Akud ja Kuivelemendid REFERAAT 02.03.2008 1 SISUKORD 1...................................................................................Tiitel Leht 2....................................................................................Sisukord 3...........................................................................................Akud 3....................................................................Kuidas aku töötab 3......................................................Primaar- ja Sekundaarelemendid 4............................................................................................Aku ehitus 4....................................................................................................Anum 5....................................................................................................Võred 5...........................................
Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Elektrivõrk kodus Referaat Kodune elektrivõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse- või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektritarvititeni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus, elektripliit, garaazh jne. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, (näiteks elektrip...
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõ...
Arvutused 23.11.2012 U [V] 125 f [H2] 400 r [] 40 L [mH] 400 C [F] 35 1. x L=L=2 fL [ ] 7 . U c =I × x C [ V ] Vastus: 1004800 Vastus: 1,41496E-009 x L- xC 1 1 8 . tg = 2 . xC = = [ ] r C 2 fC Vastus: 25120 Vastus: 0,000011374 r 3 . Z= r +( x L- x c ) [ ] 2 2 9 . cos = ...
docstxt/122606099516522.txt
docstxt/122606055616522.txt
Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3 ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Laboratoorne töö aines: Elektrotehnika NR.15. Õpilase perekonna- ja eesnimi: ____________ Õpperühm: _______ Töörühm: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Hinne: Õppejõud: ___________ Töö nimetus: Aktiivtakistuse ja induktiivsuse jadaühendus Töö objektid: Kasutatud riistad: Pool ja reostaat Pool, reostaat, ampermeeter 2.5A, Voltmeeter-75-150-300V
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Mehhatroonika õppetool MH-08 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja: 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 Kuvari ohutergurid lk.3 Tööandja kohustused lk.4 Töökoha kujundamine lk.4 Minu arvamus lk.5 Kasutatud materjalid lk.6 2 Sissejuhatus. Kuna mehhatroonika on väga laiali valguv, siis valisin ühe kindla eriala, mis on mehhatroonikaga seotud. Nagu teada elame me info ajastul ja meie igapäeva kaaslaseks on saanud arvuti. Tekib küsimus ,mis on arvutis nii erislist ,et ta meid mitmetes tundideks enda taha naelutab. Vastus sellele küsimusele on suhteliselt lihtne. Arvuti teeb meie igapäeva...
SISSEJUHATUS Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nimetatakse elektro- tehnikaks. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakenda- misest. Tänapäeval ei ole ühtki eluala, milline ei ole seotud ühe noorima teaduse ja tehnika ala elektrotehnikaga. Elektrotehnika areng algas üle saja aasta tagasi esimesest traat telegrafist ja esimestest algelistest elektrimasinatest, kuigi üksikuid elektrilisi nähtusi tunti juba Vanas - Kreekas. Kaasaegse elektrotehnika sünniajaks on 18. sajandi lõpuaastad ja 19. sajandi algus. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete tempera-
Uurimustöö Tauri Narusberg EL - 08 Pingeresonants Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakisus on null. Seega pingeresonantsi tingimus xL = xc Siis ahela näivtakistus z=[ruutjuur] r2 + (xL -xc)2 [/ruutjuur] = r = min. Vooluresonants Vooluresonants võib esineda vahelduvvoolu rööpahelas, kui ühes harus on kondensaator ja teises pool. Vooluresonantsi tingimuseks on rööpharude reaktiivjuhtivuste võrdsus: bL = bC sellisel juhul kogu ahela näivjuhtivus y=[ruutjuur]g2 + (bL bC)2[/ruutjuur] = g = min
docstxt/124052085857646.txt
EKSAMI KÜSIMUSED 1.n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12.Suurima võimsusvõimenduse annab-ühise emitteriga lülitus 13.NPN tüüpi transistori kollektor ühendata...
docstxt/123360774729324.txt
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I [A] - voolutugevus elektriahelas I= U [V] - pinge elektriahela otstel R [] - elektriahela osa takistus
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); vi...
