Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused (4)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Elektrimasinate konspekti üks osa

16. Sünkroongeneraatorite lülitamine rööptalitluseks (lk 249) Lülitamiseks võrku rööptalituseks vaadata järgmisi tingimusi: 1) generaatori EMJ peab võrgu sisselülitamise hetkel olema võrdne ja faasilt vastupidine võrgupingega; 2) generaatori EMJ sagedus peab olema võrdne võrgu sagedusega; 3) faaside järjekord generaatori klemmidel peab olema sama kui võrgul. Selliste tingimuste täitmist nim. sünkroniseerimiseks. Ühegi tingimuse mitte täitmisel põhjustab tugevate ühtlusvoolude tekkimise ja mis võib viia avariini. Täpse sünkroniseerimise moodus. Enne kui generaator lülitatakse võrku, viiakse ta seisundisse, mis rahuldab kõiki eelpool nim. tingimusi. Sünkroniseerimise hetk, määratakse riistaga, mida nim. sünkrono-skoobiks. Ehituselt jagunevad need osutiga või lampidega seadmeteks.

Elektrimasinad

32

pdf

Elektrimasinad IV KT

Sisukord Sünkroonmasinad .................................................................................................................................... 2 Põhimõisted......................................................................................................................................... 2 Töötamispõhimõte .............................................................................................................................. 3 Konstruktsioon .................................................................................................................................... 4 Staatorimähised .................................................................................................................................. 6 1 ja 2- faasilised staatorimähised ........................................................................................................ 9 Elektromotoorjõud .......................................................

Füüsika

15

pdf

Elektrimasinad

Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis moodustavad magnetahela. Vahelduvmagnetväljade puhul valmistatakse südamikud pöörisvoolude nõrgendamiseks ja neist tekkiva energiakao vähendamiseks enamasti 0,3...0,5 mm paksusest

Elektrotehnika

15

pdf

Elektrimasinad

Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis moodustavad magnetahela. Vahelduvmagnetväljade puhul valmistatakse südamikud pöörisvoolude nõrgendamiseks ja neist tekkiva energiakao vähendamiseks enamasti 0,3...0,5 mm paksusest

Masinatehnika

10

docx

Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor

väikeste koormuste liigutamiseks. Vooruseks on, et samm-mootor ei vaja keerulist rootori asendi andurit, kuna asendi määravad saadud impulsside arv ja suund. Andur on vajalik ainult käivitamisel nullpunkti fikseerimiseks. Näiteks enamik printereid liigutab käivitamisel kirjutuspead pead pisut edasi ja siis tagasi, kuni lõpplüliti teatab juhtsõlmele algseisust.On olemas ka lineaarliikumise samm-mootorid, kuid need on üpris kallid ning vajavad head jahutust.Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Peamine koostisosa on rootor, mis on mootori ainuke liikuv komponent. Rootori külge on kinnitatud püsimagnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid. Rootor asetseb omakorda staatori sees. Staator ise seisab paigal ja koosneb mähisest, millest voolu läbijuhtimisel tekitatakse magnetväli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist.

Elektrotehnika

15

pdf

Alalisvoolugeneraatori uurimine

LK 9. Alalisvoolugeneraatori uurimine 1. Üldist Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on: ­ magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; ­ magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et siin magnetväli tekitatakse N

Elektriõpetus

3

pdf

Elektrotehnika

Mõlema tingimuse üheaegseks rahuldamiseks on sobiv valida vahepealne olukord- Elektrienergia mõõtmiseks kasut elektrienergiaarvesteid. Alalisvoolupuhul elektrodünaamilised ja ergutusmähis sillata käivitusel takistiga Rk; käivitusmähis ei ole siis avatud ega ka lühistatud. induktsioonarvestid vahelduvvoolus. 24.Alalisvoolu rööpergutusmootori mehaanilised tunnusjooned- 10. Elektrimasin on energia muundur. Mis muudab elektrienergia mehhaaniliseks ja ka vastupidi. n=U-Ia(Ra+Rk)=f(Ia) ­ankru pöörlemiskiirus; M=CEIa=f(Ia)- mootori moment El.masinad jatatakse kahte rühma: 1) generaatorid, mis muundavad mehhanilie energa elektrenergiaks ja C 2)mootorid, mis töötavad elektrjõu mõjul. Mootorid jagunevad asünkroon, sünkroon ja alalisvoolu mootorid

Elektrimaterjalid

30

docx

Mootorite võrdlustöö

Kompaundergutusega alalisvoolugeneraator. Näidatud ka harjad. 3 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Wikipedia. Asünkroonmootorid. https://et.wikipedia.org/wiki/As %C3%BCnkroonmootor#L.C3.BChisrootoriga_mootori_k.C3.A4ivitamine 2. Elektrimasinad, 15 lk. http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf 3. Mehhatroonikaseadmed. Täiturid - elektromehaanilised täiturid. http://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_5.html 4. Wikipedia. Elektrimasin. https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrimasin#.C3.9Cldine_ehitus 5. Wikipedia. Sünkroonmootor. https://et.wikipedia.org/wiki/S %C3%BCnkroonmootor#S.C3.BCnkroonmootor 6. Kompus, A. Mootorrataste generaatorseadmed, 2015. http://unic-moto.ee/uus/wp- content/uploads/2015/03/Restaureerimisseminar-28.02.2015-a-Mootorrataste- generaatorseadmed.pdf 7. http://web.zone.ee/kee04/eksamid/elajamideksam.pdf Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega

Mehhatroonikasüsteemid

Meedia

Kommentaarid (4)