ka on kehtestatud mitmetes Euroopa riikides
süsihappegaasisisalduse piirnormid. Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib uusi
lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. (Loodmaa, V.
1980)



4.1. Energia sääst kodus



Elektrienergia kokkuhoius on saavutatud teatud tulemusi, aga koduses majapidamises leidub
veel küllaldaselt võimalusi energia kokkuhoiuks. Kodumajapidamise energia lõpptarbimine
moodustas 2002.a. erinevate majandusharude hulgas 46%. Nii moodustab energia sääst kodus
väga suure osa riiklikust energiamajandusest. Inimesed jätavad mõtlematult põlema
elektrilampe, toast lahkudes jäetakse raadiod ja telerid mängima. Tarbetult lastakse soeneda
toiduvalmistus- ja soojendusriistadel. Tihti põlevad päev läbi koridori, välisuste ja abiruumide
tuled. Näiteks võrku unustatud kütteradiaator võimsusega 1,3 kW tarbib tunnis 1,3 kilovatt-
tundi elektrienergiat, samasuguse energiakuluga võiks sama kaua töötata 10 värvitelerit. Jättes
12 tunniks asjatult põlema 40-vattise koridori tule, läheb raisku sama palju energiat, kui kulub
10 kg leiva küpsetaiseks. Säästlikult kulutades on võimalik vähendada kodust energiatarvet
viiendiku võrra. (Altpere, E 1993)



Valgustites kasutatakse liialt suure võimususega elektripirne, tihti ületab lambi võimsus
valgusti või valgustitele lisatud juhendis märgitu. Toa valgustuse planeerimisega on võimalik
säästa palju elektrienergiat, mis muidu valgustaks kohti mida pole vaja. Ka annab märgatavat
kokkuhoidu hõõglampide asendamine luminofoorlambiga. Sama võimsuse juures saadakse
pea neli korda rohkem valgust ja luminofoorlambid põlevad viis korda kauem kui tavalised
lambid. Ka tuleks valgusteid regulaarselt puhastada, kuna mustad pinnad ei lase valgusti
valgust läbi. Kuni 20% elektrienergiat on võimalik kokku hoida, kui ruumi pinnad värvida
heledaks. (Altpere, E 1993)




11
Kui ventilaatorid või föönid on umbes, tolmuimeja kott prahti täis, samuti kui mootorite
jahutavad ning pumpade klapid või torud on kinni jäämas, koormavad ja kuumenevad
mootorid liialt, kütavad asjatult ümbruskonda ja võivad läbi põleda. Ka esineb liigtarbimine
juhul, kui tolmuimejate või pumpade ühendused pole tihedad. Kasulik on valida selline
elektrimootor, et töötaks nimikoormusel ehk -võimsusel. Elektrimootori laagreid tuleb
määrida regulaarselt, et vältida liigtarbimist. Ruumi ventilatsiooni põhjalik läbimõtlemine on
väga tähtis. Korralikult tihendamata akende ja uste kaudu hajub kuni 40% ruumi soojusest.
(Altpere, E 1993)

Väga tähtis on teada palju energiat üks või teine tarviti elektrit kulutab. Enne samaliigiliste
tarvitite ostmist tuleks võrrelda ja valida väiksema energiatarbega riist. Reeglina on kolme-
neljaliikmelise perekonna aastane elektrikulu 3500-5500 kWh (vt lisa 6). Kõige rohkem
kasutavad energiat kodumajapidamises sooja ja külma tootvad elektritarvitid: külmkapp
elektripliit, -keris jne. Kodumasinad, nagu näiteks tolmuimeja, pardel, pump ja elektritrell
kulutavad elektrit vähe. Ka tuleks jälgida inimeste erinevaid vajadusi kui mõnda tarvitit osta.
Väike pere ei vaja suurt külmkappi ja kõige suuremat telerit. (Altpere, E 1993)