5 KONTAKTOR Kontaktor on automaatne lülitusaparaat madalpinge-elektriahelate sagedaseks sisse- ja väljalülitamiseks. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA.Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms. automaat- ja distantsjuhtimiseks. Tinglikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid (näiteks türistorkontaktor).Kontaktori põhiosad on magnetahel liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, magneti ergutusmähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid (vt. joonis 5.1) Joon. 5.1 Ühepooluselise kontaktori ehitus: 1 liikumatu kontakt 2 liikuv kontakt 3 ankur 4 elektromagneti südamik ...
docstxt/124238885061780.txt
Robootika Robootika on teaduse ja tehnika haru, käsitleb robotite disaini, ehitust jms. Robootika on seotud mitme teadusharuga: mehaanika, informaatika, elektroonika jne. Isaac Asimov oli esimene inimene kes kasutas sõna "robootika", ta kasutas seda oma ulmesises jutus "Runoround". Temalt pärinevad ka kolm robootika põhisedust: · 1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; · 2. Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Robotex on Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT kolledzi korraldatav robotite võistlus. See võistlus kestab igal sügisel aastast 2001. Robotid ehitatakse 2-4 liikmelist rühmades. Võistlevad robotid peavad täitma eelnevalt antud ülesandeid. Selle aastane Robotex toimus Tallinn...
1. Coulombi seadus Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurusega ja pöördvõrdeline laengute kauguse ruuduga. 2. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Kui väljapunkti kaugus suureneb kaks korda, siis väljatugevus väheneb neli korda. 3. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooned on kujutletavad jooned, mis näitavad elektrivälja paigutatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. 4. Elektrivälja potensiaal Elektrivälja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 5. Elektripinge kahe punkti potensiaalide vahet nimetatakse elektripingeks. 6. Elektrimahtuvus Kahe juhtmevaheline mahtuvus võrdub laenguga mis tuleb anda ühele juhtidest, et potensiaalide vahe suureneks 1V võrra. 7. Kondensaatorite jada ja rööpühendus JADAÜHENDUS: ...
3.3. ELEKTRIMOOTORITE DISTANTS- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMID Elektriajamiks nimetatakse masina või seadme osa, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), ülekandemehhanismist, mis sidurdab mootorit käitatava töömasinaga ja juhtimisaparatuurist. Automatiseeritud elektriajam võimaldab tõsta töömasina tootlikkust ja valmistatava toodangu kvaliteeti ning parandada tööliste töötingimusi. Väga tähtis on valida masinale (tööpink, pump,ventilaator, kraana, vms.) sobiva võimsusega mootor. Kui mootori nimivõimsus osutub liiga väikeseks ja masin töötab ülekoormusel, siis temperatuur tõuseb üle lubatava piiri, kahjustades mähiste isolatsiooni. Liiga suure võimsusega mootor teeb aga masina või seadme kalliks. Selline mootor töötab väikese kasuteguri ja cos- ga. Elektrimootorite distants- ja automaatjuhtimisskeemides ja elektrivõrku kommuteerimisel kasutatakse mitmesuguse ehitusega käivitusnuppe, mis paiknevad kilpi...
Võru Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Kodune töö I Koostaja andmed: Nimi: Peeter Kukumägi Klass: MH-09 Juhendaja:Viktor Dremljuga 21.09.2009 Sissejuhatus Eesmäriks on kasutada Ohmi seadust. Välja arvutada kogu takistus. Arvutada kogu võimsus ja osavõimsus. Arvutada kogupinge ja osapinged.Tuleb teha skeem kus näitad ära voolu allikas ja takistid.Arvutused tuleb teostada excelis. Peeter Kukumägi 2 Skeem Peeter Kukumägi 3 Ülesanne Peeter Kukumägi 4 R23 = R2 + R3 = 7 +5 =12Ohm R23 *R 4 12 * 4 R234 = = = 3Ohm R23 + R4 12 +4 R67 = R6 + R7 =11 +10 = 21Ohm R23467 = R234 + R67 = 21 +3 = 24Ohm R23467 * R5 24 * 12 R234567 = = =8Ohm R23467 + R5 ...
· Induktiivpoolid · Põhi parameeter on induktiivsus ehk võime salvestada energiat magnetväljana Elektriahelate koostisosad · Trafo · Kasutatakse vahelduvpinge muundamiseks ja ahelate eraldamiseks Elektriahelate koostisosad · Toiteallikas · Muundab mõnd muud energiat, näiteks keemilist energiat energiat, elektrienergiaks Kasutatud kirjandus · R R. Lahtmets Lahtmets, "Elektrotehnika Elektrotehnika I alalisvool" alalisvool , Tallinn 2002 · L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon,, L. Nordlund,, E. Soomägi, g, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
ELEKTROTEHNIKA Takistus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Takistus · Juhi omadust avaldada laengute liikumisele takistavat vastumõju nimetatakse takistuseks · E Erinevatel i t l materjalidel t j lid l on erinev i elektritakistus Takistus · Juhi takistus on leitav valemiga ll R= [] l juhi pikkus [m] S eritakistus [mm2/m] S juhi ristlõikepindala [mm2] Eritakistuseks nimetatakse antud ainest 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga juhi takistust 20°C juures Takistus · Takistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks 1 1 G = = S R · Juhtivuse tähis on G ja ühikuks S-siimens Takistus...
ELEKTROTEHNIKA Elektriväli,, elektrivälja j potentsiaal Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektriväli · Elektriväli on potentsiaalne väli · Liigutades elektriväljas laengut kulutatakse selleks energiat või saadakse energiat juurde. · Liikudes Liik d ühest üh t punktist kti t tteise i kkulutatakse l t t k alati samapalju energiat sõltumata millist teed pidi liigutakse Elektrivälja tugevus · Elektrivälja tugevus mingis väljapunktis on võrdne antud punkti paigutatud F N V laengule mõjuva jõu E= = ja laengusuuruse Q C m suhtega E elektrivälja tugevus [v/m] F jõud [N] Q laeng [C] Elektrivälja tugevus · Laengust Q kau...
ELEKTROTEHNIKA Pinge, g , vool Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektripinge · Elektriväljas liikumisel punktist potentsiaaliga 1 punkti potentsiaaliga 2, tehakse alati samapalju tööd · Tehtud T ht d töö jja llaengu suuruse suhet h t nimetatakse i t t k pingeks W U pinge [V - volt] U = [V ] W töö [J] Q Q laeng [J] Elektripinge W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool · Elektrivool on laengute liiku...
ELEKTROTEHNIKA Laeng, g, Coulomb'i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng · Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron · Laengut tähistatakse tähega Q · Laengu mõõtühikuks on C (kulon) Laeng · Elektroni laeng on -1,60x10-19 C · 1C = 6,25·1018 elektroni · Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu · Samanimelised laengud tõukuvad, g tõmbuvad erinimelised laengud Coulomb'ii seadus Coulomb · Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb'ii seadus Coulomb Q1 Q2 2[ ] F= a - keskkonna absoluutne dielektriline läbita...
Elektrienergia tootmine Elektrijaam see on elektrienergia tootmise ettevõte, milles muundatakse mingi muu energia elektrienergiaks. Elektrijaamade liigitus:1. hüdroenergia kasutamisega elektrijaamad : hüdroelektrijaam ja loodete elektrijaama. 2. soojusenergia kasutamisega elektrijaamad : soojuselektrijaam (kivisüsi, põlevkivi, nafta, õlid, maagaas), tuuma elektrijaam, geoterminiline elektrijaam ja päikese elektrijaam. 3. muu energia kasutamisega : tuule elektrijaam. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles voolava vee energia muundub hüdroturbiinides mehaaniliseks energiaks ja turbiiniga käitavas hüdrogeneraatoris elektrienergiaks. Seal asuvad ka automaat juhtimise ja kontrollseadmed. A. Paisuelektrijaam veetasemete vahe on tekitatud paisu abil, B. Derivatsioonijaam veetasemete vahe on tekitatud vee juhtimisega kanali või torustiku kaudu jõesängist elektrijaama. Kõrgsurve elektrijaam veetasemete vahe ...
Elektromagnetiline induktsioon Punktlaenu elektrivälja tugevus PANEME LAENGU LIIKUMA! A q r Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub 1. Laengu suurusest q q E = 2. Laengu kaugusest r 40r2 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest A q r A r q A r q Mis muutus? · Muutus kaugus laengust. · Järelikult muutus elektrivälja tugevus, st. väli muutus · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja. · Seisva laengu väli ei muutu. Eelnevast tuleneb, et · Seisvat elektrilaengut ümbritseb muutumatu elektriväli · Seisev laeng ei tekita magnetvälja · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja · Magnetvälja tekkimiseks on vaja liikuvat laengut. Järeldus: · Magnetvälja kutsub esile muutuv elektriväli Elektriväl...
1. . . , . 2. . . . | q1 | × | q 2 | , F=k r2 Í ×ì 2 k = 9 × 10 9 . Êë 2 1 k= , 4 0 0 = 8,85 ×10 -12 Ô/ì . : | q1 | × | q 2 | F= . 4 0 r 2 ( ) | q1 | × | q 2 | F= , 4 0 r 2 ( > 1 ). , . 3. . , , : F E = . q : |q| E= . ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Õpilane: Töö tehtud: Grupp: Aruanne esitatud: Töö nr. Allkiri: TOITEALLIKA SISETAKISTUS Töö eesmärk: Materjalid: Töövahendid: E E Rs Ik V E Rs A Joonis 1. Joonis 2. I A TJ E Rs V Uv ...
