1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 ...
docstxt/12336978446461.txt
docstxt/12336977696461.txt
docstxt/12336978706461.txt
docstxt/12336978056461.txt
docstxt/12336977486461.txt
docstxt/12336979226461.txt
docstxt/12336979516461.txt
docstxt/12336979026461.txt
tihedusest, tihedusest või poorsusest. Tihedusest sõltuvad soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Mida suurem on poorsus, seda väiksem on aine tihedus ja seda madalam on materjali tugevus. 10 Kasutatud materjalid 1. Raado, L. (2008). EPM 3500 EHITUSMATERJALID 1. osa. [www] http://ehitustootlus.ttu.ee/ 2. R.Otsman "Ehitusmaterjalid", Tallinn "Valgus" 1976
Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojusjuhtivusest. Kasutatud materjal Vahtpolüstüreen 1. Töö käik 1.1 Mõõtmete määramine Tasasele alusele asetatud katsekehad mõõdeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. 3 mõõtmistulemuse põhjal leiti keskmine. Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m 0 = * 1000 Vpr kus, 0- proovikeha tihedus m- proovikeha mass, g Vpr- proovikeha ruumala, cm3 Arvutustulemused on tabelis 1.1 1.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Katsekehad asetati tugedele, mis olid vahega l=200mm ning keha koormati keskelt. Seejärel võeti skaala näit ja ...
docstxt/1252667866774.txt
1. :- , . . .(, , ). .( , , ). - , . , ( , ). . ( , ).. . : () ( - ) 2. : - - . : 1) ( , ); 2) ( ); 3) ( ). : (, , , ); .- , , . : , , . . . . =2800...2900 /3; 0=2000...2800 . - . . 0=1500...2000. - . : . . 0=2200...2600; =2600...2700. -3.... .. 3. : - . . -. . , . - , . 0= 2600...2900; =2700...2900. 4. : . 5-40 . 1); 2) ;3) ; 4) ; 5) ; 6) . ... : 1) ( , ); 2) (- , ); 3) ( . ); 4) ( ) . 3 : 5-10; 10-30; 30 40; : 4-8; 8- 16;16-32;....... . . 5. . .( , , -). : 1) ( ) 2) 3) ( , ) 6. :1 1) 2) ( 0) 3) . 4) , , . .. .: 1) , ( ) 2) . .. , ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. 2.Töö käik 2.1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi esialgne mass: 45g, kipsi jääk sõelale: 5g. Peensus p = 5 / 45 * 100 = 11,1 % 2.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidris...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 3 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Tehiskivide katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 2.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus, mis olid 105-110 oC juures kuivatatud. Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge mõõdetakse 3 korda ning seejärel arvutatakse nende aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliste keskmiste järgi arvutatakse proovikehade ruumal...
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piira...
Töö Nr.1 Materjalide tiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse määramine. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määrakse keha massi ja mahu suhtena. G 0= 1000 Vo G proovikeha mass õhus (g) V0 - proovikeha maht (cm3) Materjaali nimetus Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus N mõõtmed (mm) math (cm3) mass (g) (0) r. (kg/m3) 1 Teras 54 10 10 5.4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2...
1.1.6 Tõmbetugevus paralleelselt pinnaga Tõmbetugevus paralleelselt pinnaga tuleb määrata standardi EN 1608 järgi. Käsitsemiseks peab toote tõmbetugevus paralleelselt pinnaga olema piisavalt suur, et kanda täissuuruses toote kahekordset kaalu. 1.1.7 Tuletundlikkus Tuletundlikuse klass tuleb määrata standardi EN 13501-1 järgi.[2] 1.1.7.1 Tulelevik Peamine ehitusmaterjalide iseloomulik joon on kas materjal võib tuld edasi levitada või ei. A1-, A2- ja B-klassi ehitusmaterjalid tule levikule (edasikandumisele) kaasa ei aita. C-klassi ehitusmaterjalid võivad ühineda hiljem kui 10 minuti pärast. D-klassi tooted ühinevad tulelevikuga 2-10 min jooksul. E-klassi tooted vähem kui 2 minutiga. F-klassi toodetele see omadus ei laiene. 2 2 Ehitusmaterjalide tuletundlikkuse klassifikatsioon. (2005). Rockwool [WWW].http://www.rockwoolestonia.com/tuleohutus/ehitusmaterjalide+tuletundlikkuse+klassifikatsioon. (29.04.2010).
