Elektrilised Käsitööriistad (2)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Ehitusel kasutatavad masinad ja väikemehhanismid

3. Kuumaõhupuhur 6 4. Trell 8 5. Akutrell 9 6. Tikksaag 10 7. Kasutatud kirjandus 11  1. Elektrikäsitööriistad Käsitööriistad jagunevad mehhaanilisteks, pneumaatilisteks ja elektrilisteks. Mehhaanilised tööriistad töötavad inimeste lihaste jõul. Pneumaatilised tööriistad käivitatakse suruõhuga. Elektritööriistade energiaallikaks on elektrimootor. Euroopas kasutatakse valdavalt 230 V pingel ja akutoitel töötavaid elektrilisi käsitööriistu. Elektrilised käsitööriistad on tänapäeval kasutuses nii tööstusettevõtetes kui ka koduses majapidamises. Elektriliste tööriistade jõudlus ja kvaliteet ületavad mehhaaniliselt tehtavaid tööoperatsioone mitmeid kordi. Tänapäevaste elektritööriistade konstrueerimisel järgitakse

Ehitus

11

docx

Elektrilised käsitööriistad

Tartu Kutsehariduskeskus Elektrilised käsitööriistad Ragnar Huik Õppeaasta 2013/2014 Sisukord 1.Tikksaag 2.Käsiketassaag 3.Ülafrees 4.Lihvmasin 5.Akutrell Elektrilistes käsitööriistades kasutatakse j6uallikana vahelduvvoolu , kommutaatormootorit. Kommutaatormootor koosneb korpusest , mille külge on kinnitatud staator , harjahoidjad koos grafiitharjadega ja rootorist , mis koosneb v6llist, rootori südamikust,rootori mähisest,kommutaatorist ja jahutusventilaatorist . Rootor pöörleb korpusesse paigaldatud kuullaagritel. Kui lasta magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivool, siis hakkab ta liikuma .Sellel reeglil p6hineb ka kommutaatormootori töötamine, kusjuures magnetväli tekitatakse staatorisse lastava elektrivooluga , juhtmeteks on rootorimähise keerud . Ülevaade ehitusest , tarvikutest, ohutusn6uetest. Tikksaag Tikksae p6hiosad on korpus , kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülitiga, j6uülekande reduktor , ektse

Füüsika

8

doc

Elektrilised käsitööriistad

Pärnu Kutsehariduskeskus 5 Elektrilist käsitööriista Referaat Tööohutuses Õpilane: Raimond Kasemaa Rühm E-08B Juhendaja : Karli Edo Pärnu 2008  Elektriline tikksaag IE-5202 Saag on ette nähtud puidu, puitlaastplaatide, teraslehtede, alumiiniumi ja teiste metallide läbivaks saagimiseks.Sae konstruktsioon vôimaldab materjali saagimist pinnaga 90 - 45o nurga all; saekäigu kiiruse elektroonilist reguleerimist. Tööriista müratase on 86dB, müravôimsus vôib ulatuda 99dB. Kasutage kindlasti isikukaitsevahendeid kuulmise kaitseks. Vibratsioon, mis môjub käele, ei ületa 2,5m/s2. Tikksaag vastab järgmistele standarditele ja normatiivdokumentidele: IEC745-1-82, IEC745-2-11-84, EN50144, EN55014, EN60555, HD400.3JS1 kooskôlas direktiividega 73/23/EWG, 89/336/EWG (1/96), 89/392/EWG. Ohutusnõuded: Töötamisel saega so

Tööohutus ja tervishoid

32

pdf

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid.

Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: • saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja

Ehitus

16

doc

Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid

Võrumaa Kutsehariduskeskus Pille Pille Saagpingid, höövelpingid, lihvpingid ja puurpingid. Referaat Väimele 2007 2 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Saagpingid 4 2. Höövelpingid 7 3. Lihvpingid 10 4. Puurpingid 12 Kokkuvõte 14 Kasutatud allikad 15 3 Sissejuhatus Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide m�

Puiduõpetus

19

docx

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel

lõikamiseks vajalik võimsus ja halveneb töödeldud pinna kvaliteet kulumiskindlus on lõikeinstrumendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul oma vajalik kuju ja mõõtmed .  Lõiketingimused , Lõikamise käigus on tera ja lõigatav materjal oma vahel kontaktis  Sellest tulenevalt tekivad erinevad füüsikalised protsessid, mis põhjustavad lõiketera kulumist ehk nürinemist :  Keemilised protsessid  Soojuslikud protsessid  Elektrilised protsessid  Abrasiivne kulumine ., Lõikeinstrumendi kulumine ja nürinemine  Kulumine on teramaterjali ärakandumine Lõikeinstrumendi pinnalt töötlemise käigus, mille tulemusena muutuvad tera mõõtmed ja kuju  Nürinemine on tera lõikeserva mikrogeomeetria muutumine kulumise tagajärjel .  Nürinemine toob endaga kaasa tera lõikevõime vähenemise – tera ei lõika enam puidu rakuseinu läbi vaid deformeerib neid

Materjaliõpetus

31

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

 Materjali kvaliteedilt  Materjali koguselt Hiljem on juba raske esitada hankijale võimalikke pretensioone .  Töökoha varustus ja organiseerimine peab vastama tehtavale töö iseloomule :  Töö keeruks  Nõutav kvaliteet  Töö maht (toodete kogus ) Töökohal peab olema piisavalt ruumi, et sinna saaks mugavalt pigutada :  Vajalikud materjalid  Valmistoodang  Töölaud  Tööriistad ja abuvahendid Töökoha valgustus . Töökoha valgustus peab vastama nõuetele . Eristatakse :  Ruumi üldvalgustus  Töökoha kohtvalgustus – töölaua või tööpingi töötsoonis TÖÖkoha ventilatsioon. Kuna igasugune puidu töötlemine on seotud laastude ja tolmu tekkimisega, peab töökoht olema tagatud hea ventilatsioon Eristatake :  Ruumi üldventilatsioon  Puidutöötlemispinkide kohtventilatsioon .

Materjaliõpetus

2

pdf

PIKISAAGIMINE KETASSAEGA

PIKISAAGIMINE KETASSAEGA Pikisaagimisel lõigatakse materjal õigesse laiusesse ning see toimub rohkem või vähem paralleelselt kiudude suunaga. Detail surutakse alati vastu juhtlatti, sest vaba käega saagides võib saeketas kinni kiiluda. Plaatmaterjale saetakse samal viisil nagu puitu. Saagides peab alati kasutama kiilnuga ja terakaitset. Juhtlati seadistamine Piki töölauda ühest otsast teiseni ulatuv juhtlatt sobib hästi stabiilsete puitplaatide saagimiseks, kuid puitu saagides peitub selles alati oht. Saagides vallanduvad puidu sisepinged võivad saetee sel määral lahti painutada, et detail kiilub juhtlati ja saeketta vahele kinni ning viskub üles. Laia plaadi saagimine Laia plaati saagides hoia seda mõlema käega, lükates ühe käega tagant saagimisjoone kõrvalt ning surudes teise käega detaili vastu juhtlatti ja töölauda. Lükka ühtlase kiirusega. Ära püüa ärasaetud tükki enne saeketta peatumist eemaldada. Väga laia plaati saagides kasuta selle hoidmis

tehnomaterjalid

Meedia

Kommentaarid (2)