1.1.elektriväli; elektrilaengud; coloumbi seadus Elektriväli- on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. (tekib liikumatu elektrilaengu ümber) Elektrilaengud- positiivne laeng ja negatiivne laeng. Samanimelised laetud kehad tõukuvad, erinimelised kehad tõmbuvad. Coulombi seadus- kahe punktlaengu vaheline jõud mistahes isoleerivas keskkonnas on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese...
Vool Laengute suunatud liikumine Et elektrivool saaks tekkida, peab meil olema vooluring ja vabade laetud osakeste olemasolu. Elektrivooluks nimetataksegi laengute suunatud liikumist. Vooluringis liikuvateks laenguteks on elektronid. Vooluring on suletud kontuur, millesse kuulub vooluallikas. Autoelektroonikas on selleks vooluallikaks auto aku ja võimsamate (tavaliselt ka kallimate) süsteemide puhul ka lisaakud. Muidugi peame siin arvestama, et auto aku on vooluallikana kasutusel vaid siis kui auto mootor ei tööta, sest auto käivitamiselt hakkab ringi käima ka generaator ning viimane võtab sellisel juhul kogu elektrisüsteemi energiaga varustamise enda kanda. Sellest tingituna kustub reeglina ka armatuuris aku pildiga signaallamp. Väga lihtne on voolu iseloomustada hüdrodünaamilist analoogiat kasutades. Oletame, et juhtmed on torud ning pump on vooluallikas. Mööda torusid liigub vesi ning jõuab pumbani. Pump liigutab vee endast läbi, ...
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkgug...
Riistvara standardid ATX (Advanced Technology eXtended) tähistab levinud standardit lauaarvuti korpuse, emaplaadi ja toiteploki kohta. Standard on esmalt määratletud Inteli poolt 1995. aastal, parandatud 1997. aasta veebruaris 2.01 versiooniga, ning viimati 2003. aastal 2.2 versiooniga. ATX vahetas täielikult välja vanema AT kujuteguri ning sellega parandati mitmeid AT kujuteguri vigu. Pisikestele emaplaatidele mõeldud kujutegurites on tavaliselt tagakülje paigutus säilitatud, kuid muudetud on emaplaadi suurust ja laienduspesade arvu. 2003. aastal teatas Intel uuest BTX standardist, mille eesmärk oli ATX välja vahetada, kuid 2009. aasta seisuga on ATX endiselt hobikasutajate seas levinud. Küll aga on BTX sisenenud eelvalmistatud arvutite turule, kus seda kasutavad Dell, Gateway ja HP. Bluetooth (eesti keeles ka sinihammas) on traadita andmeside tehnoloogia, mis võimaldab arvutitel, mobiiltelefonidel, mängukonsoolidel, juhtmeta peakomp...
Elektrotehnika KT 1. Mis on pinge ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 2. Mis on vool ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 3. Mida on vähemalt vaja voolu takistamiseks ? 4. Püsimagnet ? 5. Takisti,püsielektrid , dielektrik näited ? 6. Püsi-ja elektrimagneti erinevused ? 7. Generaator ? 8. Multimeetri kasutamine klemmid ? 9. Kuidas valmistada elektromagnetit ? 10. Mis on voolujuht ? 11. Mis on pooljuht? 12. Mis on diamagneetlised-, paramagneetilised ja ferrummagneetlised ained ? 13. 3 võimalust elektrivoolu tekimiseks ? 1. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Tähis U , mõõtühik V (volt), piget mõõdame voltmeetriga parlaleelselt. 2. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liigumist. Tähis I , mõõteühik A(amper), voolu mõõdame ampermeetriga järjestikku. 3. Takistit 4. Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb...
Tartu Kutsehariduskeskus Autoremont Autotehniku eriala Nimi ,,PÜSIMAGNETERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR" Õpetaja Nimi Tartu 2010 Alalisvoolumootor on seade, mis muundab alalisvooluenergia mehaaniliseks energiaks. Alalisvoolumootori eeliseks on väga hea kontroll mootori pöördemomendi ja kiiruse üle. Alalisvoolumootori tööpõhimõte seisneb nähtusel, et magnetväljas paiknevale elektrivooluga juhtmele mõjub mingi jõud. Elektrivooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu F suuruse määrab voolutugevus, juhtme pikkus ja magnetvoo tihedus e. magnetiline induktsioon B. Mõjuva jõu suunda saab määrata ,,vasaku käe reegliga": Kui vasak käsi asetada nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolusuunda, näitab pöial vooluga juhile mõjuva jõu s...