D : d> 1,4. . Puistetiheduse jairgi-Mida suurempuistetihedus,sedatugevambtoon. . Kujufaktori jergi. 15.-.507ondeljaid temsid. . Tugerusmargijargi. . Merekarpidesisaldusejiry, <1V/"- . Vastavaltvajaduseleka pwunemis-,kilma-, ldngi- ja hrlumiskindlusejargi. 2. Miltisd on betooniseguskasutatavadkillusiku fraktsioonid? TAitematerjaliteradesuudmaja v6himaldbimS6dusuheD : d1,4. Uldiselt 4...16mm. Kasutatudkiiandus: Loengukon$pekl Ehitusmaterjalid,L.Raado LISA I. TABELID ,,Betooniteitematerjalid",nouded Tabef1. EVS-EN126mi2OO2 SdelaaYr (O), Libind s6elal mm v" dl2 0...5 d 0...20 D 85...99 l.4D 98..-t00
1.EESMÄRK Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, liiva tühiklikkuse leidmine, liiva terastikulise koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS
1. EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4. KATSEMETOODIKAD Materjali nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) tiheduseks mahuühiku massi.
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on
peaaegu samad. Keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli EPS 80-nel 0,036 W/mK ja EPS 50-nel 0,039 W/mK. Raado konspekt annab soojajuhtivuseks 0,037...0,041 W/(mK). EPS 80 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,037 W/mK ja EPS 50 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,039 W/mK. 6. KASUTATUD KIRJANDUS 1.Soojusisolatsioon. [WWW], file:///C:/Users/Kasutaja/Documents/Ehitusmaterjalid/VIII%20Soojus,%20EPS/8_Soojusisola tsioon.pdf (8.12.2013) 2. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt II osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a. 7
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli määrata silikaatkivi tihedus, veeimavus, survetugevus ja paindetugevus. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendideks oli: Elektrooniline kaal täpsus 0,1 g; Joonlaud; Nihik; Hüdrauliline press. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 proovikeha, mis kaalutakse ja mõõdetakse tellise pikkus, laius ja kõrgus. Tiheduse määramise tulemused on toodud tabelis 4.1. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi järgi:
[1] 6.5 Millised betoonisegu tihendamise viise kasutatakse? Liigse õhu eemaldamine, täitematerjali lisamine.[1] 3 6.6 Millest lähtutakse betoonisegu töödeldavuse valikul? Betoonisegu töödeldavuse valikul lähtutakse sellest, milleks betooni kasutatakse. Krohvimisel peab segu olema töödeldavam kui põranda valamisel.[1] 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt I osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a 2.Betooni kvaliteedi kontroll ehitusplatsil.[WWW]: http://www.rudus.ee/BBlabor2.htm (17.11.2013) 4
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. Katese metoodika. 1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Kipsi jahvutuspeenus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 2, avaga 0,2 x 0,2 mm. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,005 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi...
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal kat...
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1)
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on
1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid
1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha
1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt
docstxt/135860309453.txt
1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutatud kehad: Korrapäraste kujudega: 1) Dolomiit - on karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi.
oluliselt nõrgem normaaltingimustel kivistunud betoonist. Teatavasti kivistub betoon madalal temperatuuril aeglasemalt. Kuna betoonisegusse lisatavas vees tsemendi mineraalid lahustuvad, külmub seguvesi paar kraadi allapool nulli. Sellest on ka tingitud -18C juures kivistunud betooni nõrgad tugevusnäitajad. Normaaltingimustel kivinenud betooni survetugevuse klass võiks olla C25/30 ning -18C juures kivinenud betooni oma C8/10 [2] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid 2. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/tooteportfell/Betooni+survetugevus- +ja+konsistentsiklassid.htm
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatavad materjalid EPS A valge; EPS B sinine. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS plaate iseloomustavad hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivad mõõtmed, mittevananemine, raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3. Kasutatavad seadmed ja vahendid Nihik ja nurgik katsekehade mõõtmiseks Kaal täpsusega 0,1 g - katsekehade massi määramiseks; Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine toimub vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses...
1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3
1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks
Graafikult on näha, et puidu tugevusomadused ei muutu oluliselt pärast 20% niiskussisaldust.Allika [2] põhjal jääb see punkt (küllastuspunkt) 30% juurde. Puidu survetugevuseks risti kiudu tuli 4,9 N/mm2. Survetugevus risti kiudu peaks olema 3..8 korda väiksem kui piki kiudu [1]. Seega antud tulemus sobib. Risti kiudu laseb puit end käsnataoliselt kokku suruda, ta deformeerub tugevalt. Otspind lõheneb seal tekkivate tõmbepingete tõttu [1] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid 2. Raado, L. (2008). EPM 3500 EHITUSMATERJALID 2. osa. [www] http://ehitustootlus.ttu.ee/
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine
1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik proovikehade mõõtmiseks Kaal proovikehade kaalumiseks Press survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde
{ ,:. TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tl...
TALLINNA TBHMTEUTTKO OL 2012/2013 Tiheduse m6iiramine Liis Viiheiaus Tanel Tuisk ,ttyelT*f./ Tallinn 24109/2A12 l. Eesmiirk Korrapiirase ja ebakorrapiirase kujuga keha tiheduse mliiiramine. Materjali poorsuse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Mullpoltistiireen, grani it, keraami line telliskivi 3. Kasutatud tiiiivahendid - Nihik - tiipsus 0,1 mm - Elektrooniline kaal (pt 4.1) - tiipsus 0,2 g - Elektrooniline kaal (pt 4.2) -thOsus O,)'fl 4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$
: ,lt ; ];*.. TALLINNA TEHMKAULIKOOL :if, 6:Wi ff-q:" b !:. tsr: .1.;:. ryf *'r. i;:.., :t." :ln .:i , Tallinn AZlllllt2 1. Eesmiirk Normaalbetooni jiimet?iitematerjali, killustiku, puistetiheduse ja niiivtiheduse miiiiramine, tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm - l0- ja 5-liitrine anum - Htidrauliline press - LahtikAiva metallist pdhjaga silinder diameetriga 75 mm - Kaalumis- ja tdstmisndud 4. Killustiku liihtematerjalid ja saamine
,./ TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentiiitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis
Ainete keemiline koostis määrab ära nende ja neist valmistatud materjalide põhiomadused. Ehitusmaterjalide valmistamiseks kasutatava aine keemilistest koostisest sõltub nende kasutatavus ehitusmaterjalina st. mehaanilised näitajad, soojajuhtivus, tulekindluse ja biopüsivuse omadused · atomaarne tasand ehk keemilise elemendina väljendatud koostis. · Ainult ühest molekulist koosnevaid materjalide puhul on otstarbekas väljendada koostist molekulaarsel tasandil, Enamasti koosnevad ehitusmaterjalid aga komplekssetest molekulidest - mineraalsete ehitusmaterjalide koostist oksiididena: · Tihti ei saa aga oksiidide tasandil kogu informatsiooni materjali koostisest, sest samad oksiidid moodustavad erinevaid ühendeid. võetakse appi mineraloogiline koostis. 1.5.2.Materjalide omaduste sõltuvus tema ehitusest (state of matter). Materjali omadusi väljendatakse nii tema keemilise koostise kui ka struktuuri kaudu.. Struktuuri vaadeldakse 3 tasandil: -makrostruktuur s.o
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2014/2015 Tiheduse ja poorsuse määramine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 11.10.2014 1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Terassilinder, killustik, EPS200, silikaattellis, puit 3. Kasutatud töövahendid a) Joonlaud b) Nihik c) Elektrooniline kaal d) Mõõtesilinder veega 4. Töö käigu kirjeldus: 4.1 Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht Vbr arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes, mõõtmised teostatakse joonlauaga ja nihikuga, mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Saadetakse 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2014/2015 Killustiku katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 08.11.2014 16.11.2014 1. Töö eesmärk Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjal Katses kasutati killustiku. Killustik fraktsiooniga 8 16 mm. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal täpsus 0,1g Hüdrauliline press Lahtikäiva metallist põhjaga silinder d=150mm Sõelad avaga 8; 2 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Materjali kirjeldus Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 5. Killustikku kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetä...
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Liiva katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 – 90%, peale selle R2O2 – 3,5%, Al2O3 – 2,6%, F2O3 – 1,33% CaO 1,3%. 5
5 2014/2015 Normaalbetooni katsetamine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 16.11.2014 30.11.2014 1 1. Töö eesmärk: Selgitada toatemperatuuri mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töö käigu kirjeldus: 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Segu tehti 3 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. Vormid täideti betooniseguga ja pind siluti kelluga. 3.2 Kivistunud betooni survetugevus
Ehitustsemendi teimimine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 16.11.2014 30.11.2014 1 1. Töö eesmärk: Mördi valmistamine, proovikehade valmistamine ja kivistamine, proovikeha tugevuse teimimine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Kunda portlandtsement CEM I 42,5 3. Kasutatud töövahendid a) Raputuslaud b) Vormid proovikehade valmistamiseks. c) Kellud 4. Töö käigu kirjeldus Katsetamine toimub vastavalt standardile EVS EN 196 – 1:1997 4.1 Mördi valmistamine Mördi valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Mördi koostis massiosadena: 1 osa tsemendi ja 3 osa kuiva liiva. Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga. 4.2 Mördi survetugevus
Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi normaalkonsistentsi, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati kipsi. 3. Töökäik 3.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Eelnevalt niisutatud nõusse valati vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valati 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segati see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valati kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi
Õõnesplokid Õõnesplokk Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Murtud plokkidest saadakse nii tugev kandekonstruktsioon kui ka omapärase faktuuriga välispind. Puhta vuugiga laotud sein on kena ja ei vaja lisaviimistlust. Soovi korral võib seina värvida. Plokkide õõnsustesse on mugav paigaldada elektrijuhtmeid ja kommunikatsioone. Täisplokk Poolplokk Sillusplokk Nurgaplokk Sarrusplokk Murtudplokk Murtus poolplokk Murtud nurgaplokk Columbia plokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega kasutades USA firma COLUMBIA MACHINE INC. tehnoloogiat ja seadmeid. Kasutusala · Murtud poolplokid...
10 Järeldus: Ebakorrapärase kujuga kehade poorsused jäävad ette antud vahemikku: graniit 6,47% ±3,73(etteantud vahemik: 0,5 5%), silikaat telliskivi 23,39%±4,19 (etteantud vahemik: 20 35%) Kuna tulemused jäävad kõik etteantud vahemikesse, siis võib järeldada, et katse õnnestus. Korrapärase kujuga kehade tabelist on näha, et kõige suurema tihedusega on ehitusteras. Kõige väiksema tihedusega oli mullpolüstüreen. Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena. Neil on suurem poorsus, seega nad juhivad soojust paremini. Kokkuvõtteks võib öelda, et katse tulemused olid usutavad. 11 Küsimuste vastused: 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide tihedust, mahumassi ja poorsust?
1. Töö eesmärk Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel. 2. Katsetatud materjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokk...
1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6 5 4,83 4,81 0,4 6 5,27 ...
1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 kuiva proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Õõnestelliste puhul arvutatakse maht koos tühikutega. Tulemus esitatakse kg/m³. Tabel nr 1 - Tiheduse määramin e Mõõtmed Mass Ruumala [mm] [g] [cm3] Tihedus [kg/m3] Prk nr pikkus laius kõrgus a b h m V 248 119 87,5 1 248 119 87,5 248 119 87,5 4916 2582,3 1904 249 119 87,5 2 249 119 87,5 249 118,5 87,5 4918 2589,0812...
Ökoloogilised põrandad Koostas: Liis Tiirmaa Säästev põrandakate • Säästev põrandakate on toodetud säästvatest materjalidest ja jätkusuutlikest protsessidest. • Jätkusuutlik põrandakate loob ohutuma ja tervislikuma hoone ja tagab tulevikus traditsiooniliste tootjate taastuvate loodusvarade tootmist. • Edaspidi räägin 11 erinevast säästlikust põrandakatest, millest mõnigi ei ole veel nii tuntud kui põrandamaterjal. Kork • Kork on suhteliselt uudne lahendus põrandakatete maailmas. • Korki saadakse korgitamme puu koorest, mis kõige enam leidub Vahemere metsadest. • Puid ei võeta maha, vaid võetakse puult koor maha. • Esimene kord võetakse koor maha 25 aastaselt puult, millel on vähemalt 60 cm ümbermõõt. • Iga 9-12 aasta jooksul saab uuesti koore maha võtta. • Ühelt korgitamme puult saab korki koguda kuskil 12 korda. Puu eluiga on 15...