On kasulik makseraamatus vajalikke elektriarvesti näita võtta iga kuu kindlal päeval, siis saab
võrrelda elektrienergia kulu kuude kaupa ja tarbimise ootamatul muutumisel leida
elektritarviti või arvesti rikkest vm. oleneva põhjuse. Ka sel juhul, kui maksuraamatut pole, on
soovitatav üles märkida arvetest või arvesti näitude alusel elektrienergia kulu kuude ja aastate
kaupa, et tarbimist jälgida. (Altpere, E 1993)




12
4.2. Energia sääst koolis



Kool peab tagama õpimiseks ja õpeetamiseks mugavad ja soodsad tingimused.
Lastele soodsa keskkonna loomine algab õpetajast ja õpetamise meetoditest, kuid
väga tähtis on ka ruumide korrektne valgusus ja õige sisekliima. Kool on parim koht
energiasäästualaste teadmiste jagamiseks, sest koolis õpitut hakatakse rakendama
ka kodus ning loodetavasti saadavad nooruses väljakujunenud positiivsed
harjumused meid kogu edaspidise elu. Vajadus inimesi energiasäästlikult harida on
alati olemas ja oluline on teha sellega algust varakult. Kasutades kooli mudelina on
võimalik koolis õpetada energiasäästu vajalikust ja viia see ka kohe ellu praktika
näol. Selliselt on võimalik vähendada kooli energiaarveid kuni 20%.
(http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356)



Soojusenergia tarbimine koolis sõltub suuresti hoonesse paigaldatud mehaaniliste
seadmete omadustest. Koolis viibijad peaksid jälgima, et ruumide temperatuur püsiks
õigel tasemel ning teavitama teenindavat personaali kooli lahtioleku aegadest,
tagades nii ventilatsiooni tegelikele vajadustele vastava töö. Arvutuslikult vähendab
normaalse kütterežiimiga hoone keskmise temperatuuri langetamine 1ºC võrra
ööpäevast energiatarvet kuni 5%. (Jõks, K. 2001)



Tuleks vähendada tarbitava vee hulka, kasutades vähem tehnovõrkude vett. Sellega
vähendatakse veekulu ja pikas perspektiivis hoitakse kokku kulusid. Vanades
koolimajades tuleks minna üle seadmetele, mis tarbivad vähem vett. Energiasäästu

13
ürituste raames peaks korraldama arukat veekasutust puudutavaid teabetunde. (Jõks,
K. 2001)



Koolides on väga tähtis õige valgustus. Valgustussüsteem peab tagama kõrgekvaliteedilise
valguse ja olema samal ajal energiasäästlik. Hea valgustus tagab korralikud õppimis ja
õpetamis võimalused. Valgustus peab tagama tahvlile kirjutatud materjali loetavuse. Ka peab
olema koolipingis kirjutamiseks piisavalt valgust. Näiteks, kui valgus langeb valelt poolt
tekivad segavad varjud mis segavad kirjutamist ja tahvlile kirjutatud materjali jälgimist. Igale
ruumile tuleks koostada individuaalne valgustussüsteem. Samuti tuleks hõõglambid vahetada
säästupirnide vastu. Energia säästmiseks tuleb maksimaalselt ära kasutada loomulikku
päevavalgust. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356)



Enne energiasäästumeetmete rakendamist tuleks kaardistada hoone energiakasutus.
Koolihoone energiabilanss on väga varieeruv: tööpäevadel koormatud ning öösel ja
puhkepäevadel tühi. Vanad koolihooned on amortiseerunud, seega tuleks enne
energiasäästumeetmete rakendamist teostada energiaaudit. Hästi korraldatud energiaaudit
näitab ära nõrgad kohad kooli tehnosüsteemis ning annab soovitused süsteemiosade
rekonstrueerimiseks ja puuduste likvideerimiseks. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356)