Kool osakond Sinu Nimi SKEEMI PARAMEETRID Iseseisev töö Õpetaja Tartu 2011 Algandmed: f= 50 Hz U= 600 V R1= 100 L1=63,4 mH R2=20 C2=33,9 µF R3=20 L3=68,9 mH R4=60 C4=399µF R5=10 L5=19,9mH R6=50 L6=0,02mH Ülemine haru X L1 = L1 2 f = 0,0634 2 50 = 19,9 X L 3 = 21,6 X L = X L1 + X L 2 = 19,9 + 21,6 = 41,5 1 1 XC = = = 79,78 2 f C 2 2 50 39,9 10 -6 r=100+20+20=140 Z I = r 2 + ( X L - X C ) 2 = 140 2 + (41,5 - 79,78) 2 = 145 Alumine haru X L 5 = L5 2 f = 2 50 = 6,25 X L 6 = 0,00628 X L = X L 5 + X L 6 = 6,25 + 0,00628 = 6,256 1 XC = = 7,98 2 50 399 10 -6 rII=60+10+50=120 Z II = 120 2 + (6,256 - 7,98) 2 = 120,012 Kogu ahel: rI rII 140 120 r= = ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Arvuti ventilaatori mootor Referaat Edgar Kivit Rühm PA-09B Talv 2010 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................ 2 Arvuti ventilaator ....................................................................
Järva Teed Ettevõttest AS Järva Teed on moodustatud 2002.a ja ta on Tallinna Börsil registreeritud ettevõtte Nordecon AS 100 % tütarettevõte. AS Järva Teed on üks suuremaid Järvamaal ja Kesk –Eestis teede hooldusega ja ehitusega tegutsevaid ettevõtteid. Neil on teotahteline ja suurte kogemustega meeskond, kelle osalusel on üle Eesti valminud paljud suured ja insenertehniliselt keerukad objektid, aga neile olulisim ülesanne on Järva maakonna riigimaanteede aastaringne hooldus ja kodanikele ohutu ja turvalise sõidumugavuse tagamine. Ettevõtes töötab keskmiselt 60 töölist. Püstitatud eesmärkide saavutamisel juhinduvad nad oma tegevustes järgmistest väärtustest: • Olla usaldusväärsed nii oma klientide kui ka kolleegide vastu. • Töös professionaalsed, paindlikud tellija nõudmiste suhtes, arendame järjepidevalt ettevõtet n...
1.2 Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. E= F 1N V =1 Q 1C m Kus: V E elektrivälja tugevus. Ühik 1 m Laengust Q kaugusel r avaldub väljatugevus valemiga: Q E= 4 a r 2 Kui väljapunkti kaugus suureneb kaks korda, siis väljatugevus väheneb neli korda. TPT Doris Toos NÄIDE 1-2: Mineraalõlis asuvast punktlaengust Q kaugusel r1 = 5cm on elektrivälja tugevus E1= 9kV/m. Leida elektrivälja tugevus kaugusel r2 = 10cm. Q E= Antud: 4 a r 2 Q = E1 4 a r12 = 2,2 r1 = 5cm = 5*10-2m E1= 9kV/m = 9000 V/m r2 = 10cm = 0,1m Leida: ...
1.3 Elektrivälja jõujooned Jõujooned on kujutletavad jooned, mis näitavad elektrivälja paigutatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. Jõujooned algavad positiivsetelt laengutelt ja lõppevad negatiivse laenguga. + + - + + TPT Doris Toos
Tartu Kutsehariduskeskus AUT12 Lisavalgustite ühendamine elektrisüsteemiga relee abil Iseseisev töö Miko Pinnär Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2012 Releede ühendamine vooluahelasse Lisavalgustitena võib kasutada lisakaugtulesi, LED päevasõidutulesi või udutulesi, mille ühendamiseks on vaja releesi, kaitsmeid ja juhtmeid. Releesse vool sisse lastes tõmbab elektromagnet kaks klemmi kokku ja see on peamine vooluahel. Igal lisavalgustil on 2 juhet- üks maandus ja teine pluss. Pluss tuleb ühendada releel märgitud klemmile number 87- relee väljund. Aku plussklemmilt tuleb vedada juhe relee klemmile number 30- pidev toide akult. ,,Suure voolu" ahelasse enne klemmi 30 tuleb panna ka kaitse, kas 10A või 15A. Vastavast lül...
Eesti elektrijaamad Kunda hüdroelektrijaam ehitati 1893 Kunda jõe ürgorgu oli tolle aja Baltimaade ja Tsaari-Venemaa üks moodsamaid veejõuseadmeid. Kunda jõgi mille pikkuseks on 64 km ja languseks 90 m sellest Kunda mõisa ja mere vaheline langus on 38 m. Sellest tulenevalt on jõe energiaressurs päris suur. Seepärast asuti seda tehnika arenedes kohe ka ära kasutama. Esimene veejõuseade oli Kunda jahuveski, mis ehitati Kunda mõisa juurde. Seal töötasid kaks turbiini: GIRAR- ja FRANCIS-turbiinid. Teine veejõuseade töötas 1870. aastast vana tsemendivabriku juures (nüüd silla all) 2,7 km jõesuust. Riia firma R. H. Mantel valmistas selle 110 hj turbiini. Klinkriveski neli kivipaari jahvatasid mehaanilise jõuülekanne kaudu klinkrit tsemendiks. Teine täisautomaatne hüdroelektrijaam rajati OÜ IMG Energy poolt vana jõuseadme tammile, kus veelang on 6 meetrit. Hüdroelektrijaam käivitus 16. a...
PÄDEVUS KLASSID. Referaat aines: "Elektrotehnika" SISUKORD SISSEJUHATUS Selles referaatis räägin ma elektritöö juhi ja kontrollija pädevuse klasside kohta. A,B,B1,C nõuded, haridus, töökogemus. Elektrik 1,2,3 nõuded koolitusele, mida võib teha. Ja milleks neid vaja on. 1 ELEKTRITÖÖ JUHT Elektritöö juht on isik, kes tagab elektritöö nõuetekohasuse. Elektritöö juhil peavad olema erialane ettevalmistus, töökogemus elektritöö tegemisel ning teadmised elektriseadmetest või -paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise. Elektritöö juhil peab olema personali sertifitseerimis asutuse poolt väljastatud pädevustunnistus. 1.1 Elektritöö juht on kohustatud tagama · elektritöö tegemisel järgitaks õigusaktides sätestatud nõudeid · elektritööd teeksid selleks piisava erialase ettevalmistusega isikud · elektriseade või -paigaldis oleks pärast e...
Tolmuimejad Puhastusteenindus PT-14 Pirje Pesor Kõvakatete ja vaibapuhastid ● Vaipade, kõvade põrandapindade, polstrite ja madratsite hügieeniliseks puhastamiseks - tolmuimejad pihustavad puhastusvedeliku pinnale ja imevad selle koos mustusega tagasi ● https://www.youtube.com/watch?v=OhajgKr5pCw Tolmuimejad veefiltriga ● Õnnistus allergia all kannatavatele inimestele - veefiltriga tolmuimejast väljub vaid puhas õhk! Täiendav HEPA 12 filter (EN1822:1998) isegi seob mikroskoopilisi osakesi. ● ● https://www.youtube.com/watch?v=-y3SspMWJ8k Tuha ja tolmuimejad ● tuha- ja tolmuimeja eemaldab tuha ahjudest, saunaahjudest ja grillidelt ohutult ja hõlpsasti. ● https://www.youtube.com/watch?v=RWnNCOH6z7s Multifunktsionaalsed tolmuimejad ● igat liiki mustuse jaoks vee- ja tolmuimejad sobivad ideaalselt kasutamiseks garaažides, töökodades, renoveerimist...
