TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3
tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva
Koostis: kvarts, põldpagu, vilk ja tume mineraal. Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1. killustik 2. silutuskivid 3. äärekivid 4. välistrepi-astmed 5. plaadid põrandateks, seinte vooderduseks 6. skulptursed detailid 15. Settekivimid Tekkinud mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi
Tsementeerunudtardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena) äärekivid (väga vastupidavad) välistrepiastmed plaadid põrandateks või seinte vooderduseks skulptuursed detailid 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmeradsetted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on
> Sitketel materjalidel on deformatsioonid hästi täheldavad(teras). Nad kas pikenevad või lühenevad jõu mõjul enne purunemist. Tõmbetugevus, RT > Tõmbele kontrollitakse suuri defotmatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikehad on vardakujulise ja need rebitakse pooleks. Survetugevus > Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. > Sellise materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Paindetugevus, Rp > Paindetugevus e ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. > Tala alumised kiud paiknevad, ülemised lühenevad. Kõvadus > Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele.
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
Kõik kommentaarid