Ehitusmaterjalid (1)

Ehitusmaterjalid
Konspekt
2009

Sisukord

Sisukord 1
1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: 3
1.2 EM termilised omadused: 3
1.3 EM mehaanilised omadused: 4
2 Puit 4
2.1 Tähtsamad puu liigid 5
2.2 Puidu omadused 5
2.3 Puidu vead 6
2.4 Puidu kaitse 7
2.5 Puidu tulekaitse 8
2.6 Puidu kuivatamine 8
2.7 Puidust ehitusmaterjalid 9
3 Kivimaterjalid 10
3.1 Looduskivimaterjalid 10
3.1.1 Tardkivimid 11
3.1.1.1 Graniit ( kvarts 25-30%;päevakivi; vilk ; tumedad mineraalid ) 11
3.1.2 SETTEKIVIMID 12
3.1.2.1 Paekivid 12
3.1.2.1.1 Lubjakivi 12
3.1.2.1.2 Dolomiiti 12
3.1.2.2 Liiv 13
3.1.2.3 Kruusad 13
3.1.2.4 Savi 13
3.1.3 MOONDEKIVIMID 13
3.1.3.1 Marmor 13
3.1.4 Looduskivide tootmine ja kasutamine 14
3.1.4.1 Tootmine 14
3.1.4.2 Kasutamine 14
3.2 Tehiskivimaterjalid 15
3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid 15
3.2.1.1 Silikaattellis 15
3.2.1.2 Autoklaavitud poorbetoontooted 15
3.2.1.3 Kipstooted 16
3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt 16
3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid 16
3.2.2.1 Savitellis 17
3.2.2.2 Katusekivi , 17
3.2.2.3 Keraamilised plaadid 18
3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus 18
3.2.2.5 Keraamilised torud 18
3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud 18
3.2.2.5.2 Drenaažitorud 18
3.2.2.6 Ahjupotid 19
3.2.2.7 Sanitaartehniline keraamika 19
4 Metallid 20
4.1 Mustad metallid 20
4.1.1 Terased 20
4.1.1.1 Terase omadused 21
4.1.2 Malmid 22
4.1.3 Värvilised ja kerged metallid 23
4.1.4 Alumiinium ja alumiiniumsulamid 23
4.1.5 Vask ja tema sulamid 23
5 SOOJUSTUS - JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID 26
5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid 27
5.1.1 Klaasvill 27
5.1.2 Kivivill 27
5.1.3 Kergkruus 27
5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid 27
5.2.1 Tselluvill 27
5.2.2 Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit 28
5.2.3 Mullpolüuretaan 28
5.2.4 Mullpolüstüreen 28
6 Ehitusmördid 29
6.1 Müürimördid 30
6.2 Tasandussegud 30
6.3 Sise- ja väliskrohvid 30

Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:

Erimass γ: materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta).
Enamike orgaaniliste materjalide erimass 0,9.......1,6 ja kivimaterjalidel 2,2....3,3.
Kõige suuremaisd piirdes kõigub metallide erimass (alum. 2,7;teras 7,8)
Mahumass γ0: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega).
Poorsete mat. V γ0 , täiesti tihedate mat. γ = γ0
Mat. mahumass kõigub suurtes piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000 kg/m3
Poorsus p: näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid , mis võivad olla avatud või suletud. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus , soojajuhtivus , külmakindlus, jne.
Veeimavus B: omadus imada vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Mat veeimavust võib väljendada kaalu(mitu % kuiv mat. muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat. kogu mahust) järgi.
Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust. Materjal