INDIKATSIOONIELEMENDID Indikatsioonielemendid võivad olla LED’id, hõõglambid, LCD-DISPLAY’d. LED ehk valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Õige suurusega pinge rakendamisel hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida valgusdiood sisaldab. Valgusdioodil on kaks kontakti – anood(+) ja katood(-). Valgusdioodide eelised on: Kerge paigaldada Ei põle läbi Tõhusam konkreetse värvi kiirgamisel Vibratsiooni- ja purunemiskindlad Keskkonnasõbralik tootmine Väikesed. Mahuvad kohtadesse kuhu teised valguslahendused ei mahu Valgustugevust on kerge reguleerida Valguse süttimise aeg on väga kiire Vastavalt materjalide valikule võib valgus olla erivärviline – punane, roheline, kollane, infrapunane jne. Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: telev...
docstxt/1301943869135550.txt
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM Uurimustöö Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Kõlarite tüübid: 1. Täisribakõlarid - Täisribakõlari eesmärk on ühes seadmes edastada võimalikult suurt sagedusvahemikku. ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Reigo Tooming Aap-13 Töökeskkonnaohutuse eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Arvutiga töötamise kahjulikud mõjud tervisele........................................... 3 2. Tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused.............................................. 4 Kokkuvõte....................................................................
Arvuti ventilaator Igas arvutis on olemas ventilaator. Ja seda kasutatakse jahutuse eesmärgil. Ventilaator kuulub alalisvoolumasinate hulka. Tööpõhimõte on selles et väljast poolt sisse tulev jaheõhk surub sees oleva soojaõhu välja. See on arvutis olev aktiivne jahutussüsteem. Arvuti ventilaatori tootjad on AVC, Akasa, Antec, Arctic Cooling, Cooler Master, Delta, ebmpapst, Nexus, noctua, NorthQ, Vikat, Thermaltake ja Zalman. Ventilaatori kasutusjuhend Kuna videokaardi, mälu ja muude osade arvutitega kaasnevad kiiruse ja võimsuse tarbimise kogus soojusenergiat, mida need komponendid kõrvalmõjuna normaalseks tööks on samuti kasvanud. Need koo...
ELEKTRITINGMÄRGID Koostaja: Raivo PÜTSEP TALLINN 2006 SISUJUHT 1. ELEKTRISKEEMIDEST ........................................................................................................................................ 3 2. ELEKTRISKEEMIDE LIIGITUS...........................................................................................................................3 2. ELEKTRISKEEMIDE TINGMÄRKIDE MÄÄRATLUSED.................................................................................4 3. ÜLDTINGMÄRGID................................................................................................................................................6 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID .........................................................................................................................6 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS.......................
3. .Bähr, H., Ecke, W. (1978). Grundlagen der Elektrotechnik. Berlin. 4. .Füüsika leksikon. (1997). Tallinn: "Koolibri". 5. Liivik, L., Jansikene, R. (2005) Elektroonika ja jõupooljuhttehnika laboratoorsed tööd. 6. Nero, E. (1981). Alalisvool ja elektromagnetism. Tallinn: Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium. Tallinn. 7. Pedusaar, H. (1967). Elektro- ja raadiotehnika. Tallinn: Valgus. 41 8. Poljakov, V. (1980). Elektrotehnika praktikum keskkoolile. Tallinn: Valgus. 9. Popov, V., Nikolajev, S. (1970). Elektrotehnika. Tallinn: Kirjastus "Valgus". 10.Puurand, H. (1991). Üldelektrotehnika. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. 11.Prosin, V. (2004). Elektrotehnika laboratoor-praktilised tööd (vene keeles). Moskva: Trükkimiskeskus Akadeemia. 12.Pütsep, R. (1998). Elektrotehnika. Tallinna Transpordikool. 13.Pütsep, R. (2000). Elektritehnika ja elektroonika. Tallinna Transpordikool. 14.Toomla, H. (1988)
KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? ...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Autotehnik I PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA. ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Iseseisev töö Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2009 PÜSIMAGNET ERGUTUSEGA EHK ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Püsimagnetitel on alati kindlad jõujooned, kui nende jõujoonte vahele panna juhe, mida läbib elektrivool, siis tekib jõud, mis mõjub risti juhtmes oleva voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte suhtes, seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Tänu taolisele elektromagnetisminähtusele on meil võimalik ehitada elektrimootor. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Täpsemalt püsimagnetiga elektrimootori tööpõhimõttest: Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S, kui need kaks poolust üksteise lähedusse asetada...
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Metallide töötlemise ja mehhatroonika õppetool Õpperühm MH-08 Alalisvoolu töö nr. 2 Kodutöö Juhendeja: Viktor Dremljuga Koostaja: Allar Toots Väimela 2008 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Lahendus asendus meetodiga .....................................................................................................5 Osapingete ja voolude leidmine............................................................................................10 Võimsuste leidmine...............................................................................................................12 Superpositsiooni meetod...............
