50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Elandir
Õppematerjali autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnakaitse Nimi Üliõpilaskood Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Referaat Õppejõud: lektor Nimi Linn 2013 SISUKORD Linn 2013.............................................................................................................................. 1 SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................
INIMENE JA ELEKTRIVÄLJAD Tsiviliseeritud maailm kujutab endast tohutut energiaookeani, mille moodustavad arvutud tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused. Sadakond aastat tagasi eksisteerisid vaid looduslikud kiirgused ja geostatsionaarsed väljad. Tänapäeval oleme ümbritsetud moodsate tehniliste vahenditega, mis saadavad pidevalt välja erinevaid elektromagnetilisi laineid ja kiirgusi. Kuna elektromagnetlained läbivad hoonete seinu( kui need ei ole ekraniseeritud), riietuse ja inimese keha, siis praktiliselt pole kaitset nende eest ja me oleme kogu ööpäeva jooksul kiirguse mõju all. Väikeste koormuste korral jäävad mõjud tähelepanuta, kuid teatud läve ületamisel kaasnevad kahjulikud nähtused. Elektrosmog= keskkonna saastamine elektromagnetiliste lainete ja kiirguste poolt. Tehniliste seadmete ja ka looduslike elektri- ja magnetväljade ning kiirguse mõju inimestele, loomadele,
SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid on olemas töö UV- kiirguse kohta. Selle teema kohta leiab internetist piisavalt palju informatsiooni. Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona ning neil on ühine tekkemehhanism: kõik elektromagnetlained tekivad laetud osakeste kiirendusega liikumise tulemusena. [1] Kõige enam kasutatavad ühikud kiirguste suuruste mõõtmiseks on grei, siivert ja bekerell. Kiirguse mõju iseloomustamiseks kasutatakse mõistet doos. Energia hulka, mille ioniseeriv kiirgus annab üle aine (näiteks inimkoe) massiühikule, kutsutakse neeldumisdoosiks. Seda väljendatakse ühikuga grei (sümbol Gy), kus üks grei võrdub ühe dzauliga kilogrammi kohta (1Gy=1 J kg-1). [1]
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut MOBIILTELEFONIDE JA WIFI-SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 7. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kasutajate arv üle 6 miljardi. Samas
mähist läbiv kolmefaasiline vool ,kuna faaside vahe on 120 ° . Pöörlev staatori magnetväli läbib ka rootori, indutseerides viimases elektromotoorjõude. Lühistatud rootori mähises tekkiva voolu ja pöörleva magnetvälja vastastikusel toimel hakkab rootor pidevalt pöörlema. Rootor pöörleb mõnevõrra aeglasemalt kui pöörlev väli (asünkroonselt) . 21 3.4. Elekrtomagnetlained. Elektromagnetlained levivad valguse kiirusega c = 300 000 km/ s (täpsemini c = 299792,458 km/ s ) vaakumis. Elektromagnetlainetuse keskkondadest läbitungimisvõime on seda suurem, mida suurem on laine energia. Ajaühikus kiiratud elektromagnetenergia on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad,
Elektromagnetväli Raadiosagedused- raadiolevis kasutatav sagedusvahemik 0- 3000Hz Piirnormid toodud määruses Mõju Võib tekitada ülitudlikkust, ebamugavust Väli väheneb võrdeliselt kauguse ruuduga Tervisehäired Tundlikkus Naha ja silmade ärritus, silmade punetus Limaskestasid ärritab elektrostaatilisse välja kogunev tolm Kasvajad?ajukasvajad Leukeemia Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse või sageduse järgi mitteioniseeriv kiirgus Pikad elektromagnetlained e madalsageduslikud lained Raadiolained, ka mikrolained Infrapunane kiirgus- optiline kiirgus Nähtav valgus- optiline kiirgus Ultraviolettkiirgus- optiline kiirgus Röntgenikiirgus Gammakiirgus Elektomagnetlained Mitteioniseerivad- ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslik kiirgus, staatilised elektri- ja magnetväljad Ioniseerivad- gammakiirgus, röntgenkiirgus Piirnormid baseeruvad tuntud mõjudele, tervisele, bioloogilistele tõekspidamistele
1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magnet ja mingi idikas kes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid