Elektrmagnetvõnkumine (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Vahelduvvool

VAHELDUVVOOL, ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE, ELEKTROMAGNETLAINED Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud võngete arv - nurkkiirus Sagedus näitab võngete või pöörete arvu ajaühikus. Ühik 1 Hz. = n/t =1/T Ringsagedus () näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.Ühik rad/s. =2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Faasi tähistatakse tähega ja väljendadakse radiaanides või nurgakraadides. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus. i= Im cos t i=Im sin t e= Em cos t u=Um cos e= Em cos t Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Kaks põhiosa on pai

Füüsika

3

doc

Elektromagnetväli

Küsimised. Õpik lk. 66-84. 1. Milliseid süsteeme nimetatakse võnkeringiks? Lk.66 Võnkering on vooluring, mis sisaldab pooli ja kondensaatorit. 2. Mida sisaldab võnkering? Lk. 66 Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. 3. Mida nimetatakse isevõnkumiseks? Lk.69.Isevõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mille korral süsteem ise täiendab oma energiavarusid välisest allikast. 4. Mis on elektrongeneraator? Lk. 69. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 5. Milliseid võnkumisi tekitab elektrongeneraator?Lk.69 Tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 6. Millal on tegemist sundvõnkumisega? Lk. 69. Sundvõnkumisega on tegemist siis, kui võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge 7. Milline nähtus on resonants? Lk. 69 Resonants tekib siis kui süsteemi omavõnkesagedus saab võrdseks sagedusega(välise) 8. Mida nimetatakse nihkevooluks? Lk. 71. Nihk

Füüsika

1

doc

Elektri- ja magnetväli

Elektromagnetvõnkumine võnkeringis. Võnkering on pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring.Pendilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme,mille võnke sagedus on määratud süsteemi omadustega nim. võnkeringideks, see sisaldab alati induktiivpooli ja kondendsaatorit. Võnkeringi talitus on hea mõista vedrupendli võrdlemise teel. Vedrupendel ja võnkering. Võnkumise tekitamiseks peab pendli tasakaaluasendist välja viima.Venitame vedru välja.Deformeeritud vedru omandab potensiaalse energia Ep, selle määrab vedru jäikustegur k ja vedru pikkuse muutus x.Tasakaaluasendis on vedru deformatsioon 0.Potensiaalne energia on üle läinud kineetiliseks energiaks Ek, suurus on määratud koormise massiga m ja kiirusega v..Inerts jätkab koormise liikumis ja vedru surutakse kokku.Koormis kiirus väheneb,sest vedru elastsusjõud takistab kokkusurumist,pidurdab koormise liikumist.Lõpuks koormis peatud kui ta on kineetiline energia on vaheldunud potensiaalseks energiaks.Kokku surutuna

Füüsika

3

doc

Elektromagnetlained

Laengu liikumine tekitab seega el.magnetvälja "helgi", mis haarab levides järjest suuremaid ruumipiirkondi ning seab ümber oma teel selle välja, mis eksisteeris enne laengu liikumist. Lõpuks jõuab see "helk" teise laenguni, mis põhjustabki sellele laengule mõjuva jõu muutumise. Maxwell tõestas, et elektromagnetilise häiruse protsessi levimiskirus võrdub valgusekiirusega vaakumis. Kui elektrilaengu ümberpaiknemine ühest ruumipunktist teise on piki minget sirget kiire võnkumine, siis hakkavad tekkivad elektriväljad ja magnetväljad perioodiliselt muutuma. Laengut ümbritsevas ruumis tekib ajas perioodiliselt muutuvate ja teineteisega risti olevate elektri- ja magnetväljade süsteem, mis haarab üha suuremaid piirkondi ,,hetkpilt". Tekib nn elektromagnetlaine, mis levib võnkuvast laengust kõikidesse suunadesse. Igas ruumipunktis muutuvat elektri- ja magnetvälja ajas perioodiliselt. Kahe lähima vaheline kaugus, milles võnkumised

Füüsika

4

pdf

Elektromagnetism

Elektromgnetism käsitleb laetud osakeste mitteuhtlast liikumist ning elektri­ ja magnetvälja  muundumist teineteiseks.  Elektromagneetilise induktsiooni nahtuseks nimetatakse elektrivalja tekkimist magnetvalja  muutumisel.  Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk  pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel.  Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille  korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas.  Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat  pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2  1H=1Wb/1A 1henri  Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise  positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võr

Füüsika

2

doc

Elektromagnetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon 1. Sissejuhatus *elektromagnetism uurib elektrivälja ja magnetvälja omavahelisi seoseid *paigal seisva laengu ümber on ainult elektriväli, ühtlaselt liikuva laeng ümber on magnetväli *kui laeng liigub muutuva kiirusega siis on tema ümber olemas mõlemad väljad *looduses ongi üks väli-elektromagnetväli *elektriväli ja magnetväli on selle erinevad esinemise vormid 2.Elektromagnetiline induksioon (EMI) *EMI nähtus seisneb selle, et muutuv magnetväli tekitab suletud juhtmekontuuris elektrivoolu *EMI nähtuse avastas M.Farady 1831 *EMI nähtus esineb alati sõltumata sellest, kuidas muutuv magnetväli tekitatakse *muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu nim. induktsioonivooluks *induktsioonivoolu suund määratakse Lenzi reeglist: Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsioonivoolu magnetväli va

Füüsika

18

doc

Elektromagnetism

Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul 5. VAHELDUVVO OL JA S ELLE KIRJELDAMINE Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub (suund ka muutub). Euroopa riikides on valitud voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks 50 herzi ning perioodiks 20 millisekundit. Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral võnkumine. Voolutugevuse hetkväärtus i sõltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= Im cos t või i= Im sin t. Voolutugevuse suurimat võimalikku väärtust Im nimetatakse amplituudväärtuseks. Faas t näitab võnkeseisundit nurga ühikutes. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides. Uurida saab elektronostsillograafiga ­ seade kiirete elektriliste protsesside uurimiseks. 6. VAHELDUVVO OLU TEKKIMINE. GENERAAT O R

Füüsika

54

ppt

Elektromagnetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon  Punktlaenu elektrivälja tugevus PANEME LAENGU LIIKUMA! A q r Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub 1. Laengu suurusest q q E = 2. Laengu kaugusest r 40r2 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest  A q r  A r q  A r q  Mis muutus? · Muutus kaugus laengust. · Järelikult muutus elektrivälja tugevus, st. väli muutus · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja. · Seisva laengu väli ei muutu.  Eelnevast tuleneb, et · Seisvat elektrilaengut ümbritseb muutumatu elektriväli · Seisev laeng ei tekita magnetvälja · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja · Magnetvälja tekkimiseks on vaja liikuvat laengut. Järeldus: · Magnetvälja kutsub esile muutuv elektriväli  Elektriväli + Liikum

Elektrotehnika

Kommentaarid (0)