Võrumaa Kutsehariduskeskus MH-08 Elektrotehnika Kodutöö nr.1 Kristen Lalin MH-08 Juhendaja: Viktor Dremljuga Väimela 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 3 Sissejuhatus Selle kodutöö ülesandeks on õppida tundma Ohmi seadust ning ka Kirhhoffi I seadust. Kuidas arvutada võimsusi, arvutada voolutugevu...
1 Elektrotehnika Eelteadmised Elektrotehnika õppimisel tulevad kasuks eelnevad teadmised füüsikast. Eesmärgid Elektrotehnika kursus on abiks oskustööliste ettevalmistamisel kutsekoolis. Annab vajalikku teavet ektrotehnika teoreetilistest alustest ja elektritehniliste seadiste rakendamisest, kus käsitletakse järgmisi teemasid: · Elektrotehnika õppimiseks vajalikud põhimõisted; · Alalisvool; · Mittelineaarsed alalisvooluahelad; · Elektrimagnetism; · Elektromagnetiline induktsioon; · Elektrimahtuvus; · Ühefaasiline vahelduvvool; · Kolmefaasiline vahelduvvool; · Elektrimasinad; · Trafo; · Voolu toime inimesele Mõtisklus 1. Mis on elektrotehnika? 2. Miks kasutatakse tänapäeval nii laialdaselt elektrienergiat? 1
MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. ...
ElektroTehnikaalused Elektriahela parameetrid Pinge U (1V) suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I (1A) - juhiristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis Takistus R (1) - takistuse järgi elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat või osa läbiva voolutugevuse suhe . Võimsus P (1W) - Elektriahelas tehtav töö ühes sekundis Vooluring (elektriring) Vooluahel(elektriahel) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas,elektritarviti ja lüliti tekib vooluahel . Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring . Keemilised vooluallikad ja patareid Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas , mis muundab aktiivainete keemilise energia vahetult elektrienergiaks . Keemiliste vooluallikate liigitus : Galvaanika elemendid - ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatavad Galvaanielementide ja patareide parameetrid : Nimipinge uue elemndi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral. Siset...
Kontaktor on madalpingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline distantslülitusaparaat. Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbija...
Kahetaktiline diiselmootor Kahetaktilised-diiselmootorid, need on mootorid, kus töötsükkel toimub kahe takti vältel. Kahetaktiline diiselmootor vajab kindlasti turbiini, et täita silindreid vajaliku hulga õhuga. Niisuguseid mootoreid kasutatakse üldjuhul suurtel masinatel nagu laevad, vedurid jne. Kolvi liikumisel silindris toimub pidevalt gaaside ruumala ja temperatuuri muutumine. Muutub ju kolvi peal oleva ruumi suurus pidevalt väiksemaks kui kolb liigub ülemise surnud seisu poole ja vastupidi. Teame ka, et diiselmootoris kokkusurutud õhk peab kuumenema temperatuurini, kus sinna pritsitud kütus süttib ilma sädemeta. Survetakt Kolb liigub ülespoole, silindris olev õhu ja kütuse segu surutakse kokku. Kolvi all olevas ruumis tekib hõrendus, kuna ruumala allpool kolbi suureneb. Kolvi all olev ruum on tihenditega tehtud nii tihedaks et välisõhk pääseb sinna ruumi vaid etten...
docstxt/15135230899091.txt
MOOTORI REMONT MOOTORI TEHNOSEISUNDI KONTROLLIMINE Mootori seisukorda ja remondivajadust hinnatakse Auto läbisõidu järgi Varasemate remonditööde järgi Õlikulu ja õlirõhu järgi Kompressiooni järgi Võimsuse järgi Kütusekulu järgi Mitmesuguse müra ja kloppimise järgi Auto läbisõidu mõju Õlikulu hakkab märgatavalt suurenema pärast 200 000...250 000 km läbisõitu. Kulu suurenemisega kaasneb tavaliselt ka heitgaaside sinakas suits. Kui läbisõit on väike ja leket ei ole, viitab see kolvirõngaste, silindrite, kolbide, klapijuhtpukside ja klapisäärte õlitõrjekübarate kulumisele. Lekkimise korral kontrollitakse tuulutussüsteemi korrasolekut Remondivajadus olenevalt õlikulust Ökonoomiliste (õli kulu ja maksumus) ning ökoloogiliste (heitgaaside toksilisus) kaalutluste alusel võib väita, et kui mootoriõli kulu on ca 2% mootorikütuse kulust, viitab see mootori remondivajadusele ...
el-pneumo praktikumi lahendatud ülesanded, kontrollitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