võimalik kasutada õiget materjali õiges kohas. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest ja poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Absoluutsest tihedusest, tihedusest ja poorsusest sõltuvad paljud materjali füüsikalised omadused (soojuspidavus, veeimavus, tugevus, jne). Poorsed ja õhksed ehitusmaterjalid on head soojaisolaatorid, kuna poorides ja tühimikus on õhk, ning õhk on väga väikese soojusjuhtivusega. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist Mida poorsem on soojaisoleermaterjal, seda paremini ta soojust isoleerib. Kinnised poorid on efektiivsemad kui lahtised poorid. 14
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2014/2015 Tiheduse määramine Õpperühm Tanel Tuisk Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Leida korrapärase ja korrapäratu materjali tihedus. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Silikaattellis- lubjast ja liivast ning veeauru abil kõvastatud. Betoon- tsemendist ja lubjast koosnev tehislik materjal Graniit- kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakive Keraamiline tellis- Põletatud savi 1000 ° C juures 3. Kasutatud töövahendid Nihik, joonlaud, elektrooniline kaal 4. Katsemeetodid Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali mahuühikuga massi. Tihedus kg ρ on massi ja ruumala suhe [
Kiveks ehitusplaat KIVEX kivipuruplaat on loodusliku kivipuruga kaetud fassaadiplaat. Alusmaterjalina on kasutatud tsementlaastplaati, mis on koostiselt loodussõbralik ega sisalda mürkaineid ning kahjulikke lisandeid. Plaadid on kaetud erinevas fraktsioonis ja värvitoonis loodusliku kivipuruga. KASUTUSVALDKONNAD KIVEX kivipuruplaadid on mõeldud kasutamiseks eelkõige välistingimustes – fassaadid, soklid, räästakastid jms. • Elamud ja büroohooned • Tööstus- ja laohooned • Koolimajad ja lasteaiad • Haiglad Need on vaid mõned näited, kus KIVEX kivipuruplaati võib seinakatte töödes kasutada. OMADUSED KIVEX kivipuruplaadi eelisteks on: • Hea soojusisolatsioon • Külma- ja niiskuskindlus • Tulekindlus • Hea heliisolatsioon • Mehaaniline tugevus ja löögikindlus • Seenmädaniku ja kahjurputukate kindlus PAIGALDAMINE Plaate saab kinnitada nii puit- kui metallkonstruktsioonidele soovitavalt roostevabade kruvidega....
Võrgu arvestamine Seina kõrgus 3m Seina laius 5m Mitu jooksvat meetrit on teil vaja selle seina armeerimiseks? 15 MEETRIT Välisseina kihid: seina kõrgus 3000mm Välisseina laius 7,5m Uks 2100mm x 1000mm ; aken 1000mm x 1000mm vahtpolüstereeni kinnitussegu vahtpolüstürool EPS 100mm = 10cm võrgu kinnitussegu tüüblid Serpo 395 (6tk/m2) armeerimisvõrk 1200mm (100mm ülekattega) välisnurga ja sisenurga tugevdus 2,5m nakkekrunt viimistlussegu Kasutatavad kulunormid: Serpo 405 (410) (25kg) vahtpolüstüroolplaatide kinnitamiseks- 6kg/m2 Serpo 410 (25kg) võrgu kinnitussegu ~ 4kg/m2 (teine kiht ½ õhem) Serpo Primer 425 (1;3;10;201) nakkekrunt ~ 0,21/m2 Serpo Scratch 435 (25kg) viimistlussegu (2 mm tera) ~3,5 kg/m2 Arvutada materjalide kulu: Kuivsegu kotid, krundi liitrid, vahtpolüstürooli m2, armeerimisvõrgu jm, nurga tugevduse profiilide ja tüüblite tk. 71,9m2 on vaja katta krohviga. 71,9 / 6kg = 431,4kg = 1...
Soojustuskrohvid On oluliselt kõrgema soojapidavusega, kui traditsioonilised fassaadikrohvid. Selleks lisatakse kuivmörti lisaainena polüsteroolkraanuleid, mis teevad krohvi kergemaks (kuni 200kg/m) ja soojapidavamaks. Selline eriti kerge krohv nõuab viimistluskatet, mis kaitseks kogu spsteemi ilmastiku eest. Pealiskrohvil on aga suurem survetugevus, mistõttu erandina minnakse vastuollu reegliga: IGA JÄRGMINE KROHVIKIHT ALUSPINNAST VÄLJASPOOLE PEAB OLEMA JÄRJEST VÄIKSEMA VÕI SAMAVÄÄRSE SURVETUGEVUSEGA. Tellisahjude krohvid Enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt 3 kuud, et ta täielikult vajuks. Krohvitakse põhiliselt savi- ja lubi-savimördiga, mis parema ja ühtlasema kvaliteedi saavutamiseks peaks olema tehase valmiskrohviseguna. Krohvikihi paksus peab olema 1-1,5cm. Enne tuleb vuugid 1cm sügavuseni puhtaks kraapida ja ahju kütta. Krohvimört tuleb kanda kuumutatud ahjule, kus tellised ja vuugid on j...