14
KOKKUVÕTE



Inimkonna energia vajadus kasvad pidevalt ja toota on vaja aina rohkem energiat. Kuid juba
praegu on peamised energia saamise allikad ennast ammendamas. On õpitud energiat
tõhusamalt kasutama ja rakendama, kui seda varem tehti. Võetakse kasutusele uusi
alternatiivseid meetodeid energia tootmiseks, kuid ikkagi jääb sellest väheks ja inimkonna
aastane energia tarbimine kasvab edasi. Inimesed peavad õppima energiat säästma. Sellega
hoitakse kokku väärtuslike maavarasid ja ka raha. Mõtlematult jäetakse toast lahkudes
televiisorid mängima ja tuled põlema. Inimesi tuleb teavitada energia säästu tähtsusest ja
vajalikusest. Lihtsad nipid aitavad säästa energiat ja raha. Mida varem alustada inimese
teavitamisega seda parem on tulemus. Kool on parim koht, lastele säästliku mõtlemisviisi
edasi andmiseks. Koolist saadud teadmisi hakkatakse kasutama suure tõenäosusega ka
koduses majapidamises.




15
KASUTATUD MATERJALID

1. Altpere, E. (1993). Elekter igapäevases elus. Tallinn: Valgus.

2. Loodmaa, V. (1980). Energiast, elektriautost ja elukeskonnast. Tallinn: Valgus.

3. Kroon, K. Energiaõpik.

http://www.energia.ee/index.php?id=78&L=0

4. Viks, E. Energiamajanduse olemus ja tähtsus.

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm

5. Kalamees-Pani, K. Miks on vaja säästa energiat?

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9702/energia.html

6. Säästlik eluviis saagu me kõigi südameasjaks.

http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1898

7. Jõks, K. (2001) Energiasäästu käsiraamat koolidele. Tallinn: Print Pest

8. Energia kokkuhoiu õpetamine koolis ja lasteaias

http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356




16
LISAD

Lisa 1

Energia liigid


Elektrostaatiline

Potensiaalne
Mehaaniline
Kineetiline
Magnetiline


Keemiline


Energia Soojusenergia


Kiirgusenergia


Tuumaenergia


Elektrienergia




17
Lisa 2

Inimese energiatarvituse kasv viimase saja aasta jooksul




18
LISA 3

Kütteväärtused

Aine MJ/kg

Bensiin 46
Diislikütus 42
Kivisüsi 29
Nafta 45
Petrooleum 46
Piiritus 29
Puit 10
Turvas 15
Propaan 46
Maagaas 33




19
LISA 4

Taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad

Mittetaastuvad Taastuvad
Kivisüsi Vesi
Nafta Päike
Maagaas Tuul
Turvas Maapinna soojus
Uraan Biomass
Termotuumaenergia Geotermiline soojus




20
LISA 5
Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud
Põlemisel põhinev energiatootmine Tuuma Hüdro- Tuule-
Kivisüsi Nafta Gaas Turva Puit - energi energi
s energi a a
a
Mittetaastuvate • • • •
loodusvarade
ammendumine
Maa kasutamine, • • • •
mõju maastikule
Veekogude •
regulatsioon,
kalastamine
Veekogude • • • •
soojenemine
Müra •

Kiirguse mõju •

Mõju õhu kvaliteedile • • • • •


Happelisuse • • • • •
suurenemine
Veekogude • • • • •
rikastumine
toitainega
Kasvuhooneefekt • • • •




21
LISA 6
Keskmise pere aastane energia tarbimine

Elektriline saunakeris 1 000–1 500 kWh
Toidu valmistamine 800–1 000 kWh
Sügavkülmik 900–1 200 kWh
Külmik 400–500 kWh
Pesumasin 400–500 kWh
Nõudepesumasin 400–500 kWh
TV ja stereoseadmed 200–300 kWh
Valgustuseks 400–500 kWh
Triikimine ja koristamine 200–300 kWh




22

Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: Uurimistöö